Tallinna Ulikool on avalik-oiguslik keskkool, mis on loodud Eesti parlamendiga 18.03.2005 aastal. Seal on erinevad valkonnad: · haridusteadused · humanitaarteadused · kunstid · loodusteadused · sotsiaalteadused · terviseteadused Tallinna Ulikoolil on oma mission, visioon ja oma vaartused: Mission- Toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. , , . Visioon- Olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis
1. Leidke ekataloogist ESTER raamatu Seeder, Siret, Seeder, Janno. Karjääri ja õigete valikute feng shui. Tallinn , 2010. 199 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number (vt. juhendit) Vastus: asukoht/korrus: TTÜR 5.korrusel(humanitaarteadused), kohaviit: 13/S 33, riiuli number:512. 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal metallkonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. (vt. juhendit) Vastus: mastid, sillad. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse.
võetakse vaid parim, eriti kui jutt pole suuremast füüsilisest tööotsast. Tahetakse ikka kõige haritumat ja kogenenumat tööjõudu. Selleks ongi ilmselt vaja head haridust just sellel ametialal. Sellepärast tulekski oma tulevikuplaanidele juba varakult mõtlema hakata, et saavutada seda, mida õigeks peame ja soovime. Igaühe enda otsustada, palju ta õpib, kuidas ja mida saavutada tahab. Sisu järgi jaotatakse haridus humanitaar- ja reaalhariduseks. Humanitaarteadused on inimest ja ühiskonda käsitlevad teadused. Täpsemalt filosoofia, ajalugu, õigus-, keele-, kirjandus- jmt. teadus. Reaalteadus tegeleb aga füüsika, matemaatika jms. Millise kallaku keegi valib on igaühe oma isiklik tahe ja ilmselt võivad kaa tulevikuplaanid olla just selle teadusega seotud. Kui aga pole midagi valida ja kuskile kooli sisse ei saa, siis ilmselt vabatahtlike ehk täiskasvanute gümnaasiumisse ikka saab. Ilmselt pole mõnel aga tahtejõudu. Tean üht tüdrukut,
Edasi jääb seega vaid uurida, kas graafiline disain on lisaks kunstile ka teadus. Kõrvutamaks graafilist disaini teadusega peame mõistma teaduse olemust. Teaduse definitsioone on mitmeid, kuid üldjoontes on sellel kindel uurimisobjekt ning mittevaidlustatavad teadmised. Teadus on teatav mõtteviis ja meetod, mis sisaldab loogilist arutlust, induktsiooni ja deduktsiooni. Teadus võib olla aga ka ligikaudne ja kirjeldav, nagu seda on näiteks sotsiaal- ning humanitaarteadused. Sel puhul ei saa me sõnastada universaalseid seaduspärasusi, probleemidele saab otsida vaid ligikaudseid vastuseid ning puudub absoluutne ennustamisvõime. Paigutades graafilist disaini teaduste alla tuleks mõelda, kuhu ta sobiks. Oma olemuselt on graafiline disain pigem kirjeldav ning umbmäärane, kui faktiline ja täpne. Teades, et graafiline disain on kunst, võiksime liigitada teda kunstiteaduste alla. Kunstiteadus tegeleb kunstiteoste tausta uurimise, kirjeldamise ja hindamisega
Islami teoloogilised allikad: · koraan ja kommentaarid · islami pärimus ehk sunna: mida Muhamed tegi ja rääkis · sariaat Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks, see muudab sisu subjektiivseks, sest kommentaarid pärslaste kirjutatud. Tähtsaim on al-Tabari. Sunna on samuti pärslaste kogutud. Sariaat on eelmisest kahest tuletatud jumalik õiguskorraldus, ka pärslaste tõlgendus. Sel neli koolkonda. Humanitaarteadused. Al-Tabari "Ajalugu". Filosoofid nagu ibn Sina jt samuti pärslased. Reaaltedused kah pärslaste loodud. Mingi Tarkuse maja, mille kaudu antiigi pärandit säilitati. Reaali tasi kaasaja kõrgeim. -6- 7. Kasutatud kirjandus. 1.http://www.tlu.ee/~tipitaka/vanaaeg/v%E4ike-aasia%20ja%20p%E4rsia.pdf 2. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia 3. Vanaaeg I osa. Ajaloo õpik 6. klassile (kirj Avita 2003) 4. http://www.miksike.ee/
Kirjanduselu kujunemine 19. sajandil; Baltisaksa kirjandus osa nii saksa kui balti kultuuriruumist, alates 19. sajandist iseseisvub baltisaksa kirjandus saksa kultuurist (Tartu Ülikool, eesti ja läti kultuur, vene mõjud) tekib balti identiteet. Korporatiivne mõtlemine rüütelkond = aadli regionaalne identiteet, olulisteks institutsioonideks pere ja aadelkond. 18. sajandil arenes välja literaadi seisus (Weimari klassika, humanitaarteadused, seltsid). Olulised keskused Tartu, Riia, Tallinn. Balti ühisteadvuse kultuurkapitaliks oli ajakirjandus, kus ilmus nii kirjanduskriitikat kui almanahhe. 1816 Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts, 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus), 1845 Eesti Kirjanduse Ühing (Tallinnas). Baltisaksa romaan 19. sajandi alguses: Allbrecht "Walter ja Natalie" romaan kirjades, Merkel "Wannem Ymanta" läti muistend, Krüdener "Valérie", Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt
Teaduslik uurimus ei saa kunagi põhineda uskumusel. N: maailm toetub kilpkonnale. Põhineb teaduslikul uurimistööl ja loogikal. N. Maakra tiirleb ümber päikese. Teadmiste oluline tunnus on tõele vastavus, uskumuse korral ollaks veendunud tõele vastavuses, kuid selles ei olda kindel. 12. Teaduste traditsiooniline liigitus. Kasutatakse viiendklassifikatsiooni, kus teadusrühmadena tuuakse välja sotsiaal e. Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust. Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia, etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED
võimatu teha head ja õiglast tööd, kui ei tunta tööobjekti hingeelu ja käitumisseaduspärasusi. Seadusandlus: käitumise regulatsioon normatiivaktide abil Seaduste järgimise kontroll ja sanktisoonid mitteõiguspärase käitumise eest Jälitus ja uurimistöö inimeste juriidiline kaitse ja nõustamine õigusteadus ja psühholoogia kuuluvad ametlikult sotsiaalteaduste hulka. Reaalteadused- füüsika, keema, geoloogia(objektiivne maailm) humanitaarteadused - inimkultuuri nähtused, ajalugu, filosoofia, keeleteadus, semiootika sotsiaalteadused - psühholoogia ometi on psühholoogia oluliselt interdistsiplinaarsem, asudes loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste piirialadel. inimene nii bioloogiline liik, ühiskonna liige ja ühiskondlik olevus kui ka kultuuri subjekt ja looja. inimpsüühika tugineb nii looduslikele eeldustele ja alustele kui ka ühiskondlikele ja kultuuriprotsessidele.
Maailmas toimunud õnnetustest ja hädadest jõudsid ajakirjandusse vaid need, mis toimusid läänemaades, Hiinas ja teistes mitte NSVL sõprades. Kommunistlikus ja sellele sõbralikus leeris toimunud katastroofe praktiliselt ei kajastatud või tehti seda väga pinnapealselt. Raamatud odavad, suurtes tiraazides , teatav valik, ka maailmakirjandust, täiesti olemas. Eestlasi peeti suurteks lugejateks TEADUS- osa reaalteadusi kõrgel tasemel(astronoomia,füüsika, keemia, spordimeditsiin jne). Humanitaarteadused- keeleteadus, ajalugu, psühholoogia jt toimisid nii nagu võimalik antud tingimustes. HARIDUS- 3 Baltimaad suutsid säilitada · emakeelse kõrghariduse · osa õppekirjandust oma autoritelt · 60-tel algas süvaõppeklasside rajamine 70-te keskpaigast üle NSVLiidu kohustuslik keskharidus, toob kaasa protsentomaania. Eestis samal ajal esimene suurem maakoolide sulgemine NOORED Eestist algavad EÜE, EÕM ja TPL liikumine- ülipopulaarsed noorte töö,
suurem kui loodusteadustes. - Etaloni puudumise tõttu on võimalused kvantitatiivseks lähenemisviisiks piiratud, olulised omadused ja suhted on vaid osaliselt arvuliselt väljendatavad. - Loodusteadustes domineerivate eksperimentaalsete meetodite rakendamine ei ole enamasti eetiliste ja sotsiaalsete piirangute tõttu võimalik. Andmekogumine tähendab sageli olukorda sekkumist, tulemused sõltuvad uurimise läbiviimisest. - Sotsiaalteadused, eriti aga humanitaarteadused on seetõttu tugevasti erinevad loodusteadustest, ei kujuta endast teadusi selle sõna ranges tähenduses. - Uurimismeetodid ja lähenemisviisid sotsiaalteadustes · Loodusteaduslikud põhimeetodid eksperiment ja vaatlus on sotsiaalteadustes teisejärgulised. · Esile tõusevad küsitlus ja tekstianalüüs oma paljude alaliikidega, mida eristab põhiliselt kvantitatiivse või kvalitatiivse lähenemisviisi domineerimine.
2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja laboratoorne eksperimentIntervjuuHindamiskeskus ja eksperthinnangud 4. Ajaloolised allikad, mis on organisatsioonikäitumise kujunemise aluseks Erinevad sotsiaal ja humanitaarteadused, fookus tööle ja organisatsioonile 5. Käitumisteadused, mis on seotud organisatsioonikäitumise kujunemisega Antropoloogia, psühholoogia, sotsioloogia 6. Nüüdisaegsed juhtimisteooriad, mille rakendamine mõjutab organisatsioonikäitumist SüsteemikoolkondSituatsioonilinekoolkondÕppiv organisatsioonTQM ja TulemusjuhtimineVäärtusjuhtimineCoacingja supetvisioon 7. Organisatsioonikeskkond, ülesande keskkond, üldine keskkond 8. Organisatsiooni huvigrupid
1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Laugaste viimistles õppematerjale, tuli juurde anekdoot. *1960. a lõpp siirdevormilised laulud, 1990ndatel regilaululised vormid.
Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid) - Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus Humanitaarteadused: - Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt) - Psühholoogia (tajufoneetika) Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega. Foneetikute tegevusalad Eri keelte häälikud Eri keelte prosoodianähtused Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired Ortoeepia (= keele õige hääldus) Kõnetehnoloogia Foneetika rakendusviisid Logopeedia ehk kõneravi
Barokis luuakse allegoorilisi ajaloopilte. Alles 19. saj hakatakse väärtustama kujutava ajaloolist tõepära, see sajand on ka ajaloomaali kõrgajaks, mis on tingitud kõrgendatud rahvusteadvusest. Paraku kaotab ajaloomaal oma tähtsuse 20. ja 21. saj. modernses kunstis. Teema valikus lähtusin just oma erialast- ajaloost, püüdes veel rohkem jälile saada ajaloo mõjudest kunstile ja kunsti „käekäigule” läbi ajaloo. Kunst ja ajalugu on mõlemad humanitaarteadused ja omavahel tihedasti seotud, kunst on ju kultuuri osa, mis on äärmiselt vajalik ajalookirjutamise juures. Ajaloolane on kui kunstnik, kes loob (tõlgib) inimestele kujutluspildi minevikust, erinevalt maalikunstnikust, on tema töövahenditeks tint ja paber ja tema loomingut on sageli raskem mõista kui kunstniku maalitud pilti, kus kõik tähtis on ühele pinnale paigutatud ning kui vaataja natukenegi pildi sisse oma pilguga tungib, mõistab ta selle tähtsust
Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele käitumisele ★ Majandusteadus – uurib inimeste poolt loodud hüvede tootmist, jaotust ja tarbimist
ajaloolised tingimused, mis teevad võimalikuks mingi teadusdistsipliini tekkimise. Foucault uurib eelkõige meditsiini ("Kliiniku sünd" 1963), psühhiaatria (1972 aastal ilmub talt "Hullumeelsuse ajalugu"), bioloogia ja humanitaarteaduste tekkelugu. Teaduste tekkimine ja areng ei toimu mitte kumulatiivselt, st. uute teadmiste kuhjumise tõttu, vaid paljude erinevate ideede kooseksisteerimisest. Humanitaarteadused on kaasaja süsteemi "sünnitis", kuigi tema juured ulauvad tagasi klassikalisse ajastusse, kus alles hakati inimest mõistma ja tunnetama. Humanitaarteadused võrreldes teiste teadusdistsipliinidega polegi päris teadused, vaid olles välja kasvanud reaalteadustest on nad vaid teadustele klassikalises mõistes lähedased. Foucault arvates on humanitaarteaduste algusest saadik eksisteerinud selle kolm erinevat mudelit:
Kõrgharidust jagav Tartu Riiklik Ülikool, nagu selle uus nimi kõlas, paranes tasapisi sõja- haavadest. Suur osa õppejõududest oli põgenenud läände või ära küüditatud ja järele jäänud tühimikke hakati paikama ka ida poolt toodud õpetajatega. Ülikooli tegevust raskendasid ideoloogilised piirangud, miile all kannatasid eeskätt humanitaarteadused, nagu ajaloo uuri- mine, loodusteadused pääsesid siiski kergemini. Ülikooli avaaktusel 19^0. aasta septembri lõpus üdes Nikolai Karotamm, et uues Eestis on kõigi teaduste aluseks marksismi-leninismi põhimõtted, dialektiline ja ajalooline materialism ja poliitökonoomia. Ülikoolist kuulusid nomenklatuuri ka rektor, prorektorid, parteikomitee
I TEEMA 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika
sotsiaaltöö kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne). Kultuuriteadused jagunesid omakorda kaheks: sotsiaalteadused ja humanitaarteadused, mis ühinevad psühholoogia, kasvatusteadused, sotsiaalpedagoogika. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. Sotsiaalne tõrjutus, integratsioon. Sotsiaalpedagoogika on oma olemuselt rakendusteadus, mis on sündinud vajadusest mõista, teoreetiliselt analüüsida ning arendada seda pedagoogilist tegevust, mis on suunatud
Giambattista Vico (1668-1744) → mõiste “kultuur” sünd ☼ kultuuriteaduste panija ☼ alles 19.sajandil sai kuulsaks ☼ igatses saada õigusteaduste õppejõuks ☼ esimene akadeemiline biograafia (kirjutas iseennast) 3 isikus (от 3 лица) ☼ Descartes käsitles kultuuri kui ratsionaalset, matemaatiliset, kuid Vicole see ei sobinud, vaestatav ☼V erum factum-printsiip:tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi – inimeste – tehtud. (humanitaarteadused – uurivad inimeste saavutusi - ainus õigus Vico poolt. Verum factum) ☼ loodusteadused – Jumala poolt tehtud ☼ tsükliline kultuuriarengute mudel(Antiik-Kreekas oli juba) (corsi– ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg. ☼ kultuuriline relativismi mõtte: iga treppi aste on väärtuslik ☼ inimvaimu muutused ☼ tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud
Aru peab saama inimesest. Tekst on abiks. Me ei saa kunagi päris täpselt teisest inimesest aru. Achilleus ja kilpkonn vigane arutlus. Mina tema Schleiermacher üritab ühendada neid kommunikatsioone, teha ,,temast" ,,mind" Mina mina W. Dilthey (1833 1911) Traditsioon vahepeal katkes. Dilthey oli väga viljakas autor 26 köidet; filosoof ja psühholoog. Hermeneutika tegeleb teadmisega kuidas me saame midagi teada. Saksa traditsioonis on loodus- ja humanitaarteadused. Erinevus on meetodis loodusteadused lähtuvad eksperimentaalsusest, kogemusest (kogemus tuleb ära seletada/selgitada); vaimuteadused lähtuvad arusaamisest. Nende meetod on ajalooline kuidas see tekkis. Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist
Me ei saa kunagi päris täpselt teisest inimesest aru. Achilleus ja kilpkonn vigane arutlus. Mina tema Schleiermacher üritab ühendada neid kommunikatsioone, teha ,,temast" ,,mind" 25 Mina mina W. Dilthey (1833 1911) Traditsioon vahepeal katkes. Dilthey oli väga viljakas autor 26 köidet; filosoof ja psühholoog. Hermeneutika tegeleb teadmisega kuidas me saame midagi teada. Saksa traditsioonis on loodus- ja humanitaarteadused. Erinevus on meetodis loodusteadused lähtuvad eksperimentaalsusest, kogemusest (kogemus tuleb ära seletada/selgitada); vaimuteadused lähtuvad arusaamisest. Nende meetod on ajalooline kuidas see tekkis. Põhiline meetod on hermeneutika. Kui me tahame midagi teada, peame me enne midagi teadma. Teadmiste omandamine ei ole lineaarne. H.G. Gadamer (1900-2002) Tähtsaim teos on ,,Tõde ja meetod" teeb väga olulise sammu: tõde ja meetod ei ole sõltumatud. Tõde sõltub meetodist
tegevust kajastav pärimustekogu, Muhammadi sõnadele toetuv traditsioon. See on islamis tähtsuselt Koraani järel järgmine teos. · Sariaat Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks. See muudab sisu subjektiivseks, sest kommentaarid on pärslaste kirjutatud. Tähtsaim on al- Tabari. Sunna on samuti pärslaste kogutud. Sariaat on eelmisest kahest tuletatud jumalik õiguskorraldus, samuti pärslaste tõlgendus. Sellel on neli koolkonda. Humanitaarteadused. Al-Tabari "Ajalugu". Filosoofid nagu ibn Sina jt samuti pärslased. Reaalteadused on ka pärslaste loodud. Tarkuse maja, oli koht, kus antiigi pärandit säilitati. Reaalteaduste tase oli kaasaja kõrgeim. Koraani kaas Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks
5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika
2) teadusraamatukogu põhiteenus on avalik ja tasuta; 3) teadusraamatukogu sihtgrupp on teadus ja arendustegevusega tegelejad; 4) teadusraamatukogus on olemas toimiv süsteem teadusinformatsiooni valikuks ning tingimused selle säilitamiseks ja kasutamiseks; 5) teadusraamatukogu kogud on komplekteeritud kahes või enamas järgmistest teadusvaldkondadest: loodusteadused, tehnikateadused, arstiteadused, põllumajandusteadused, sotsiaalteadused, humanitaarteadused; 51) teadusraamatukogu kogud võivad olla komplekteeritud ühes teadusvaldkonnas juhul, kui tegemist on kunsti või muusika valdkonnaga ning raamatukogu teenindab avalikõiguslikku ülikooli; 6) teadusraamatukogu kogud on kirjeldatud ja süstematiseeritud vastavalt Eestis kehtivatele rahvusvahelistele standarditele; 7) teadusraamatukogu tegeleb teadustööga, avaldab oma tegevuse ülevaateid, tegeleb teadus ja
teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Öeldakse ka, et teadus on ühiskondliku teadmise vorm, ajalooliselt kujunenud korrastatud teadmiste süsteem, mille tõesust kontrollitakse ja täpsustatakse pidevalt. Aga võib ka nii öelda, et teadus on tegevus, mida võib kirjeldada kui tundmatute nähtuste seletamist tuntute kaudu. Palju oleneb sellest, millisest teadusest käib jutt. Meie piirdume edaspidi loodusteadustega (ingl. keeles science) jättes kõrvale humanitaarteadused (ingl. keeles arts). Mida tähendab meetod? See on eesmärgi saavutamise viis, teatud viisil korrastatud tegevus. Igal tegevusel on põhjus, ajend. Füüsikas on selleks mõne suuruse mõõtmine, seose leidmine, nähtuse uurimine, vms, mida nimetame probleemiks. Probleemi lahendamiseks tuleb looduselt vastust “küsida”. Selleks, et looduselt talle arusaadavalt küsida, peame talle pakkuma võimalust vastata EI või JAA. See
Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline kohtusüsteem: Maakohus, Ringkonnakohus e. apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus.
Genoom Inimese genoomis on ainult 20-25000 proteiine kodeerivat geeni – vähem kui arvati, sarnasemad teiste loomadega kui arvasime. Loom vs inimene Loomalik Inimlik Loodus Kultuur Keha Meel Emotsioon Ratsionaalsus Uuritav, uurimisobjekt Uurija, uurimisvõimeline Loodusteadused Humanitaarteadused Indiviidi areng Inimese areng kultuuri – kaks pärimise kanalit: kultuuriline ja geneetiline Looma areng täiskasvanud loomaks – üksainus pärimise kanal: geneetiline Bambi sündroom Inimene kui agressiivne hävitaja Looma kui headuse, ilu ja liikidevahelise sõpruse sümbolid Koer kui isiksus Lähedus inimesega võimaldab justkui osade loomade isiksuse arenemist Pidurdunud, lapsik ühiskonna liige
Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast võimuvolituste andmist valitsejale. Pinda valmistas ette Itaalia renessansiga sündinud humanism [humanitas tähendas antiigis inimese kasvatamist ja õpetamist; litterae humanae olid nö humanitaarteadused], mille keskpunkti tõusis "inimlik" inimene ja ideaaliks sai vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus. Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla.] M-e ideed tähistasid keskaja
DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne. Kuidas sotsioloogia erineb teistest teadustest? Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on
Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia vs sotsioloogia: psühholoogia keskendub rohkem üksikindiviidile, sotsioloogia uurib suuremaid inimhulkasid. Psühholoogia uurib tihti inimest lahus sotsiaalsest
Netsilik Eskimo Series projekt. Sellega on visuaalse antropoloogia seisukohast seotud antropoloog Asen Balikci (1929). Missugust rakendust on nähtud selles filmis üldise hariduse seisukohast? Sai alguse sellest, et NSVL lasi orbiidile Sputniku, mis ehmatas ameeriklasi; leiti, et sellele peab kiiresti reageerima ja oma haridussüsteemi radikaalselt muutma, et oleks järelkasvu teadlastele. USA suunas reaalteadustesse palju raha, samuti peaks üle vaatama sotsiaal- ja humanitaarteadused. Loodi eraldi keskus, mis oli mõeldud põhikontseptsioonide õpetamiseks. Jõuti järeldusele, et parim viis õpetamiseks on teha seda läbi antropoloogiliste vahendite. Ehk õpetada koolilastele, kuidas inimesed elavad teistes kultuurides lihtsamates ühiskondades, kus on sotsiaalsed suhted paremini esitletud. Loodeti, et eksootiline külg asja juures on laste jaoks atraktiivsem. Lasteni toodi see kõik läbi filmi. Muuta kõik atraktiivseks ja et neil oleks kõike lihtsam haarata
. . nendes uutes distsipliinides üritati leida mingeid üldisi ja universaalseid süsteeme, mille puhul ei ole tähtis, kas see toimus varem või hiljem. Nende abil üritati 7 8 PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE selgitada üksikjuhte.1 Tähtsustati narratiive2 , faktoloogiat ei peetud nii olu- liseks. Seal, kus faktidest puudus tuli, võeti appi fantaasia. Tulemused olid must-valged. Humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. 20.»sajandil tekkis seisukoht, et minevikuga ei saa seletada tulevikku. Geneetiline eksimus — tekke põhjus- tega ei saa kõike seletada3 . Juhul, kui mineviku abil olevikku mõista ei saa, siis milleks ajalugu üldse vaja on? Juhul, kui isegi üritada minevikusünd- muste abil olevikku seletada, siis on see potentsiaalne konflikti allikas. Seda on küll üritatud teha, aga sisuliselt on see alati õigustusena töötanud (Hitler;
seoseid loodusteadustega ja teadmustehnikaga. Tema definitsioon seob infoteadusega bioloogilised ja füüsikalised süsteemid. Ingwerseni arvates võiks ühendada infootsingu, infoesituse ja juhtimise elemendid infoteadusest ning tarkvara ja tehisintellekti arvutiteadusest üheks teadusalaks. Ta rõhutab, et eelduseks oon see, et tegeldakse oma valdkonnaga ja ei hakata tegema seda, mida teine valdkond on ajalooliselt tavatsenud teha. Humanitaarteadused Infoteadusel ja eelkõige raamatukogu uuringutel on ajaloolised seosed samuti humanitaarteaustega. Varane uurimistöö selles vallas tehti ajaloost või ideede ajaloost lähtuvalt. Seda tugevdas tõsiasi, et akadeemilist raamatukoguhoidjat nähti eelkõige kui teadlast, kes pidi totaalselt orienteeruma kõigis teadusvaldkondades. Ka filosoodfia, mis aitas kaasa teadmiste organiseerimisele ja klasifikatsioonisüsteemide loomisele, on olnud seotud raamatukogu ja infoteadusega
Kõige tähtsam esindaja on Claude Lévi- Strauss Strukturaalne antropoloogia 1958, Metsik mõtlemine 1962, Mütoloogikad 1967-71, Toores ja keedetud, Meest ja tuhast, Lauakommete päritolu, Alasti inimene. Saussure'i järglased näitasid, et keelesüsteem taandub lineaarsetele suhetele, vastanditele. Strauss näitas seda kultuuri kohta. Kirjeldus binaarsete opositsioonide abil on muidugi lihtsustav, kuid võimaldab siiski täpsemalt kirjeldada. Strukturalism on katse muuta humanitaarteadused täppisteaduslikumaks. Binaarsed opositsioonid on universaalsed. Ajupoolkerade ülesanded on seotud binaarsusega. Binaarsed opositsioonid võivad olla nii polaarsed (vastandus, mis on üles ehitatud kindla tunnuse olemasolule või puudusele) kui ka graduaalsed (olemas on tunnuse suurem /väiksem määr). Jakobson: igasugune kommunikatiivne akt on taandatav binaarsetele opositsioonidele. Igas kommunikatsiooniaktis on 3 osalejat: 1) autor (adressant), 2)kuulaja (adressaat) 3) 3
üsna tihedasti põimunud filosoofiliste aruteludega looduse kohta üldiselt, mh selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis. Sir Isaac newtoni (1642-1727) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja religioosne ja esoteeriline arutelu tihedasti seotud. 26. Teadusfilosoofia - Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad üksteisest reaal-,sotsiaal- ja humanitaarteadused? - Milliste kriteeriumide alusel saab teha vahet teadusel ja pseudoteadusel? - Induktsiooniprobleem - Kas teaduslikud teooriad kirjeldavad tegelikkust? 27. Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? 28. Realism vs instrumentalism
Aine sisaldab endas uurimise objekti. Materialistlikult lähtealuselt on objektiivne maailm tervikuna teaduse objektiks, kusjuures teadus ise on ühtne oma objektiga, leides - objekti ja subjekti ühtsuse tõttu inimtunnetuses (inimene kui tunnetuse subjekt on samas ka objektiivse maailma substants ehk osa). 13 Objekti alusel jaotatakse teadused kahte suurde rühma: 1) reaalteadused (loodus-, tehnilised, matemaatilised); 2) humanitaarteadused (sotsiaalsed ning filosoofilised; veel ka: nn hingeteadused). Teooria (kr theorja: vaatlus, uurimine) on teadusliku teadmise kõrgeim vorm; teaduslikke idealisatsioone ja mõttelisi mudeleid (malle), printsiipe ja seadusi esitavate mõistete ja väidete, mõtteliste eksperimentide ja tõestuste terviklik süsteem, mida saab rakendada reaalsuse (objektiivse) erilisel viisil kirjeldamiseks (modelleerimiseks; kirjeldus), teaduslikult (empiirilisel või teoreetilisel
Vargse kadedusega kuulasin ma vastuseid minu ettevaatlikele küsimus- tele, kas siis mitte iga sakslane ei võiks omada õnne kuuluda Bismarcki impeeriumi juurde. Sellest ei suutnud ma aru saada. * * * Kerkis üles küsimus minu kooli saatmisest. Arvestades kõiki minu kalduvusi ja eriti minu temperamenti, tuli isa järeldusele, et panna mind gümnaasiumi, kus ülekaalus on humanitaarteadused, oleks vale. Talle näis, et parem oleks minu jaoks reaalõppeasutus. Neid tema kavatsusi suurendasid veelgi rohkem minu ilmsed joonistamis- võimed aine, mis tema veendumuse kohaselt oli Austria gümnaasiumis täielikus unaruses. Võimalik, et siin mängis osa ka tema isiklik kogemus, mis sisendas talle, et praktilises elus omavad humanitaarteadused väga väikest tähtsust. Üldiselt ta mõtles, et tema poeg, nii nagu ta isegi, peab aja jooksul riigiametnikuks saama
mõistmiseks ja nii eneseharimiseks kui eneseteadvustamiseks ning seda nii individuaalses kui rahvuslikul tasandil. Minevikul ja tradistioonidel on tulevikunägemustes väga oluline roll, seast seal kajastub rahvuskarakter. Veel ühe olulise saksa filosoofina tuleb mainida hermeneutiku Wilhelm Dilthey (1833-1911) nime. Eeskätt eristuse pärast, mille ta teeb: Geistwissenschaften - Naturwissenschaften Geistwiss-en. on siis vaimuteadused e humanitaarteadused ja nad uurivad inimese poolt loodut s.h kultuuri. Siin ei kehti need seaduspärad, mis looduses ja ei saa kasutada samu meetodeid, mis loodusteadustes. Eristab vaimuteadusi, mis uurivad inmlikukku kogemust terviklikuna ja üksikuid loodusteadusi, mis vaatavad alati üht aspekti reaalsusest. Tähtsaks saab hingeelu struktuuri psühholoogilise struktuuri tuvastamine ja läbielamise mõiste. Keskse tähtsusega on Dilthey'l mõiste verstehen kui inimese kultuurilise ja
Kristluse teke 3) Renessanss 4) Reformatsioon 5) 20. sajandi püsivate tõdede, väärtuste kadumine. Hermeneutikad jagunevad. Sellistele küsimustele on filosoofilised vastused juba olemas. Tõde tuleb asjast endast. (enne Kanti oli arusaam selline) Tõde tuleneb subjektist. Keerukaks muutuvad asjad romantismi ajal. Asti, Humboldti keelekasutuse mõjul mõistmine muutub determineerituks. (tõlgendamine muutub lõpmatuks)19. sajandil situatsioon selline humanitaarteadused pidid end põhjendama hakkama, positivism. Igal ajastul on oma vaim, ajastut mõistame selle järgi. Laiemas tähenduses on hermeneutika juba 19. sajandi lõpus Saksamaal populaarsust kogunud antipositivistlik mõtlemissuund: kõigile ja kõigele on võimalik leida erinevaid tõlgendusi, absoluutset tõe kriteeriumi ei ole olemas nagu ka absoluutset teaduslikku teadmist. Hermeneutika põhiprintsiibid on üldised, soodustavad demokratiseerimisprotsesse,
.........................98 Kokkuvõte........................................................................................................100 Summary..........................................................................................................102 Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Tänapäeva teadusemaailm on väga mitmepalgeline. Reaalteadused koguvad ning uurivad empiirilist materjali jätkuvalt edasi. Nende rakendusteadused viivad meie igapäevaelu puudutavate muutusteni. Humanitaarteadused nagu näiteks ajalugu, lingvistika või filosoofia põhjustavad mõningates teistes teadlastes teatud umbusku, kuivõrd humanitaarteaduste uurimismeetod sisaldab vähe mõõtmisi ning katselist protsesside kordamist. Kas asjad, mida on raske mõõta ning mida ei saa katseliselt korrata, on üldse olemas? Alates tööstusliku pöörde perioodist on tehniline progress olnud väga ulatuslik, muutes nähtavat maailma meie ümber tundmatuseni. Sellele annab jätkuvat ning ehk isegi kasvavat
Ateenast, oli metoik). 39-387 eKr külastas Sürakuusat, mis võis olla tolle aja suurim polis Kreekas. Seal valitses türann Dionysios Esimene, Platon vastandus türanniaga, sai seal populaarseks, pidi aga põgenema, sest teda taheti tappa. Hiljem käib seal. 40. aastaselt jõudis Ateenasse ja talle osteti äärelinnas aed koos majaga, kus asutas Akadeemia, kooli (koolitöö kestis kuni 6. saj pKr), nõutavad olid samavõrd matemaatika ja astronoomia kui filosoofia ja humanitaarteadused. "Geomeetriat mittetundjaid sisse ei lasta". Platon ise oma dialoogides peaaegu ei esinegi, kõige tähtsam on Sokrates, on kaheldud autorluses. "Seadustes" aga puudub Sokrates. Platoni poliitikafilosoofia Platon rajas normatiivse poliitilise filosoofia, ta kehtestas väärtussüsteemi, mis on õiglane ning mida tuleb rakendada poliitilisele ühiskonnale. Ta leidis, et maailma algeks on ideede (sg. eidos, pl. eideai) maailm, kogu reaalne maailm on vaid selle ideede maailma vari
tõstmise võtmeküsimus. Kasutatud allikad: 1. R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39. 2. Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. RT III, 07.03.2011. 241 ÕIGUSTEADUSE ASEND TEADUSE ÜLDISES STRUKTUURIS TEADUS 1. LOODUSTEADUSED 2. ÜHISKONNATEADUSED 3. TEHNIKATEADUSED 2.1. HUMANITAARTEADUSED 2.2. SOTSIAALTEADUSED 2.2.1 SOTSIOLOOGIA 2.2.2 MAJANDUSTEADUS 2.2.3 ÕIGUSTEADUS 242 Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus. Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus: õiguse filosoofia õiguse ajalugu
See on keel, milles on kirja pandud kaasaegne loodusteadus, füüsika sealhulgas ja eriti. Pole imestada, et üks moodsa füüsika alusepanijatest – Sir Isaac Newton – oli ühtlasi 34 ka diferentsiaal- ja integraalarvutuse looja, viimaseta muutuksid Newtoni kuulsad seadused rakendusväärtuseta metafoorideks. Matemaatilised mudelid ja meetodid leiavad edukat rakendamist eluteadustes, nende kasutamisel omandavad aga ka sotsiaal- ja humanitaarteadused uue üldistus- ja ennustusjõu. innustuseks Galileo Galilei on ligi nelisada aastat tagasi kirjutanud: „Filosoofia on kirja pandud suurde raamatusse, mis pidevalt seisab avatuna me silme ees (ma pean silmas Univer- sumit), aga me ei saa seda mõista enne, kui oleme selgeks õppinud keele ja tunneme tähestikku, mille abil see kirjutatud on. See on kirjutatud matemaatika keeles, mille
annaabi.ee 
