Haridus - kas kohustus või vabadus? (1)

Haridus - kas kohustus või vabadus?
Haridus - õppimise ja kasvatuse kaudu omandatud süsteemne teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis näitab inimese arengutaset ning võimaldab tal pidevalt areneda ja ennast teostada. Kas nimetada seda kõike kohustuseks või vabaduseks?
Taseme järgi jaotatakse haridus põhi-, kesk-, keskeri - ja kõrghariduseks. Põhiharidus on Eestis kohustuslik vähemlt seni, kuni õpilane saab 17-aastaseks. Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete. Mida parem tunnistus ja katsete tulemused, seda suurem võimalus saada parematesse koolidesse. Kui ei ole võimalust või on mõni muu põhjus gümnaasiumisse mitte minna, mõeldakse palju ka kutsekoolide või keskeriõppeasutuste peale. Sealt võib omandada keskeri haridusee. Seal õpitakse enamasti ära mingi konkreetne amet või elukutse . Peale keskkooli või kutsekooli võib minna ka ülikooli, et saada kõrgharidus. Kõrgharidus on kõrgeim haridus mida Eestis võimalik omandada ja seda haridust hinnatakse väga. Kõrgharidusega inimesel on ka lihtsam tööd saada.
Tänapäeval ei ole just kõige lihtsam sobivat tööd leida, eriti veel praegusel ajal, kui majandus on halvas seisus. Iga töökoha peale on konkurents suur ja tööle võetakse vaid parim, eriti kui jutt pole suuremast füüsilisest tööotsast. Tahetakse ikka kõige haritumat ja kogenenumat tööjõudu. Selleks ongi ilmselt vaja head haridust just sellel ametialal. Sellepärast tulekski oma tulevikuplaanidele juba varakult mõtlema hakata, et saavutada seda, mida õigeks peame ja soovime . Igaühe enda otsustada, palju ta õpib, kuidas ja mida saavutada tahab.
Sisu järgi jaotatakse haridus humanitaar - ja reaalhariduseks. Humanitaarteadused on inimest ja ühiskonda käsitlevad teadused . Täpsemalt filosoofia, ajalugu, õigus-, keele-, kirjandus- jmt. teadus. Reaalteadus tegeleb aga füüsika, matemaatika jms. Millise kallaku keegi valib on igaühe oma isiklik tahe ja ilmselt võivad kaa tulevikuplaanid olla just selle teadusega seotud. Kui aga pole midagi valida ja kuskile kooli sisse ei saa, siis ilmselt vabatahtlike ehk täiskasvanute gümnaasiumisse ikka saab. Ilmselt pole mõnel aga tahtejõudu. Tean üht tüdrukut, kes lõpetas põhikooli, kuid ei saanud ühegisse gümnaasiumi sisse. Ta läks tööle, täpsemalt juurviljaaita liinitööliseks ja mõtles järgmisel aastal uuesti mõnesse gümnaasiumisse proovida. Paraku töötab ta veel aga siiamaani sealsamas ega mõtlegi enam õppima minna. Nii on aga kahjuks raske siin elus hakkama saada. Füüsiline töö koormab liialt ja igasugused rasked haigused ja traumad on niiviisi kiired tulema .
Haridus- on see kohustus või vabadus, on igaühe enda otsustada. Kindlasti on see aga mõlemat, või kuidas keegi seda endale teadvustab ja millises valguses seda talle näidatus on. Õppimine ja haridus on üks osa elust, mida siinsetes arengumaades on raske vahele jätta. Õppige ja olge õnnelikud, sest mõeldes vaeste ja arengust maha jäänud riikides elvatele inimestele, kel pole võimalust õppida ega otsustada oma tuleviku üle, on meil tingimused lihtsad- lihtsalt otsustada, õppida ja nautida.