Kas graafiline disain on kunst või teadus? (0)

Kas graafiline disain on kunst või teadus?
Pean tunnistama, et esmakordselt seda küsimust kuuldes mõtlesin, et on naeruväärne, et graafiline disain võiks olla mingil moel teadus. Pisut teema üle järele mõeldes aga avastasin, et selline reaktsioon oli pigem tingitud ühiskonna üldistest arusaamadest ning kasvatusmeetoditest, kui teaduse tegelikust olemusest võrreldes või kõrvutades seda kunstiga. Usun, et pikemalt järele mõtlemata annaks enamus inimestest sellisele küsimusele sarnase reaktsiooni, kuna teaduste all peetakse tihti silmas vaid täppisteadusi nagu matemaatika , füüsika jt. Selleks, et aga välja selgitada graafilise disaini teaduslik või kunstiline sisu tuleks teda mõlemaga kõrvutada ning leida jooni, mis kaalukaussi ühele või teisele poole kallutavad. Kas on ka võimalik, et graafiline disain on nii kunst kui teadus?
Et kõrvutada graafilist disaini kunstiga tuleks eelkõige lahti mõtestada sõna kunst tähendus. Laiemas tähenduses võiks kunsti alla paigutada kõik tegevused mis on seotud kujundite loomise või töötlemisega. Muusika näiteks tegeleb helikujunditega, kirjandus keelekujunditega jne. Kitsamalt mõeldes tuleks graafilist disaini aga kõrvutada visuaalsete kunstide mõistega, kuna juba sõna graafiline (tuleneb kreekakeelsest sõnast grapho, mis tähendab nii kirjutamist, joonistamist kui kritseldamist) annab märku sellest, et loodu on visuaalne.
Leidnud, et graafiline disain on visuaalne, võime küsida, kas ta täidab ka esitatud kunsti funktsiooni ehk kas graafiline disain tegeleb kujundite loomisega ja töötlemisega. Toetudes sõna graafika tähendusele ning sõna kunst mõttele, saame vastuseks , et graafiline disain on kunst, mis tegeleb visuaalsete kujundite loomise ja töötlemisega. Edasi jääb seega vaid uurida, kas graafiline disain on lisaks kunstile ka teadus.
Kõrvutamaks graafilist disaini teadusega peame mõistma teaduse olemust. Teaduse definitsioone on mitmeid, kuid üldjoontes on sellel kindel uurimisobjekt ning mittevaidlustatavad teadmised. Teadus on teatav mõtteviis ja meetod, mis sisaldab loogilist arutlust, induktsiooni ja deduktsiooni. Teadus võib olla aga ka ligikaudne ja kirjeldav, nagu seda on näiteks sotsiaal- ning humanitaarteadused. Sel puhul ei saa me sõnastada universaalseid seaduspärasusi, probleemidele saab otsida vaid ligikaudseid vastuseid ning puudub absoluutne ennustamisvõime.
Paigutades graafilist disaini teaduste alla tuleks mõelda, kuhu ta sobiks. Oma olemuselt on graafiline disain pigem kirjeldav ning umbmäärane, kui faktiline ja täpne. Teades, et graafiline disain on kunst, võiksime liigitada teda kunstiteaduste alla. Kunstiteadus tegeleb kunstiteoste tausta uurimise, kirjeldamise ja hindamisega. Seega peaksime saama öelda, et graafiline disain tegeleb graafika uurimise, kirjeldamise ja hindamisega. Laiemas pildis on see osaliselt õige kuid graafiline disain kui kunst tegeleb siiski peamiselt kujundite loomise ja töötlemisega.
Kui vaadelda graafilist disaini läbi loogilise arutluse, induktsiooni ja deduktsiooni, siis võib öelda, et see võib mõneti toimida, kuid on juhuslik, sellele ei saa kindel olla. Graafilise disaini asetamisel sotsiaalteaduste tingimustesse on aga graafiline disain kui teadus täiesti võimalik – saab uurida kujundite loomise ja töötlemise protsessi, seda hinnata, teha lihtsamaid järeldusi ja ligikaudseid ennustusi. Seega võib väita, et graafilist disaini võib nimetada ka teaduseks.
Jättes kõrvale ühiskonna üldised arusaamad, koduse kasvatuse ning avastades, et teadus võib olla rohkem kui matemaatilised valemid ja füüsikaseadused, võib näha ka kunsti teadusena ning teadust kunstina – muidugi vaid mõningatel tingimustel. Graafiline disain võib olla aga mõlemat – nii kunst kui ka teadus. Siiski tuleb valida, kus ja kuidas seda kasutada. Kunst tähendab siiski pigem loome ja töötlemisprotsessi ning teadus selle uurimist , järelduste tegemist ja hindamist. Kuigi graafiline disain on nii kunst kui teadus, ei saa ta olla ühes kontekstis mõlemat korraga. Sellest saame aga järeldada, et graafiline disain on kunst või teadus.