Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa
teesi, milles paljastas ta paavstikiriku kuritarvitusi eesmärgiks rahvale kättesaadava rahvusliku kiriku loomine; selle südmusega algas Martin Lutheri reformatsioon, ta kuulutas uue ajastu algust - ''Igaüks peaks pühakirja kaudu jõudma jumalani'' - tõlkis Uue Testamendi saksa keelde; 1543. aastal ilmus kogu piibel saksa keeles - piibel levis laialt tema rahvaliku stiili ja rikkaliku sõnavara tõttu HOLLAND: Rotterdami Erasmus (1469-1536) - ristiusk tähendas tema jaoks humanistlikku eetikat - kaitses isikuvabadust - ''Narruse kiirus'' filosoofiline satiir INGLISMAA: Thomas More (1478-1535) - ''Utoopia'' (kr or topos koht, mida pole) - osavõtt poliitilisest tegevusest tõi talle süüdistuse riigireetmises, mis tõi kaasa surmanuhtluse - 1935. aastal kuulutas roomakatolikukirik More'i pühakuks William Shakespeare (1564-1616) - aegade kuulsaim kirjanik - Inglismaa sonetid; arutleb selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu
5 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin artikli internetis mis on seotud transaktisonaalne analüüsiga. Sealt lugesin välja, et Transaktsionaalne analüüs on teooria, mida on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada seda, kuidas me suhtleme teistega ja endaga. See põhineb ego-seisunditel ja seda on kirjeldatud kui Humanistlikku Psühhoteraapiat. Humanistlik koolkond aitab neid, kes otsivad isiklikku arengut või enese-teostust, aidates klientidel saada rohkem teadlikuks sellest, et nemad üksinda on vastutavad selle elu loomise eest, mida nad elavad. Rõhku asetatakse üldisele heaolule ja eneseteadlikkuse suurenemisele. Vastutust muutuse eest pannakse kindlalt kliendi enda kätesse. Eric Berne, MD (sünd. 1910, Montreal Kanada, suri 1970) on teinud keerulise interpersonaalse
pani selle koheselt needuse alla. Tänaseks aga on selline mõtteviis saanud täiesti tavaliseks. Inimesed panid kõrvale objektiivse ilmutuse idee ning vähehaaval hakkasid vastu võtma ainult seda, mis tuli inimestest, mida inimesed tundsid ja arvasid, hoolimata sellest, kui see oli Piibli faktide ja moraali vastu. Isikuvabadust hakati mõistma kui sõltumatust keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest. Renessanssi ideid, inimese ülistamist Jumalata, humanistlikku mõtteviisi ja maise õnne, ilu ja naudingu ülistamist on hea välja tuua just näidetega kunstist. Need renessansi ideid näeb ka tänapäevases eluviisis, nii nagu pole ka renessanssi kunst kuhugi kadunud vaid on väga hinnas ka tänasel päeval.
ajakeerises ekslev inimene ihkab iseendaks jääda. Ei too lugejale illusiooni, et ebaõiglases maailmas on võimalik midagi muuta. Tema teosed räägivad palju sõjast, eriti kadunud põlvkonnast. Ei taha lugejat veenda ega kasvatada. Kujutab palju ajaloosündmusi. "Läänerindel muutusteta" (1929) kadunud põlvkonna tekkest. ERNEST HEMINGWAY: on esimesena kasutusele võtnud "kadunud põlvkonna" mõiste. Autorina jätab vihjelissümbolistiku stiili kaudu lugejale mõtlemisruumi. Tähtsustab humanistlikku ellusuhtumist. "vanamees ja meri" (1952) nobeli kirjandusauhind. Hästi palju kirjutas jälle sõjast. Käis ise ka sõjas. James Joyce, Albert Camus, Remaque, Hemingway, Sisemonoloog e sisekõne. Minategelase mõtted, tunded, kujutlused. teaduse vool: teadvuses toimuvate protsesside vabalt voogavate tajude, assotsiatsioonide, tunnete, mõtete, katkematu üleskirjutus eesmärgiga avada vahetult inimese sisemaailma.
Teadus ja ajalugu: Mikolay Kopernik väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber oma telje. Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti. Martin Luther algatas Saksamaal reformatsiooni. Cristoph Kolumbus avastas 1492 Ameerika. Elizabeth I oli 1558 -1603 kuninganna, 1587 hukati Inglismaal Mary Stuart. 1600 põletati tuleriidal Giordano Bruno. Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes), iseloomusta humanistlikku iluideaali. Sõnast taassünd, võeti kasutusele 14. sajandil, tähistamaks pöördumist humanistlikule mõtlemisele; Itaalias. Humanistlik iluideaal - kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena... Orlando di Lasso (1532 -1594) sündis Belgias, Monsis; poisina laulis kirikukukooris, teda rööviti ilusa hääle pärast. Vürst muusikute keskel. Kirjutas suurvorme, motette, kokku üle 200 teose, palju madrigale ("Kaja")
Utopistlik romaan on olnud populaarne zanr More'i ajast meie päevini. Tänapäeva tulevikuromaanide puhul torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest
demokraatial, kõik inimesed on võrdsed ja eraomand puudub varakapitalism oli reformatsiooni üheks põhjusex, kuna vajati inimeste töökäsi ->?? reformatsiooni tagajärjed euroopale: tekkis anglikaani kirik, tekkis oaavstivastane oppositsioon, tekkis uus koguduste liikumine, katoliku kiriku tähtsus vähenes, kloostrid kaotati m. kopernik- päikesekeskse maailmasüsteemi teooria, J.Kepler näitas et planeetide orbiidid on ellipsikujulised, G.Bruno-tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse vaimuliku võimu nõrgenemise põhjused: algas tugeva keskvõimuga rahvusriikide kujunemine, puudus vajadus paavstivõimu toel ja kiriku rahvusvah.org.-l, levis ilmalik haridus, vaimulikud läksid luksuslikule eluviisile, kohalike vaimulike heaolu sõltus rohkem ilmalikust valitsejast kui paavstist, paavsti õukonna ülalpidamiseks läks tohutu raha---kõik kokku tekitas katoliku kirikus tugeva kriisi->algab kirkikukogude liikumine
Kepleri planeetide liikumise kolm seadust ehk Kepleri seadus: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Giordano Bruno Giordano Bruno viis edasi Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel, ta lõi ka ühtlasi palju uut humanistlikku filosoofiasse. Bruno vaadetes oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Bruno lõi suure metafüüsilise süsteemi, mis oli vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest, ta näitas, et loodus ja jumal on üks ning järelikult ei asu jumal loodusest väljaspool. Erinevalt Kopernikust, kes ümber Maa liikuvate tähtede taga oletab kindlat taevavõlvi, leiab Bruno, et
Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Verdi suri 1901 aastal. Tema põrm maeti Santa Agata vanadekodu lähedale. Seda vanadekodu nimetas ta oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. 5 Kokkuvõte Guiseppe Verdi elu oli rakse ja keeruline, ning ka traagiline. Naise ja laste surm kohutas teda nii suuresti et oli valmis oma muusikukarjäärist loobuma. Õnneks ta seda ei teinud ja Verdi suutis oma loomingule uue hoo sisse anda, ning sealt algas tema loomingi tipphetk. Surres oli ta rahul oma saavutustega ja et nii raskel teekonnal nii suurepärased tulemused olid.
Lapsel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved või puudega. §11. Lapse sotsiaalsed õigused. Lapsel on mõtte-, sõdametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. Lapsel on õigus ja tal peab olema võimalus otsida, saada ja jagada mitmekülgset humanistlikku informatsiooni, osaleda organisatsioonides ja liikumistes. §12.Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale. (1) Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. (2) Lapsele tuleb anda võimalused ja tingimused mänguks. § 13. Lapse õigus privaatsusele. (1) Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. (2) Lapse õigust
lunastuseks. Teemaks on humaansuse teotus ning see, miks humaansus vajas ja usu mõistes siiani vajab Jeesust. Pealiskaudselt on see lagi humanistlik ehitis. Kujutised on pärit üliinimlikest mõõtmetest ning Aadama figuuri puhul on tegu säärase iluga, et, lähtudes biograafi Vasari ütlusest, näib, nagu oleks selle kujundanud Jumal ise, mitte Michelangelo. Kuid vaatamata üksikfiguuride ilule pole Michelangelo ülistanud inimese seisundit ja kindlasti pole ta esitlenud humanistlikku ideaali, milleks oli platooniline armastus. Õigupoolest näitavad Kristuse esivanemad, mille ta maalis seina ülemisele osale, perekonnasuhete kõiki halvimaid külgi, demonstreerides väärtalitlust niisama mitmes erinevas vormis kui on olemas perekondi. Vasari ülistas Michelangelo märgatavalt ääretuid leiutajavõimeid figuuridele asendite loomises. Raffael, kellele anti eelvaade Bramante poolt pärast seda, kui Michelangelo oli
arutlema. imazism- tähtsustai täieliku teema- ja vormivabadust. Vabastamine sõnarohkusest,loomingus palju vormi uuendusi ja vabavärsi kasutamine. Püütakse täpsustada luulekujundit. 23. Millise suuna esindaja on Gillaume Apollinaire ning milles seisnes tema luuleuuendus? Sürrealism. Apollinaire'i looming on osati sümbolistlik (kasutatud sümbolid, üldine tonaalsus), kuid ta tunnistab end olevat väsinud "vanast maailmast" ning ta otsib "uut ja humanistlikku luulet", mis laseks ülistada elu kõigis selle ilmingutes. Tulemuseks oligi see, mida ta nimetas `kalligrammiks' ning mida oleks ehk kõige täpsem iseloomustada analoogia läbi kubistliku maaliga. 24. Vali 1 modernistliku luule esindaja ( Lorca, Eliot, Majakovski, Jessenin ) ning vasta järgmistele küsimustele: Lorca Eliot Majakovski Jessenin
vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine. Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega teooriat, mida võiksime pidada hum psüh teadusfilosoofiaks". Mina kujunemine: tajutud hinnangud, vajadus tingimusteta pos suhtumise järele. Täielikult funktsioneeriv in: avatus kogemusele: emots sügavus, paindlik, spontaanne, usaldada kogemusi, loomingulisus. A. Maslow (1908-1970): vajaduste hierarhia: puudusega seotud, olemuslikud, tippelamus. Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased,
enesele sõltumatuse ruumi ka ebasoodsates oludes. Vaba olles on inimene vastutusvõimeline." ,,Väärtused kujunevad iga haridusega." Aga millised väärtused? KOOL KUI KASVATUSTEGELIKKUS Kooli humaniseerimise dilemmad ,,Kui meil praegu on jutud kooli humaniseerimisest vaibunud, siis kindlasti mitte seetõttu, et selleks poleks enam põhjust. Pigem on tegu väsimuse, loobumise, muutunud ajavaimuga. Haridusfoorumid ei meenuta humanistlikku kooli, seda lähimineviku lipukirja enam ühegi sõnaga." Autor tunneb muret selle üle, et lisaks materiaalsetele meelepüüdlustele on saanud toodanguliikideks veel iidolid ja müüdid, mis tabavad inimlapsi, enne kui ollakse kogemuslikult küps andma hinnanguid. ,,Näib: on vältimatu kehtestada sõltuvussuhe, et saavutada kasvatatav sõltumatus tulevikus." Konkurentsiühiskonna sünnitöölised 60ndate lõpul hakati rajama kallakutega koole
viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Verdi enda elutee jõudis lõpule 1901. aastal. Tema põrm maeti ta viimasesse suure loomingu - Sant Agata vanadekodu - lähedale. Seda vanadekodu nimetas maestro ise oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. Ooperid: · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth"
vastu. Emots kontrollimise ja silmakirjalikkuse vastu. Ideaalne inimene kogeb sügavaid emots-e ja jagab neid vabalt teistega. Uuritavad teemad: mina, eneseaktualisatsioon, vaimne tervis, loomingulisus, inimese olemus, individuaalsus, olemuse mõtestamine. Carl Rogers (1902-1987): teooria psühhoteraapiast ja muutuste protsessidest. ,,Hum psüh oli tore eksperiment, aga kahjuks läbikukkunud, sest psüh-s pole humanistlikku mõttesuunda ega teooriat, mida võiksime pidada hum psüh teadusfilosoofiaks". Mina kujunemine: tajutud hinnangud, vajadus tingimusteta pos suhtumise järele. Täielikult funktsioneeriv in: avatus kogemusele: emots sügavus, paindlik, spontaanne, usaldada kogemusi, loomingulisus. A. Maslow (1908-1970): vajaduste hierarhia: puudusega seotud, olemuslikud, tippelamus. Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased,
olen inimene ning midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks. See pärineb komöödiast ,, Enesekaristaja", milles vanamees, kelle poeg on isa karmuse pärast läinud ära palgasõduriks, nüüd kahetseb ja end ränga tööga vaevab selle pärast. Kui üleaedne kaastundlikult pärib, miks ta end tööga nii viisi tapab, siis kähvab vanamees vihaelt, et see pole tema asi, too aga õigustab oma uudishimu ülaltoodud sententsiga. Koomilisest kasutusest hoolimata iseloomustab ühlus ka Terentiuse humanistlikku maailma nägemist ja taotlusi. Eesikeelses tõlkes on täielikult kättesaadav komöödia ,,Vennaksed", mis vastandab ranget ja liberaalset kasvatusviisi. Viimane jääb peale, kuid näidendi lõpus leiab naeruvääristamist ka selle liialdatud kuju. Komöödia ,,Tütarlaps Androse saarelt" originaali autoriks oli Menandros, kuid liskas kasutas Terentius oma komöödia jaoks veel ühte Menandrose lavasteost. Sisu on uuele komöödiale tüüpiline. Tragöödia tegi läbi lühikese
Tõlkinud M. Lumi, Eesti Raamat, Tallinn 1972 (lk. 516 A. Subbotini artikkel "Erasmuse pärand") · Stefan Zweig, "Rotterdami Erasmuse triumf ja traagika". Tõlkija Uno Liivaku, Monokkel, Tallinn 1999 1 Erasmus Rotterdamist (1466 - 1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Erasmus ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Ta oli veendunud Madalmaade kristlik humanist, kes uskus, et kirikut on kõige parem uuendada korraliku teadustöö kaudu. Ta õppis Pariisis Sorbonne´i ülikoolis ja sai 1506. aastal Torinos teoloogiadoktoriks. Teatud mõttes pani ta aluse protestantlikule reformatsioonile. Öeldakse, et "Erasmus munes muna ja Luther haudus selle välja
aastatel karjääri analüütilise vaimufilosoofina. Hiljemalt 1970-ndate keskpaiku pettus ta tehnilises filosoofilises analüüsis. Rorty läbimurdeteoseks sai "Filosoofia ja looduse peegel" (1979), mis üritas näidata, kuidas uus-aegse filosoofia püüd leida tõsikindla teadmise kriteeriume on ummikusse jooksnud ning selles olevat süüdi metafoor, nagu peegeldaks inimese sisemaailm, teadmised või keel välismaailma, loodust või reaalsust. Tema pragmatismiversioon jätkas seda humanistlikku traditsiooni, mis metafüüsikale ja skolastikale vastandudes ulatub tagasi Montaigne'i, Cicero ja antiiksofistideni KOKKUVÕTE Pragmatismi on teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, ongi need tõesed ja väärtuslikud. Samas
Apollinaire'i surma antakse välja tema lõpetamata romaan, Pariisi-kroonika ning hulganisti avaldamata ning seni vaid ajakirjanduses avaldatud luuletusi. Ilmuvad Apollinaire'i kunstikriitilised tööd, kirjad ning filmistsenaarium. 12 Apollinaire'i looming on osati sümbolistlik (kasutatud sümbolid, üldine tonaalsus), kuid ta tunnistab end olevat väsinud "vanast maailmast" ning ta otsib "uut ja humanistlikku luulet", mis laseks ülistada elu kõigis selle ilmingutes. Tulemuseks oligi see, mida ta nimetas `kalligrammiks' ning mida oleks ehk kõige täpsem iseloomustada analoogia läbi kubistliku maaliga. 13 Ilmar Laaban Ilmar Laaban (11. detsember 1921 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sündis Tallinnas, käis 193440 Tallinna Reaalkoolis ja hakkas
korrashoiu kohta juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. Põhiautor on ülempreester Silvester. Teadus Mikolaj Kopernik. 16. sajandil esitas uue maailmasüsteemi idee Maa keerleb ümber päikese. Samuti näitas, et Maa ja ka teised planeedid pöörlevad ümber oma telje. Tema õpetust põhjendas, täiendas Johannes Kepler, kes näitas, et planeetidi orbiidid(tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Giordano Bruno. Tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse, kuid viis ka edasi Koperniku tööd ning rõgutas, et universum ei ole lõplik ega suletud ning päikesesüsteem ei ole selles erand, vaid üks paljudest samalaadsetest süsteemidest. Järelikult leidub ka elu teistel taevakehadel. Kesksel kohal oli tema vaadetes loodusfilosoofia. Tunnustas maailmavaimu kui kõigi asjade olemust ja alget, väitis ta, et loodus ja Jumal on üks ning järelikult ei asu Jumal loodusest väljaspool
aastat. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud "Othello" mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Verdi suri 1901 aastal. Tema põrm maeti Santa Agata vanadekodu lähedale. Seda vanadekodu nimetas ta oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. G.V. LOOMING G.V. kirjutas ajaloolistel teemadel, põhiliselt patriolistlikel teemadel, sekka pildus ka mõne tema kaasajalise teose. Tema teostes oli kõige olulisemal kohal tekst. Verdi muusika hämmastas tema kaasaegseid oma dramaatilise energia ja kirega. Verdit võib nimetada praktiliselt ainult ooperi heliloojaks. Tõelise itaallasena pani ta suurima rõhu just meloodiale, mis Verdi meelest oli kõige parem viis väljendamaks tundeid.
· Selged, juhtide poolt püstitatud eesmärgid · Kindlad tulemuslikkuse mõõtmise ja hindamise kriteeriumid · Läbimõeldud kontroll tegevuste üle · Kitsalt tööalaselt vajalik koolitus · Tulemustest sõltuv tasu ,,Kõva" mudelit on eriti mõistlik rakendada organisatsioonis, kus inimesed on laisad, isekad, neile ei lähe korda organisatsiooni eesmärgid. "Pehme" mudel, mille all mõistetakse humanistlikku lähenemist inimesele: · Eesmärkide püstitamine koostöös töötajatega: kaasamine ja kahesuunaline kommunikatsioon · Laiaulatuslik informeeritus ettevõttest · Iseseisvus ja vabadus töös · Pidev tagasisidestatus · Laiaulatuslik, töötaja kui inimese arendamisele suunatud koolitus ,,Pehmet" mudelit on mõistlik rakendada organisatsioonis, kus inimesed on leidlikud, töö võib olla neile
Valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid Tänu Nantes'i ediktile oli hugenottidel lubatud pmts elada, kuid usupinged jätkusid. Hugenottide jumalateenistused olid lubatud Lõuna-Prantsusmaal. 53. Mis põhjusel oli Saksa keisri võim nõrk oma riigis ning kas reformatsioon tugevndas seda või mitte? Saksa keisri võim oli nõrk killustatuse pärast, reformatsioon tugevdas keisri võimu. Karl V sisuliselt ühendas need väiksed kuurvürstiriigid ja Saksamaast sai jälle asja. 54. Nimeta 2 humanistlikku mõtlejat, miks ta on oluline + 1 teos/kirjutis. Rotterdami Erasmus-“Narruse kiitus“ Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude ees. Lorenzo Valla-“Constantinuse kingitus“ ajalooallikate kriitika rajaja 55. Renessanss, Schmalkaldeni Liit, Tarastamine, Armulauatüli. Renessanss-Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Antiikkultuuri taaselustumine. Schmalkaldeni Liit-1531.a
3. Postoperatiivne periood saab alguse ärkamistoas, intensiivravipalatis või kirurgislise osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust. Antud inimkäsitus näeb patsienti kui oma arengu subjekti, kes on teadlikult toimiv, vastutusvõimeline ja vaba oma valikutes. Tähelepanu pööratakse ka haige individuaalsusele ja suhetele keskkonna ning kultuuriga. Patsiendikesksuses rõhutatakse ka tema turvalisuse tagamist. PREOPERATIIVNE PERIOOD Sel perioodil algab haige ettevalmistus operatsiooniks ning see nõuab õenduse järjepidevust erinevates õendusabi valdkondades
Ametnikuna oleks tänu oma pedantsusele, äraostmatusele ja seadusekuulekusele kindlasti Saksa rahandusbürakraatia väärtuslik liige olnud. Himmleri ülesande täideviimise monotoonsus oli võrreldav mõne rahandusametniku sadadele maksudeklaratsioonidele allakirjutamisega. Ühe etnose mõrv tähendas tema jaoks vaid organisatsioonilist probleemi. Mitte ohvrite kannatused ei teinud talle muret, vaid roimarite hingepiin. Ühegi teise natsi elulugu ei pane Saksamaa humanistlikku haridust suurema küsimärgi alla kui Himmleri oma. Rezhiimi kõikidest teistest enam sissesulanu ei pärinenud ei proletaarsest allilmast ega Braunaust, vaid korralikust vanematekodust. Himmleri kodu oli katoliiklik ja kuningatruu, kombekas ja haritud, sügavate Baierimaa juurtega. Tema isa oli Landshuti humanitaargümnaasiumi serektor. Siinsamas olid koolipinki nühkinud nii Ludwig Thoma kui luuletaja Hans Carossa. Viimane tuupis siin
1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga. Verdi enda elutee jõudis lõpule 1901. aastal. Tema põrm maeti ta viimasesse suure loomingu - Sant Agata muusikute vanadekodu - lähedale. Seda vanadekodu nimetas maestro ise oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. Richard Wagner 1813-1883 Saksa helilooja Richard Wagnerit tuntakse muusikaajaloos: a)heliloojana,ooperireformaatorina; b)dirigendina; c) muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Kõigil kolmel alal on ta jätnud Euroopa muusikakultuuri arengusse silmapaistvad jäljed. Tema peamiseks loominguzanriks oli ooper. Kokku on ta neid kirjutanud 13. On veel kirjutanud ühe
lahutamine on kunstlik. Agressiivne käitumine ei kujune pelgalt sisemise sunni survel, seesmisest vajadusest kedagi tappa; ka seesmiste vastuolude ja agressiivse valmiduse olemasolu korral on vaja ärritajat, millele inimene reageerib. Kui aga vägivaldne käitumine on inimese isiksusele ja tema sisemistele moraalinormidele täiesti võõras, siis ei tõuka ka välised raskused, näiteks töötus või maalt linna asumine, teda kuriteole. Humanistlikku inimesekäsitusse kuulub inimese vastutus oma tegude eest. Sellele põhimõttele on rajatud meie kohtukorraldus. Kui lähtuda mõttest, et mõnikord põhjustavad inimese käitumist tema enda otsustused, teinekord aga välised mõjud, tekiks väga eriskummalisi olukordi: inimest ei võiks nagu süüdi mõista selle eest, milles ta süüdi ei ole. Põhjuse leidmine aitab küll käitumist mõista, kuid ei õigusta seda. Mingi põhjus on igal käitumisel, kuid käitumisviis võib sellest
Vargused, röövimised ja vahi all istumine, kuni ta saadeti Pariisist välja. Ajale iseloomulik parodeerimine ei tunnistanud tabuteemasid. Irvitati kõigi ja kõige üle, ehkki paroodiaist võib leida lüürilisigi noote. Villonist jäi maha kaks luuletsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Villoni pihtimuslikku luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Tema looming kajastab niihästi ajastu ähmaseid püüdlusi ja kirgi kui ka autori humanistlikku maailmavaadet. Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel. Teater ja näitekirjandus Teater ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng. Ajapikku tekkis draama
· "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on vaieldamatult kindel teadmine oma teadvusest; samas nõustus Husserl
arendavad ja mis arvestavad lapse vajadusi ning mis eelkõige on tervislikud. Lapsele ei tohi vanemad peale sundida oma religiooni, oma tõekspidamisi ega oma mõttemaailma. Vanemate ja riigi poolt koolitatud ekspertide (õpetajate, psühholoogide ja muu sotsiaaltööd korraldavate ametnike) ülesandeks on õpetada ja suunata last tegema vahet heal ja halval, õigel ja valel, mitte peale suruda oma tahet. Lapsele peab olema võimaldatud otsida, saada ja jagada humanistlikku informatsiooni arvestades seejuures lapse enda mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadusega. Laps on oma iseloomust tulenevalt iseseisev indiviid, kes ei ole veel kohastumiseks saavutanud maksimumi, seega on vanemate ülesandeks lapse toetamine ja suunamine ideaalseks kohastumiseks ühiskonnas. 1.2.5 Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale Lapsel on õigus mängule, mängimisele ja puhkusele. Seaduses ei ole sätestatud, et
Inimene pole valmistoode, vaid saamise, kujunemise protsess. Inimeseks olek eeldab niisiis midagi palju enamat kui esmavajaduste rahuldamine. Inimestel on võimalus teha oma elu rikkamaks ja sisemiselt. Maslow´ on väljendanud mõtet, et “kogemust ei asenda miski, absoluutselt mitte miski”. Humanistlik psühholoogia Inimest tuleks sellest vaatepunktist mõista ennekõike oma loomust, võimeid ja võimalusi täiuslikult realiseerida püüdva olendina. Humanistlikku psühholoogiat iseliimustavad järgmised jooned: Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine, Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming, Tunnete, soovide ja emotsioonide vöörtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse selgitamise asemel.
Lipuvarras oli tõesti sümbol tema ihadest ronida karjääriredelil oma ettevõttes tippu ja tema hirmud nagu ta ei suudaks tipppositsiooni saavutada, olid tekkinud märkusest ühelt ta kaasvõistlejalt mõni päev varem selle kohta, et ta võiks proovida liikuda etteotsa pigem märkamatult ja aeglaselt, et mitte ärritada oma vaenlaseid ja esile kutsuda kaasvõitlejate kättemaksu. Järgnev väljavõte kunstiteraapia kliendi juhtumite ajaloost illustreerib humanistlikku suunda. Ken, vabade kunstide tudeng, külastas esmakordselt psühhoterapeuti 21-aastaselt kuna koges marijuana kasutamise järgselt esmast psühhootilist episoodi. Ta oli pikk, heas vormis noor mees, kelle sügavalt juurdlevatel, läbitungivatel silmadel oli enamasti kahtlustav ilme. Teraapia alguses oli ta seisus, kus oli võimetu lõpetama oma lõputööd, oli äsja lahku läinud oma tüdruksõbrast, oli tülis oma emaga ja kartis "minna hulluks"
Kui ei ole eraomandit, ei ole ka ambitsiooni. Voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Tuleb uuesti leida üles antiiksed voorused. Erasmus. 8 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli. Kritiseeris humanistlikku maailma pilti, andis hoopis uue arusaama voorustest. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid ,,Valitseja". Kõik, mis meid oma eesmärgini viib, ongi voorus(uus tähendus). Valitseja peab olema võimeline mitte olema hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele, sest hea inimene hukkuks nende keskel, kes ei ole head. Valitsejal tuleks hoiduda vaid nendest halbadest omadustest, mis ta positsiooni ohustavad, teisi tuleks samuti võimaluse korral
Hülgamine. Ei tunne armastust, koostööd. Seotud varase lapsepõlvega. Uuris kurjategijate elu- enamasti oldi neil lapsepõlves halvad kogemused. Inimene areneb teistega suheldes. Alateadlikud protsessid on ka sihipärased, teenivad elueesmärke. kui tahad mõista inimest peab mõistma tema elustiili. Käitumine sõltub pigem tuleviku eesmärkidest kui lapsepõlve kogemustest. Terve inimene: teiste abistamine, koostöö ja ühiskonna heaolu. Adler mõjutas: humanistlikku koolkonda ja pereteraapia alustalasid. Ei saanud tunnustust: Tema suunad erinesid põhilistest suunadest, ideed olid iseenesestmõistetavad. Pole raamaatuid – oli kinni praktikas mitte teoorias. NEOFREUDISM E. FROMM K. HORNEY E. ERIKSON Järgmine põlskond psühhoanalüütikuid. Rõhutavad isiksuse kujunemises ühiskonna JA bioloogilist (iseloomul põhinevat) poolt. E. FROMM
meeleheidet, - Elu üks põhiküsimusi on see, kas inimesed suudavad elu juhuslikkuse määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu, - Kuna igaüks on oma elu arhitekt, asetab see suuri nõudeid elus tehtavaile valikuile, - Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb endal leida, - Elu on just säärane, milliseks me selle ise endale teeme. Humanistlik psühholoogia Tanapäeva humanistlikku psühholoogiat iseloomustavad järgmised jooned: - Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, - Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine, - Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming, - Tunnete, soovide ja emotsioonide väärtustamine nende objektiviseerimise või pealiskaudse
tuleb rajada võrdsetel alustel, arvestades ainsana vanuselist erinevust. Missioon oli kõlbeline kasvatus, kus humanitaarteaduste osa oli esmajärguline. Väärikust peavad kõige soovitumaks kõigest, mida on võimalik õppida. Humanistlik pedagoogika, eitades feodaalseisuslikke printsiipe hariduses ja kasvatuses, püüdis uutmoodi organiseerida nii ühiskonda kui ka moodust lülitada temasse inimest. Pedagoogika ei tundnud mingeid sotsiaalseid piiranguid. Et saada humanistlikku kasvatust oli vaja võimeid ,,vabade kunstide" omandamiseks, vahendeid nendega tegelemiseks ja nende tähtsuse mõistmist. Osal humanistidel on selgelt väljendatud kodanlik- patriootilise kasvatuse nõudeid. Humanistid püüdsid kasvatada kuulsuse püüet, häbi ja austuse hirmu. Lastes arendatakse tegevuse aktiivsust, eitavat suhtumist logelemisse. Tööd vaadeldi kui karastamise ja füüsilise kasvatuse vahendit. Humanistid soovitavad mitte kuritarvitada ema
Tegu oli suhteliselt autobiograafilise koguga. Oli tsükliteks jaotatud. I 1913 1914: ,,Rohtaed", luuletused seotud Soome ja armastusega, põhjamaine loodus ja karge armastus. II 1914 1917 ,,Maailma vari" - värss-reisikirjad, Pariisi teekonna muljed, sõjaeelne Saksamaa, Pariisi kirjeldused. Teises tsüklis oli palju sõjavastast luulet. III tsükkel 19187 1922 ,,Rängast ringist". Autor on pääsenud, on usk uude ellu. Teemad on lootus ja üleskutsumine. Esineb humanistlikku kui ka sõjatemaatikat. Teemaks on revolutsioon ja Vabadussõda. Ühelt poolt ta tervitas vabariiki, kui nägi ka selle pahupooli. Talle on omaseks pühendusluuletused. Oma julguse ja selgusega pälvis ta noorte poolehoiu. 1914 saab stippi, et minna Prantsusmaale õppima. Sõja puhkemise tõttu ta jääb Soome. Lühemat aega oli tegev poliitikas. 1921 asub ta tööle eestikeelses Tartu ülikoolis, kus ta sai professoriks. Suits oli väga hoolas õppejõud. Kirjandusteadlane
3. musica instrumentalis-kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid. 3 RENESANSS Muutused: roomakatoliku kirik elas üle tõsist kriisi 14. saj. Saja aasta pärast tõusis kriis esile reformatsiooniliikumisena. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi minatelg. 14. saj muutus ka Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks võib lugeda humanistlikku mõtlemist. 15-16 saj. vahetusel arendas Veneetsia trükkal Petrucci välja nooditrükitehnika. 14-15 muusikakirjutised hakkasid rohkem väärtustama ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis. Renessanss lepitab vastuolusid inimese ja Jumala vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14
8. Mida tähendab biheiviorism? Biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumis uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puht looduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte 9. Mis on humanistliku psühholoogia põhimõte? Tanapäeva humanistlikku psühholoogiat iseloomustavad järgmised jooned: Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu õppimine, töö, armastus ja looming. Tunnete, soovide ja emotsioonide väärtustamine nende objektiviseerimise või
on silmapaistvalt võõrsõnalembene ja vihjeline. 1957 ilmus „Rroosi Selaviste“, mis jätkas sürrealistlikus stiilis, aga assotsiatiivset pildistikku ja kujutlusi ning mõttekäike juhib nüüd rikas keeleline fantaasia ja mängulõbu. Vormiliselt ei kujunda ta enam luuletusi, vaid esitab oma assotsiatsioone aforismidena, mida humoristlik-irooniliselt ise nimetab mitteteradeks, mis teoses on järjestatud atemaatiliselt. Lugeja peab ise otsustama, kas ta hoolib neist avastada terviklikku humanistlikku maailmapilti või eelistab neid nautida omaette lõpetatud pisitervikutena, nt kogu „Väike eesti luule ajalugu“ anagrammid ja nükkelised sõnaseletused. Laaban on avaldanud üksikuid luuletusi perioodikas, viljelnud „Rroosi Selavistes“ algatatud anagrammportreid, kirjutanud palindroome, eriti aga harrastanud heliplaatide või kassettidele salvestatavat foneetilist luulet – ehk häälutused. Sõna- ja
Ta tunneb ära , et need on justkui tolle maailma inimesed ja nad on keerulisemad isegi kui lihtsalt inimese paralleel. Pigem loodusliku inimese karikatuur nö ,,ahv"inimesed. Swift on inorist, skeptik. Ta ei mõtle inimesest hästi. Kõike, mida ta vaatleb, ta leiab viga. Ükski asi pole hea. Niipea kui leiab ideaali- on see mitteinimlik. Jähuud on nö primitiivid. Nad pole saanud kasvatust ega midagi. Nad võiksid olla inimesed ilma hariduseta vms. Tal pole ilmselt väga palju humanistlikku usku inimestesse. See humanism võib olla ka varjatud. Swift on ülikriitiline ja see tuleb ka soovist neid halbu asju parandada. Tigeda hoiakuga inimene (swift) ei ole just halb inimene. Inimlikkust on mitut liiki. Ta oli sunnitud ära minema sealt. Talle samas ei meeldinud, et huumorit polnd jne. (tegelt minu meelest nii polnud,sest ta oleks tahtnud seal igavesti olla). Õpetaja ütles, et see oli lihtsalt liiga hea , et olla tõsi ja ei oleks saand sinna jääda.
Teise laine feministlik liikumine väitis aga, et kui ühiskondliku elu reeglid jäävad mehekeskseteks , siis ei piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks sellest, et kasvab naiste osalus avalikus elus.Tuntuim feminist Betty Friedan (1921-2006) .Teise laine feministid olid ka universaalse inimliku standardi võimalikkuse suhtes skeptilisemad kui esimese laine feministid, kuid erinevalt prantsuse teise laine feministidest ei asunud nad kritiseerima liberalismi ja laiemalt valgustusajastu humanistlikku mõtte põhialuseid.Tänapäeval on teoreetilisel tasandil liberaalfeminism feministlikus teoorias lakanud olemast suundaandev ( seda esindab Ameerika filosoof Martha Nussbaum (snd 1947)), on see samas kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ja mis seega jätkuvalt vormib ka inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega
Väga sageli on põhiline põhjus lapsepõlves kogetud vägivaldses või mitteloomulikus pereelus, kus on pidevalt see inimene pidanud olema valvel ja valmis, et talle tehakse haiget või teda rünnatakse mingil tasandil. Konvormist ehk massiinimene- põgeneb massi turvalisuse kaalutamisel. Üritab olla selline nagu enamus. 12. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers Humanistlikku psühholoogia kõige tuntumaks esindajaks on Carl Rogers. Teine tuntum esindaja on Maslow. Selle koolkonna olemus seisneb selles, et isiksust vaadeldakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Isiksus nende meelest tekib elutegevuse käigus, areneb ühiskonnas. Üks põhiidee, mille tõttu neid ka kritiseeritakse kõige rohkem ja mis on suhteliselt raskesti tõestatav ja ümberlükatav, on see, et nad väidavad, et inimene on sünnipäraselt loomuselt hea. Tekivad
või siduda sind teiste sellises olukorras olevate inimestega. See võib ka näidata, et sündmuste tulemusena arendad oma intuitiivseid võimeid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Siin antud definitsioonid võivad tunduda lihtsad, aga sündmused on ka lihtsad. Väga tihti astroloog, kes otsib sündmusi inimese elus, sukeldub üha sügavamale mütoloogilisse ja humanistlikku maailma ja siis imestab miks ennustamine jääb puudulikuks. Ennustav astroloog on lihtne, teadlik astroloogiast. Sündmusi, millest ta räägib võib tõlgendada väga sügavalt, aga enne sügavate tähenduste kasutamist tuleks ennustus täppi saada. B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 2 TÖÖ TRANSIITIDEGA
stabiilsus erinevais olukordades. Nomoteetiline lähenemine isiksusele otsib inimestes sarnasusi, ühetaolisust. Idiograafiline lähenemine isiksusele otsib nendes erinevusi, unikaalsust. Inglise keelne isiksust tähistav sõna personality pärineb kreeka keelest. Persona oli Muinas- Kreeka näitleja mask, demonstreerimaks ja iseloomustamaks mängitavat isikut. Isiksuse analüüsil on sügavamalt kasutatud psühhodünaamilist, isiksuse joontest lähtuvat, käitumuslikku ning humanistlikku lähenemist. Isiksuse joonte teooriad Gordon Allport (1937, 1961): Isiksuse jooned on püsivad dispositsioonid (eelsoodumused) toimida erinevais olukordades suhteliselt ühesugusel viisil. Isiksuse joonte näiteiks on omadused järgnevas loetelus: aus, usaldusväärne, tujukas, impulsiivne, kahtlustav, ärev, erutuv, domineeriv, sõbralik. Loomulikult võiks seda loetelu veel palju pikendada. Allport loetles üle 4500 isiksuse joone. Korra
· Inimese alateadlikud protsessid on eesmärgipärased. Kui sa tahad indiviidi mõista, siis tuleb mõista kõigepealt tema elustiili. · Inimese käitumine ei ole tingitud niivõrd minveikust, vaid pigem tuleviku eesmärkidest (erinevus Freudist). · Põhiline vajadus, mis meid motiveerib, on täiuslikkuse vajadus (vajadus üle olla, kontrollida keskkonda). · Adleri teooria mõjutas paljusid psühholoogia koolkondasid, nt humanistlikku koolkonda. Ta lõi erinevaid teraapiaid (nt pereteraapia). · Küll on Adler saavutanud harva tunnustust. Mitmed tema ideed heideti kõrvale psühhoanalüüsis, sest need ei sobinud Freudi ideedega kokku ja teisi peeti nii iseenesestmõistetavaks, et neile ei pööratud tähelepanu. Üks põhjus on veel see, et ta oli suurepärane lektor ja ei pannud nii palju tähelepanu oma kirjapandule. Teda huvitas praktika rohkem kui teooria. 8
Ühiskond on irratsionaalsem kui kunagi varem. Valitseb asjastumine, masinlikkus, ebaisikulisus. Inimene on tarbeese, nagu kõik muugi. Inimene on võõrandunud, kui ta ei tunne end oma jõu ja sisemise potentsiaali kandjana, vaid on justkui asi, sõltudes jõududest väljaspool ennast ja seades oma elu nende järgi. Võõrandumine totaalne suhtes 1) tööga,2) esemetega, 3) riigiga, 4) kaaslastega, 5) endaga IV J ä r e l d u s: Rohkem kui uusi lennukeid, vajame me kõikehõlmavat humanistlikku renessanssi õnn, harmoonia, armastus, loovus, produktiivsus, identiteet, juured, jne.Vaja on muuta ühiskonna libiidostruktuuri ehk sotsiaalloomust. 59 HERBERT MARCUSE Ühiskond on muutunud ühedimensiooniliseks ja laiade hulkade (proletariaat) revolutsioonilisus on uinutatud võltsvajaduste rahuldamisega. 1968.a. üliõpilasrahutustel kukkus proletariaadi ja üliõpilaste koostöö läbi
annaabi.ee 
