Giuseppe Verdi (4)

Tartu Karlova Gümnaasium
referaat
Giuseppe Verdi
Koostaja : Kerstin Likk
Juhendaja : Sirje Vasmann
Tartu 2007
Sisukord
Sissejuhatus 3
Giuseppe Verdi 4-5
Kokkuvõte 6
Looming 7-8
Kasutatud kirjandus 9
Sissejuhatus
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Rahva poolt oli ta armastatud aga selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele.
Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama looja.
Giuseppe Verdi
Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, mis asub Busseto lähedal, aastal 1813 . Umbes 140 aastat uskusid kõik et Verdi sündis 10 oktoobril „Verdi sünnikohas“, kuid Verdi ütles: „See ei ole minu sünnikoht. Maja kus ma sündisin põletasid maha venelased “.
Giuseppe Verdi muusikaline haridus algas juba varases eas. Teda kütkestas muusika niivõrd et vanemad otsustasid talle kinkida oma muusika instrumendi. Verdi õppis orelit ning seitsme aastaseks saades oli ta orelimängija San Michele Arcangelo’s, kihlekonna kirikus kohe tema sünnikodu lähedal. Ta teenis seal ka kui altari poiss. San Midhele oli kirik , kus tema ema hoidis Verdit 1814 aastal kui Prantsusmaale tungisid sõdurid.
Aastal 1823 kolis Verdi Busseto’sse, linn oli jalutuskäigu kaugusel Roncole’st. Ta kõndiski mitu korda nädalas seda vahemaad, et jätkata orelimängu San Michele kirikus. Kuigi Busseto oli väike linn oli seal Filharmoona Ühing ja muusikakool. Muusikakoolis oli Verdi juhendajaks Antonio Provesi. 14 aastaselt õpetas ta juba ise Provesi’s koolinoori. Verdi kirjutas marsse ja ka teist tüüpi muusikat Provesi’se juhendamisel.
Pärast nelja aastast muusikakooli lõpetamist Verdi proovis sisse saada Milno konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Verdi kirjutas ise mõned kompositsioonid ja tema juhendajaks hakkas tuntud Viini helilooja Heinrich Herz . Pärast kaheksat päeva Herzi juhendamisel läks Verdi nagu kokku lepitud oli ühe eksamineerija juurde. Vana mees ütles Verdile lihtsalt et too ei mõtleks enam konservatooriumi peale.
Verdi õppis kompositsiooni Milanos koos Vincenzo Lavignaga. Lavigna õpetas Verdile kontrapunktis ja aitas tal tutvuda Milanoga. Kahe aasta pärast läks Verdi tagasi Bussetosse et lasta ennast määrata Filharmoonia koori juhiks. Asjadest ei tulnud midagi välja ning Verdi pöördus tagasi 1834 aasta lõpul. Kahe aasta pärast naasis ta uuesti ning siis sai temast muusika maestro 5 märtsil aastal 1836. Verdi abiellus neljandal mail 1836 Margheritaga ja nende esimene laps sündis 1837 , tütar, ning teine, poeg, sündis 1838, 1840 tema naine ja mõlemad lapsed surid ja Verdi oli üksinda. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda .
9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper „ Nabucco “, mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga.
Aastatel 1843-1837 valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja häälevastavust osale, millega varem etenduste määramisel ei arvestatud. Ka loomingus on uudne see, et ta pöörab tähelepanu ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab.
1850-1860 aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega. Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869 aastal Kairosse ooperiteater . Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Verdi ütles algul tellimusele ära kuid hiljem nõustus siiski. Esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kuue nädala pärast 8. veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu . „Aidaga jõudiski Verdi reformini, mida ta nii kaua ettevalmistanud oli. Ka orkester omandas varasemast palju suurema tähtsuse. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus.
Pärast“ Aidat “ tekkis Verdi loomingusse pikem paus, mis kestis umbes 10 aastat. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud " Othello " mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare 'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga.
Verdi suri 1901 aastal. Tema põrm maeti Santa Agata vanadekodu lähedale. Seda vanadekodu nimetas ta oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust.
Kokkuvõte
Guiseppe Verdi elu oli rakse ja keeruline, ning ka traagiline. Naise ja laste surm kohutas teda nii suuresti et oli valmis oma muusikukarjäärist loobuma . Õnneks ta seda ei teinud ja Verdi suutis oma loomingule uue hoo sisse anda, ning sealt algas tema loomingi tipphetk. Surres oli ta rahul oma saavutustega ja et nii raskel teekonnal nii suurepärased tulemused olid.
Looming

• 1839.a. Oberto , krahv di Bonifacio
  
• 1840.a. Kuningas üheks tunniks
  
• 1842.a. Nabucco - Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus-
  
• 1843.a. Lombardlased Esimeses Ristisõjas
  
• 1843.a. Ernani
  
• 1844 .a. Kaks Foscarit
  
• 1845.a. Giovanna d'Arco ehk Orleansi neitsi
  
• 1845.a. Alzira
  
• 1847.a. Macbeth
  
• 1847.a. Röövlid
  
• 1848.a. Korsaar
  
• 1849.a. Legrano lahing
  
• 1849.a. Luisa Miller
  
• 1850.a. Stiffelio
  
• 1851 .a. Rigoletto - saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse.
  
• 1853.a. Trubaduur
  
• 1853.a. Traviata
  
• 1855.a. Sitsiilia verepulm
  
• 1857.a. Simone Boccanegra
  
• 1859.a. Maskiball
  
• 1862.a. Saatuse jõud
  
• 1867.a. Don Carlos
  
• 1871.a. Aida
  
• 1887.a. Othello - lugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise.
  
• 1893.a. Falstaff
  

Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verd i
http://lepo.it.da.ut.ee/~helena_m/kodulehtuus/verdi/verdi.html
http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=rep&mid=421&kat=&etendus=157&lang=est
http://www.edinboro.edu/cwis/music/Cordell/comp-verdi.html
http://www.parmaitaly.com/verdi.html
9