Giuseppe Verdi ja Pjotr Tšaikovski (3)

TAEBLA GÜMNAASIUM
Koostaja : Katrin Koppel
Klass: XI
Õpetaja: Kaja Avila
Giuseppe Verdi ja Pjotr Tšaikovski
Võrdlev Referaat
24. Mai 2010
Sissejuhatus
Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tšaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda.
Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees.
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi
( 1813 -1901)
Itaalia helilooja . Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813. Giuseppe Verdi muusikaline haridus algas juba varases eas. Teda kütkestas muusika niivõrd et vanemad otsustasid talle kinkida oma muusika instrumendi. Verdi õppis orelit ning seitsme aastaseks saades oli ta orelimängija San Michele Arcangelo’s, kihelkonna kirikus kohe tema sünnikodu lähedal. Ta teenis seal ka kui altari poiss. San Midhele oli kirik , kus tema ema hoidis Verdit 1814 . aastal kui Prantsusmaale tungisid sõdurid.
Aastal 1823 kolis Verdi Busseto’sse, linn oli jalutuskäigu kaugusel Roncole’st. Ta kõndiski mitu korda nädalas seda vahemaad , et jätkata orelimängu San Michele kirikus. Kuigi Busseto oli väike linn oli seal Filharmoona Ühing ja muusikakool. Muusikakoolis oli Verdi juhendajaks Antonio Provesi. 14 aastaselt õpetas ta juba ise Provesi’s koolinoori.Verdi kirjutas marsse ja ka teist tüüpi muusikat Provesi’se juhendamisel.
Pärast nelja aastast muusikakooli lõpetamist proovis Verdi sisse saada Milno konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Verdi kirjutas ise mõned kompositsioonid ja tema juhendajaks hakkas tuntud Viini helilooja Heinrich Herz . Pärast kaheksat päeva Herzi juhendamisel läks Verdi, nagu kokkulepitud oli, ühe eksamineerija juurde. Vana mees ütles Verdile lihtsalt, et too ei mõtleks enam konservatooriumi peale.
Verdi õppis kompositsiooni Milanos koos Vincenzo Lavignaga. Lavigna õpetas Verdile kontrapunktis ja aitas tal tutvuda Milanoga. Kahe aasta pärast läks Verdi tagasi Bussetosse, et lasta ennast määrata Filharmoonia koori juhiks. Asjadest ei tulnud midagi välja ning Verdi pöördus tagasi 1834. aasta lõpul. Kahe aasta pärast naasis ta uuesti ning siis sai temast muusika maestro 5. märtsil aastal 1836. Verdi abiellus neljandal mail 1836.a. Margheritaga ja nende esimene laps sündis 1837 .a., tütar, ning teine, poeg, sündis 1838.a., .1840.a. tema naine ja mõlemad lapsed surid ja Verdi oli üksinda. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda .
9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper „Nabucco“, mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga.
Aastatel 1843-1837. valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja häälevastavust osale, millega varem etenduste määramisel ei arvestatud. Ka loomingus on uudne see, et ta pöörab tähelepanu ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab.
1850-1860. aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega . Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869. aastal Kairosse ooperiteater . Sel puhul otsustas Egiptuse asekuningas tellida ooperi ühelt kuulsalt Euroopa heliloojalt. Verdi ütles algul tellimusele ära, kuid hiljem nõustus siiski. Esietendus 24. detsembril 1871. aastal oli suurejooneline. Laulsid parimad Itaalia solistid ja etendusel oli triumfaalne edu. Kuue nädala pärast 8. veebruaril 1872.aastal oli "Aida" teine esietendus Itaalias Milano La Scalas. Ning taas saatis etendust sama suur menu . „Aidaga jõudiski Verdi reformini, mida ta nii kaua ettevalmistanud oli. Ka orkester omandas varasemast palju suurema tähtsuse. Esiplaanile jäi aga siiski vokaalne väljendus.
Pärast“ Aidat “ tekkis Verdi loomingusse pikem paus , mis kestis umbes 10 aastat. Kuigi Verdi oli juba kaheksakümne-aastane, ei jäänud " Othello " mitte ta viimaseks ooperiks. 1893. aastal esietendus La Scalas koostöös Boitoga valminud taas Shakespeare 'i ainetel koomiline ooper "Falstaff". Nii lõpetas Verdi oma tavaliselt dramaatilise süzheega ooperite pika nimekirja koomilise ooperiga.
Verdi suri 1901 aastal. Tema põrm maeti Santa Agata vanadekodu lähedale. Seda vanadekodu nimetas ta oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust.
G.V. LOOMING
G.V. kirjutas ajaloolistel teemadel , põhiliselt patriolistlikel teemadel, sekka pildus ka mõne tema kaasajalise teose. Tema teostes oli kõige olulisemal kohal tekst.
Verdi muusika hämmastas tema kaasaegseid oma dramaatilise energia ja kirega. Verdit võib nimetada praktiliselt ainult ooperi heliloojaks. Tõelise itaallasena pani ta suurima rõhu just meloodiale, mis Verdi meelest oli kõige parem viis väljendamaks tundeid.

• 1839.a. Oberto, krahv di Bonifacio
  
• 1840.a. Kuningas üheks tunniks
  
• 1842.a. Nabucco - Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus-
  
• 1843.a. Lombardlased Esimeses Ristisõjas
  
• 1843.a. Ernani
  
• 1844 .a. Kaks Foscarit
  
• 1845.a. Giovanna d'Arco ehk Orleansi neitsi
  
• 1845.a. Alzira
  
• 1846.a. "Attila"
  
• 1847.a. Macbeth
  
• 1847.a. Röövlid
  
• 1848.a. Korsaar
  
• 1849.a. Legrano lahing
  
• 1849.a. Luisa Miller
  
• 1850.a. Stiffelio
  
• 1851 .a. Rigoletto - saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama . Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse.
  
• 1853.a. Trubaduur
  
• 1853.a. Traviata - Esietendus kukkus läbi. Sest ooperis oli midagi niisugust, mida varem polnud laval näha. 1)tõi ooperisse oma kaasaegsed. 2) Sündmustik oli tavaline 3) Laval polnud losse , balleesid, lahinguvälju ega kuningate kambreid /Kõik oli tavaline, nagu omas kodus). Ja see jahmatas vaatajaid.
  
• 1855.a. Sitsiilia verepulm
  
• 1857.a. Simone Boccanegra
  
• 1859 .a. Maskiball
  
• 1862 .a. Saatuse jõud
  
• 1867.a. Don Carlos
  
• 1871.a. Aida- Kirjutas selle Egiptuse valitsuse ettepanekul. Oli mõeldud Suessi avamiste pidustustele. Aida on tema 26-st ooperist 24-s. Ta ei kirjutanud 16 aastselt peale sedxa mitte ühetgi heliteost. Lihtsalt elas rahul.
  
• 1887.a. Othello - lugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig . Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise.
  
• 1893.a. Falstaff
  

Pjotr Iljitš Tšaikovski
(1840-1893)
Pjotr Tšaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise žanri arendajaks.
Tšaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites , Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht , kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika , mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il.
Musikaalsus avaldus varakult. Tšaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt.
1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus , mille Tšaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tšaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tšaikovski ema koolerasse. Tšaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele.
Peterburis õppimise ajal käis Tšaikovski ka palju teatris. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan ".
Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tšaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein.
1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss . 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti " Luikede järv", klaveripalade tsükli " Aastaajad ".
1867. aasta kevadsuvel sõitis Tšaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma . Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tšaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tšaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi “Vojevood” kirjutamist. Siin valmis Tšaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal.
See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma.
Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel “Mälestusi Haapsalust” (Souvenir de Hapsal), mis koosneb kolmest klaveripalast: “Lossivaremed” (Ruine d’un Chateau), “ Naljand ” (Scherzo) ja “Sõnadeta laul” ( Chaut sans paroles).
Tšaikovski külastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta  viibis Sillamäel. 1891 . aastal oli ta veidi aega Tallinnas.
1870-ndatel aastatel hakkas Tšaikovski kuulsus heliloojana kasvama. Tema teoseid kanti ette Moskvas ja Peterburis. 1871. Aasta märtsis toimus Tšaikovski autorikontsert, kus esitati tema uus 4-osaline keelpillikvartett ja klaveripalu. Kvartett võeti väga hästi vastu ja seda esitati edaspidigi menukalt, see oli suur samm edasi helilooja arengus. 1872. Aastal valmis Tšaikovskil ooper "Opritšnik" , millega ta aga ise sugugi rahul polnud ja mis sai ka negatiivse kriitika osaliseks . Möödus mitu aastat enne, kui ta taas ooperi juurde pöördus.
1875. aastal tellis Moskva teatrite direktsioon Tšaikovskilt balletimuusika. Valmis ballett "Luikede järv", mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette.
Murranguliseks sai Tšaikovski elus aasta 1877. Õnnetu abielu A. I. Miljukovaga põhjustas heliloojal närvivapustuse. Aasta lõpul sõitis ta välismaale - viibis Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal jm. Tema kontserdid mitmetes Euroopa linnades olid menukad. Kriisist aitas heliloojal üle sada tegelemine loominguga. 1877 valminud IV sümfoonias peegelduvad helilooja traagilised tunded ja pettumus. Seda muusikat on võrreldud puhastustulega, mis muudab inimesed paremaks. 1878. aasta algul lõpetas Tšaikovski ooperi " Jevgeni Onegin ". Ta lahkus Moskva Konservatooriumi professori kohalt. Nüüd oli tal rohkem vabadust loominguga tegelemiseks . Ka järgnevatel aastatel viibis Tšaikovski palju välismaal.
1879 kirjutas ta ooperi "Orlèans´i neitsi",
Reisides kohtus Tšaikovski ka paljude heliloojatega (näiteks Brahms, Grieg , Massnet). Tšaikovskit toetas majanduslikult rikas raudteemagnaadi lesk , tuntud Moskva muusikasündmuste toetaja, Nadežda von Meck . Nad ei olnud kunagi kohtunud, ega kumbki ei teadnud millised nad välja näevad.
Paljud Tšaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul . Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks.
1885. aastal kolis Tšaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", " Padaemand ", " Jolanthe " ja balletid " Uinuv kaunitar ", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tšaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks.
Tšaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud.
1893. aastal valiti Tšaikovski Cambridge 'i Ülikooli audoktoriks.
Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim žanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. 
T šaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest.
Tšaikovski suri 6. novembril 1893.aastal.
Pjotr Tšaikovski ooperist...
*Üldse peab ooper olema kõige mõistetavam kõigist muusikaliikidest.
*On midagi vastupandamatut, mis kisub kõiki heliloojaid ooperi juurde: ainult ooper annab teile võimaluse suhelda massidega.
*Ooperi süžee jaoks on ainuüksi kontrastist vähe: peavad olema elavad inimesed, liigutavad situatsioonid.
*Ei tohi kuritarvitada ooperikuulaja tähelepanu, kes on tulnud ju mitte ainult kuulama , vaid ka vaatama.
*Ühendades endas niipalju ühist eesmärki teenivaid eri elemente, on ooper peaaegu et kõige rikkam muusikavorm.
*Kirjutada ooper muusikata- kas pole see sama, kui luua draama ilma sõnade ja tegevuseta?
P. T. Looming
Psühholoogiline sisu, inimeste hingelised elamused . Vormilt lüüriline, tundeküllane ja voolavalt laulev, sarnaneb vene romansiga. Tema lemmikuks oli sümfooniline muusika, ballett, ooper ja instrumentaalne kontsert . Muusikas meeleolikontrastid ja protest saatuse vastu.
Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tšelloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal.
Tšhaikovski looming on psühholoogilise sisuga, kirjeldades inimese hingelisi elamusi. Tshaikovski teostes kõlavad lüürilised, tundeküllased ja voolavalt laulvad meloodiad. Tshaikovski seisis oma kaasaegsete vene romantikute rahvuslusest eemal, kuuludes pigem euroopalikku põhivoolu. Tsaikovski teostes väljendub vahetult tema kirglik ja tihtipeale melanhoolne loomus. Ta kirjutas suurepäraseid teoseid peaaegu kõikides muusikazanrides. Tema kuulsus põhineb peamiselt orkestriteostel ja ooperitel.
Balletid : "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja"
Ooperid: "Vojevood", "Opritšnikul", Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed"), "Jevgeni Onegin", "Padaemand", "Jolanthe"
Sümfooniad: 1. sümfoonia g- moll "Talveunelmad", 4. sümfoonia f-moll, 5. sümfoonia e-moll, 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline".
Klaveripalade tsükkel "Aastaajad":
Aprill – " Lumikelluke ", November – "Troikal", Detsember – "Jõulud", Märts - "Lõokese laul".
Klaverikontserdid: Klaverikontsert nr 1 b-moll
Tšaikovski ja Verdi võrdlused:

G. Verdi on itaallane, kes on sündinud Itaalia väike külas, nimega Roncole. Aga P. Tšaikovski on venelane , kes on sündinud Uuralis.

Verdi elas kauem, 88 aastat, aga Tšaikovski suri nooremalt , 53 aastaselt.

Verdi armastas kajastada ajaloolisi sündmusi, aga Tšaikovski armastas kajastada psühholoogilist sisu, inimeste hingelisi elamusi.

Võrreldes Tšaikovskiga oli Verdi möödunud sajandi teise poole suurimaid ooperiheliloojaid.

Mõlemal algas loominugline periood väga varases nooruses. Nt Tšaikvskil on 10 aastaselt kõige loomingulisem periood. Ja Verdi oli 7 aastaselt orelimängija San Michele Arcangelo’s.

Verdi ei saanud konservatoorimusse sisse, aga Tšaikovski lõpetas konservatooriumi hõbemedaliga.

Mõlemad kolisid kodulinnast. Verdi kolis Busseto’sse ja Tšaikovski kolis Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse.

Verdil suri naine ja tema lapsed.. Tšaikovskil suri ema.
Kokkuvõte
Verdi : Oma varasemates ooperites armastas ta kajastada ajaloolisi sündmusi. Tal oli soov kuulajaid sütitada. Nagu kaasa haarata . Hilisemad ooperid olid haaratud kangelastele iseloomu joonste üle toomist. a) Rigoletto sünge ärevus= Cilda õrnuse ja naiivsusega. B) Alandatud narrimine=Hertsogi hooletu lõbususele. Ooperis Rigoletto andis ta tähtsa osa orkestrile. (orkester ei olnud ainult laulu aariate saatjaks, vaid ka üks "tegelane" ooperis. On tundud : Aaria Hertsogi lauluke.
Tšaikovski: Looming oli psüholoogilise sisuga, tema muusika väljendub esmajoones inimese hingelisi elamusi . Helidesse on peidetud õnnepüüdlused ja kaotusevalu., rõõm ja meeleheide, unelmad kannatused ja lein lüüriline tundeküllane ja voolavalt laulev meloodia. Kõige hingelähedasem oli sümfooniline muusika, see suudab väljendada kõike, milleks puuduvad sõnad. Tšaikovski on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Kuulsamad sümfooniad on 4.5 ja 6 sümfoonia. Ta oli ka kuulus ooperikomponist. Nt: "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand", Balletid: "Pähklipureja", "Luikede järv" ja "Uinuv kaunitar".-
Tšaikovski on tegelikult viljelnud paljusid žanreid: oopereid, ballette, sümfooniaid, instrumentaalkontserte, keelpilli kvartetti.
Kasutatud materjalid

• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshaikovski_merlereinojaan.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovsk i
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verd i
  
• Muusikaajaloo õpik keskkoolile