Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis

Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus.
Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis aga headuse ja hingerahu sümboliks. 13-14. saj. inimestele oli see kõik täiesti uus ja ka ehmatav. Inimest ülistati ilma Jumalata. Kunst hakkas ilmalikustuma, nii nagu on see tänapäeval. Kunst ei olnud enam vaid Jumalate kujutamiseks vaid ka rahvas sai endale tellida kunstiteoseid , kas siis iseendast või kellestki teisest. See sai võimalikuks tänu rahva rikastumisele. Näiteks nagu maal Federico da Montefeltro`st ja tema naisest Battista Sforza`st, mis on siiani veel kuulus just seetõttu et, tegemist on profiilportreega, mida varem ei kasutatud.
Teiseks Renessanssi tunnuseks oli maise õnne, ilu, naudingu (nii kehalise kui intellektuaalse) ülistamine.Näiteks Sandro Botticelli maal „ Venuse sünd“ mis on aktimaal Vana-Kreeka armastus – ja ilujumalannast Aphroditest (ladina k. Venus). Tänapäeval on iluideaal teistsugune, kui see oli tol ajal. Ilu kujutamine on võetud kaugest antiikajast. Renessanssi ajal võeti palju antiikajast, nii kunstis, kirjanduses kui ka moes, sest antiikaeg näis olevat nii kauge , võluv ja kättesaamatu. Tänapäeva moes on võimalik näha 19sajandist inspiratsiooni saanud jalanõusid. Maailmas toimub koguaeg jäljendamine. Egiptlased tsiteerisid sumereid, kreeklased egiptlasi, roomlased kreeklasi jne.Tegemist on tsivilisatsiooni arenguga, kus ühe kultuuri elemendid on segunenud teise kultuuri elementidega. Näiteks Belgia sürrealist Rene Magritte , kes oma teoses „Valmis lillekimp “ käsitles Botticelli motiivi (fragmendilt „Kevad“) omapärasel ja sürrealistlikul viisil. Paljud tänapäeva kunstnikud võtavad aluseks mingi motiivi mõne kuulsa klassiku teosest ja teevad selle ümber, viies mõne tema motiivi teise ümbrusess või lisavad sinna midagi.
Renessansi ajal oli kuulda lahinguhüüdu: Inimene, kõige mõõdupuu. See näis alguses hästi revolutsiooniline , ebatavaline ja ohtlik. Traditsionaalne kirik reageeris sellele vägivallaga ja pani selle koheselt needuse alla. Tänaseks aga on selline mõtteviis saanud täiesti tavaliseks. Inimesed panid kõrvale objektiivse ilmutuse idee ning vähehaaval hakkasid vastu võtma ainult seda, mis tuli inimestest, mida inimesed tundsid ja arvasid, hoolimata sellest, kui see oli Piibli faktide ja moraali vastu. Isikuvabadust hakati mõistma kui sõltumatust keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest.
Renessanssi ideid, inimese ülistamist Jumalata, humanistlikku mõtteviisi ja maise õnne, ilu ja naudingu ülistamist on hea välja tuua just näidetega kunstist. Need renessansi ideid näeb ka tänapäevases eluviisis, nii nagu pole ka renessanssi kunst kuhugi kadunud vaid on väga hinnas ka tänasel päeval.

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 26 allalaadimist

Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis #1

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vanillipuding Õppematerjali autor

11. klassi arutlus

renessanss renessanssi kunst kunst

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine?

Tuludeklaratsioon muutub millekski, mida võib võib ka vaadata kui autobiograafiat või portreed. Samuti on väga levinud ladina- või rahvakeelsed kirjad, mis muutusid üha populaarsemaks suhtlusviisks. Taolised kirjad pärinesid nii tavainimeste, õpetlaste, naiste ning isegi laste sulest. Taolised kirjad kajastavad igapevaelu sündmusi , mille sisse on põimunud ka isiklikke avaldusi ning võrdlusi. Tänu taolisele arengule võib renessanssi pidada üldisemalt suureks autobiograafiate ajastuks. See tuleneb Ágnes Helleri sõnul sellest, et - "ühiskonnas, mis ehitas ennast üles, muutis ennast ja jutustas endast, tekkis nii palju erakordseid isiksusi. Dünaamiline inimesemõistmine asendas staatilise. Uus inimene, uusaja inimene oli lakkamatus valmimisprotsessis, ehitamas omaenese isiksust ja olles ise sellest täiesti teadlik. See ongi "renessansi inimene"".

Ajalugu

doc

Renessanss - kokkuvõte

,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja

Muusikaajalugu

doc

Renessanss - vararenessanss ja kõrgrenessanss

. 17 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . 22 2 Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Itaalias oli ja on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega, sest sel ajal loodi

Kunstiajalugu

doc

Renessanss - referaat

Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004 · Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit) Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani

Kirjandus

doc

Renessanss ajastu

......................................................................20 Kokkuvõte............................................................................................................................................21 Renessanssi sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani

Ajalugu

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Oletavalt oli seal olnud üle 60000 kiviehitise ning umbes 30 000 elanikku. Sellest kultuurist on vähe teada, sest hispaanlased hävitasid selle suuremjaolt ära. Olmeegid lõid alguse Vana-Ameerika kõrgkultuurile. Nad ehitasid järskude treppidega templeid ning samuti paleesid ja väljakuid. Nad olid hilisemalt eeskujuks Vana-mehhiko kultuuridele. Olmeekide kuulsaimad kunstiteosed on basaldist inimpead. Maajade kultuur asetses Mehhiko kõige lõunapoolsemas osas ja tänapäeva Kesk-Ameerika riikide aladel. Õitseaeg oli u. 300-900. Neil oli kõrgelt arenenud matemaatika ning astronoomia. Maajade templid oli Vana- Ameerika suurimad ning üks Tikali linnas oli isegi üle 70m. Seintel asetsesid relieefid ning kujutasid ohverdamisi ning olendeid, kes olid inimestest ja loomadest segunenud. Bonampaki templi seintel võib leida näiteid maalikunstist, mis kujutavad võitlusstseene ning ohverdamisi. Tolteekide kultuur levis peale maiasid aastal 900-1200. Neid on peetud ja

Kultuuriajalugu

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Platon-(427-347) Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Aristoteles-(384-322) Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst ning temast endast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti

10.klassi ajalugu

Rohkem sarnaseid