Poliitilised ideoloogiad (6)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Poliitika ja valitsemis alused

politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism

Riigiõigus

19

doc

Riigi ja valitsemise põhialused

® Kultuuri- ja sümbolkapital Sotsiaalse kapitali tunnused ® Suhetega seotud ® Pingutuse, töö tulemus ® Sinna saab investeerida ® Sammu-vastusammu põhimõte (SK) ® Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll  ® Kasutamine tugevdab Erinevad lähenemised ® Sotsiaalne kapital üksikisiku mõttes ® Sotsiaalne kapital ühiskonna tasandil ® Sotsiaalne kapital positiivse nähtusena ® Negatiivne sotsiaalne kapital III Loeng Poliitilised ideoloogiad Poliitilised teadmised ® Kirjeldus ­ tõsiasja(de) esitus, näiteks: Eestis on 15 maakonda ® Seletus ­ miks nähtus esineb, näiteks: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda ® Ettekirjutus ­ mida peaks tegema, näiteks: missugune peaks olema valitsuse osa tervishoius Ideoloogia mõiste n Ideoloogia kui sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos

Riik ja valitsemine

14

docx

Poliitika ja valitsemise alused

 Psühholoogilised (Isoleerituse vältimine; Kaasosalisuse tunne; Manipuleerimisvõmalus; Laastav mõju:püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta) Avalik arvamus kujuneb: arutelu üksikisikute vahel, arutelu rühmas, kitsam avalikkus (laieneb teatud sektoritesse), laiem avlikkus(kõik olulised ühiskonnakihid). Poliitiline kommunikatsioon: Oluline poliitilise sotsialiseerumise kanal (4.loeng) Poliitilised ideoloogiad: Ideoloogia on alati iseloomult sotsiaalne. Ideoloogiate avaldumine:  Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised maailmavaate viisid ja nende areng  Ideoloogiad institutsioonilises võtmes: erakonnaperekonnad ja nende areng  Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda:  Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi

Poliitika ja valitsemise alused

20

doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia ­ sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt ­ teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt ­ teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ­ ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ­ ideoloogia on ettekääne, illusioon Mannheim ­ mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Ideoloogia ülesanded: Seletamine ­ pakub tervikliku seletuste süsteemi Hindamine ­ hinnang tegevusele Õigustamine Orienteerumine Programmeerimine Mobiliseerimine Mõtteline korrastatus Ideoloogia ja filosoofiline süsteem ­ huvitab seletamine

Poliitika ja valitsemise alused

24

doc

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

Põhitunnused: 1)ühendab inimesi 2)tegutseb 3)eesmärgid laiahaardelised 4)mobiliseerib endale toetajaid 5)omab teatavat järjepidavust 6)sümbolistlik integratsioon 7)rollid on vähe välja joonistatud 8)tegevusvormide vahelduvus 9)eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused 1 Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga. Sotsiaalse liikumise liigitused: Valdkond, milles eesmärgid asuvad: · võimule, · väärtustele, · osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: · majanduslikud, · poliitilised, · kultuurilised. Eesmärkide ulatus: · reformivad, · revolutsioonilised, · ekspressiivsed. Muudatuste ulatuse järgi: · lunastuslikud · transitiivsed · alternatiivsed

Riigiteadused

19

doc

Poliitika ja valitsemise alused

21. Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja ­ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22. Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus

Arenguõpetus

32

docx

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

liberaalselt demokraatiast? 3  Arenevas demokraatias võimukandjad ei pruugi rahva ees vastutada, poliitika ei ole läbipaistev, valimistel esineb rikkumisi, meedia võib olla valitsuse kontrolli all, vabas kodanikeühiskonnas võib esineda piiranguid. 21. Iseloomusta mitte-liberaalset demokraatiat. Valimised, kus võivad kandideerida erinevad poliitilised jõud, kuid tegelikult on opositsioonijõudude võimalused võita äärmiselt ebatõenäolised. Toimuvad valimispettused valitsusparteide kasuks. Meedia on valitsuse kontrolli all. Kodanikevabadused on piiratud, puudub võimudelahusus, presidendil on suur roll, puudub terviklik ideoloogia. 22. Nimeta diktatuuritüübid ja selgita lühidalt, mis on nende vahe. Autoritarism ja totalitarism. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile

Poliitika ja valitsemise alused

126

doc

Politoloogia konspekt

1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja

Politoloogia

Kommentaarid (6)