Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Poliitilised ideoloogiad (6)

4 HEA
Punktid
Poliitilised ideoloogiad #1 Poliitilised ideoloogiad #2 Poliitilised ideoloogiad #3 Poliitilised ideoloogiad #4
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 285 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2tsper Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
pptx

Poliitilised ideoloogiad

Poliitilised ideoloogiad  Ideoloogia mõiste ja roll   Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi  Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism  Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad   Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast  Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid;  Kaasata rahvast valitsemisesse;  Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
13
pptx

Poliitilised ideoloogiad

Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiad jagunevad: 1. Mittepoliitilised ideoloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus ­ võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. kommunism Radikaa

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
docx

Ideoloogiad

IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Poliitilised Ideoloogiad

Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi. Tervikuna peaks riik tegelema pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on seetõttu ikka olnud konservatiivsete valitsuste prioriteet. Klassikalise sotsiaaldemokraatia, uusparempoolsuse ja kolmanda tee võrdlus ideoloogia Klassikaline neoliberalism ehk kolmas tee sotsiaaldemokraatia uusparempoolsus (vasaktsenter) sihtrühm Orientatsioon Orientatsioon Selge klassiorientatsioon töölisklassile ettevõtjatele puudub, kodanikuideoloogia suhtumine Klassikaline Rohkem turgu, vähem Uus segamajandus (MTÜ-d,

Politoloogia
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Tadzikistan, veel hulk Kolmanda Maailma, st Aafrika (Zimbabwe, Uganda, Sudaan jt), Aasia ja vähem Lõuna-Ameerika riike, eriti on avalikkuse tähelepanu Hugo Chavezi Venezuelal ja Evo Moralezi Boliivial nende sõpruse tõttu Fidel Castroga. Ka Liibüas ja Süürias toimuvat on rohkem kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Inimesi hoitakse hirmu all, sest diktaator kardab riigikorra lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega

Ühiskond
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Assotsiatsioonid ja ühingud ­ need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks. N: Talupidajate keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon. Ajutised edendamise- ja vetogrupid ­ need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas leiab, et on vaja sekkuda valitsuse tegevusse. N: vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu. Poliitilised ideoloogiad. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna küsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Peale Prantsuse revolutsiooni võeti kasutusele vasak- ja parempoolsus. Parempool: jäigemad, vasakpool: liberaalsemad. 19. saj alguses domineerisid konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid kuningavõimu, tahtsid traditsioonide säilitamist, kaitses privileege, absolutismi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

Sotsiaalne liikumine ühendab endas inimesi, kes soovivad teatud määral osaleda poliitlise ja ühiskondliku elu kujundamises. Ta mõjutab ühiskondlikke ja poliitilisi muutusi ise nende heaks tegutsedes. Huvirühmad püüavad mõjutada teisi, et arvestataks nende huvidega. Surverühmad keskenduvad nõudmiste esitamisele valitsevatele organitele, üldjuhul pole palju liikmeid ning eesmärgiks omakasu. Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks ­ otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega. 32. Tutvusta erakonna mõistet ja ülesandeid arenenud demokraatlikus ühiskonnas. Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks ­ otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega. Ülesanded: 1. Luua ja süstematiseerida ideid 2. Aidata kaasa üldsuse harimisele 3. Isendi ja süsteemi sidumine 4

Arenguõpetus




Kommentaarid (6)

euro1555 profiilipilt
Eiro-Einar Kuslap: Häasti tehtud, sain sama moodi häid mõtteid! Tnx!
14:10 03-04-2011
chate profiilipilt
chate: Aitas suunata oma kirjutise kirjutamisel, soovitan!
16:49 22-04-2012
helinu profiilipilt
helinu: Päris hea ülevaade, põhjalik ja teadmisterohk!
10:50 20-02-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun