Poliitilised ideoloogiad (6)

Poliitilised ideoloogiad
Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi.
Poliitiline ideoloogia:

• seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi
  
• orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus
  
• pakub neile programmi
  

ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA !
Ülesanded:

• pole kunagi neutraalne
  
• seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks
  
• annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig)
  
• loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks
  

Ideoloogiate levikut mõjutavad:

• pakutavate ideede sobivus oma aegruumi
  
• oskuslik propaganda
  

Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust.
Ideoloogiate põhiteemad:

• erakonna või liikumise teoreetiline platvorm
  
• ideoloogia struktuuri neli koostisosa:
  

• maailmavaade
  
• valitsemine ja rahvusvahelised suhted
  
• majanduspoliitika
  
• soltsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus
  

Konservatiivid -----------------Sotsialistid------------------ Liberaalid
Ideoloogiad
Liberalism :

• individualism
  
• parlamentarism
  
• võimaluste võrdsus
  
• kirikuvastasus
  
• reformid
  

Konservatism:

• elulähedane, praktiline, orgaaniliselt terviklik ühiskond
  
• paremate võim (kel midagi kaotada pole, ei tohiks hääletada)
  
• ei reformidele
  
• kirik tähtsal kohal
  
• traditsioonid
  
• kui töötab, pole vaja muuta
  

Konservatismi areng:

• 18.-19. sajand
  
• 19. sajandil sotsiaalkonservatism ( Bismarck , Disraeli)
  
• tänapäeval segunenud, nt. kristlik demokraatia, uuskonservatism
  

Sotsialism:

• protest vaesuse vastu
  
• protest kapitalismi vastu
  
• usk võrdsusesse, vendlusesse ja koostöö ideaal
  
• Marx : vägivald, Bernstein: evolutsioon
  
• suund arenenumaile ühiseluvormidele
  
• suur tähelepanu ühiskondlikule heaolule
  
• NSVL, Pariisi Kommuun
  
• kõik on kõigi oma
  
• riik jagab ressursse
  

Kommunism:

• klassivõitlus
  
• vägivald
  
• kommunistlik unistusteühiskond
  
• Lenin , Stalin, Mao
  
• tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba
  
• proletariaadi diktatuur
  
• klassivaenlased hävitada
  

Klassikaline sotsiaaldemokraatia :

• 1950ndad , 1960ndad
  
• riigi keskne osa ühiskonnaelus
  
• kollektivism, korporatiivsus
  
• Keynesism
  
• segamajandus , üldine tööhõive
  
• kõikehõlmav heaoluühiskond
  
• traditsiooniline moderniseerimine
  
• madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle)
  
• internatsionalism
  
• patriarhaalsus (mehe võim)
  

Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee:

• uus demokraatlik riik
  
• aktiivne kodanikuühiskond
  
• demokraatlik perekond
  
• uus segamajandus
  
• võrdsus kui osalus
  
• positiivne hoolekanne (motivatsioon)
  
• sotsiaalse investeeringu riik (haridus, tervishoid )
  
• kosmopoliitne rahvus
  
• ülemaailme demokraatia
  
• kasutatakse võimalust, et anda tööd ( lumekoristus , töötud tööle)
  

Kolmas tee ja sotsiaalliberalism:

• solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega
  
• omavaheline sisuline lähedus
  
• tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimine
  

Vahevormid:

• põhjamaade tsentrism- sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega
  
• kristlik demokraatia:
  
  • kiriku ja kristliku moraali oluline osa
    
  • solidaarsus
    
  • kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel
    

• rohelised:
  
  • inimene kannab vastutust
    
  • holism- küsimuste käsitlemine terviku seisukohast
    
  • skeptilism progressi suhtes
    
  • „Kosmoselaev Maa“
    
  • edasikestmine
    
  • ökonatsid
    

Rahvuslus :

• rahvused inimkonna loomulik jaotus
  
• iga rahvus unikaalne
  
• rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas
  
• rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks
  
• hinnatav on lojaalsus riigi suhtes
  

Rahvusluse ajalugu:

• hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast
  
• rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus
  
• Fichte , Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus
  
• Mussolini, Hitler : vererahvuslus
  

Rahvusluse mudelid:

• riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline)
  
• keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil
  
• asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke)
  
• diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused (Eesti)