Eesti panga ülesanded 1. Mis on Eesti Panga peamine ülesanne? Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
vahetuskursi kriteeriumi täitmiseks. ERM II-ga ühinemisel võttis Eesti endale kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna euro suhtes ( 1 EUR=15,6466 EEK) ja sellega on Eesti suurepäraselt hakkama saanud. Aastate jooksul on vastav kurss püsinud stabiilselt muutumatuna ja sellega on täidetud vahetuskursi kriteerium. Sellele vaatamata ei tohi lasta tähelepanul hajuda, Eesti jääb ERM II liikmeks kuni euroalaga ühinemiseni, seega tuleb täpselt jälgida võetud kohustuste täitmist. Hinnastabiilsuse kriteerium nõuab, et riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Siinkohal ei arvestata riike, kus inflatsiooni asemel on deflatsioon. Inflatsioonist on on Eesti ajakirjanduses alati palju juttu olnud, eriti eelmisel aastal, kui see ulatus juba koguni kahekohalise numbrini. Põhjus, miks inflatsiooni on nii palju kajastatud, on see, et liiga kõrge
• rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid Finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine Hinnastabiilsuse kasulikkus –Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal) Hinnastabiilsuse eesmärk tähendab, et vältida tuleb nii pikaaegseid liiga kõrge inflatsiooni kui ka deflatsiooni perioode. Hinnastabiilsus aitab saavutada kõrgemat tööhõivet ja majandusaktiivsust. stabiilse hinnataseme korral mõistavad inimesed paremini hindade suhtelist muutust (s
kui saja aasta taguse väljanägemise. Asub Estonia puiesteel Estonia teatri ja Solarise keskuse poolses küljes, sissepääsu on tornide ja siniste muuseumi lippude järgi. Ma sain eesti pangast palju uusi infot. Praegu tean, et Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis. Eurosüsteemis on kõikide euroala puudutavate otsuste langetamisel ja nende elluviimisel kasutusel põhimõte, mille järgi langetatakse otsused keskselt Euroopa Keskpanga nõukogus, kuid otsuste elluviimine toimub hajutatult riikide keskpankade kaudu. Seega
• Eesmärk reguleerida raha pakkumist. Keskpanga regulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamises. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika e. fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) • Nt valitsuse otsused maksustamisega. Eesmärgiks majanduse juhtimine soovitud suunas ehk majanduse üldine kasv. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele: Hinnastabiilsuse kasulikkus: - Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - Väldib tarbetut riskide maandamist Avaturuoperatsiooni eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turu osalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega
Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär tohib olla kuni 1,5 protsendipunkti kõrgem, kui on kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmine. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu astumist. Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele? Lisaks Maastrichti kriteeriumidele võetakse euroalaga liituda sooviva riigi
on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. (Euroopa keskpank ... 2013). Eurosüsteemi missiooni sõnastuses on välja toodud finantsstabiilsuse kaitse ning Euroopa finantslõimumise edendamine. EKP Nõukogu sõnastas 1998.aastal hinnastabiilsuse kvantitaviivse eesmärgi. Nende eesmärgiks on hoida inflatsioonimäära keskpika perioodi jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Põhjuseks miks Euroopa keskpanga peamiseks ülesandeks on hinnastabiilsuse säilitamine toetub arvamusele, et parim viis elatustaseme tõstmiseks on pidev hinnastabiilsus. Lisaks peetakse seda peamiseks parameetriks, mida Euroopa keskpank oma poliitikaga saavutada suudab. Euroopa Keskpank ise teostab operatsioone harva, see ülesanne on eurosüsteemi
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Deflatsioon tekib siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon
ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majanduskasvu ja tööhõive liigset tasakaalustamatust, kui see on kooskõlas tema esmase eesmärgiga ehk hinnastabiilsuse säilitamisega. Rahapoliitika jaguneb kaheks: Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendava rahapoliitika eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada inflatsiooni Kitsendavat rahapoliitikat iseloomustab: Rahapakkumiste vähenemine Intressimäära tõus Investeeringute vähenemine Kogunõudluse vähenemine Inflatsiooni aeglustumine
mistõttu põhjust palku suurendada jääb vähemaks. Kui palgakasv ei pidurdu ettevaates või tootlikkus ei hakka kiiresti kasvama, kui see lõhe jääb püsima, siis see võib kaasa tuua väga palju tasakaalustamatusi, see võib kaasa tuua Eesti ettevõtete konkurentsivõime vähenemise, mis varem või hiljem tähendab, et Eesti inimestel on raskem tööd leida. Kuigi palgakasvu hilisem reageerimine majanduse arengule on tavapärane, on pikemaajaliselt majanduse konkurentsivõime ja hinnastabiilsuse säilitamiseks oluline, et palgakasv oleks kooskõlas tootlikkuse kasvuga ega ületaks seda. Palgakasvu toetab tulevikus kvalifitseeritud töötajate nappus mitmetel tegevusaladel ning jätkuv kasv ehituses ja teistes valdavalt siseturule suunatud valdkondades. Tulevik on seotud ekspordiga ja kui üldiselt Euroopas läheb hästi, siis Eestil läheb ka hästi. Kõik, mis juhtub eksporditurgudel, kandub Eesti majandusse kohe üle.
Kommertspangad on kohustatud hoidma teatud osa saadud hoiustest reservina keskpangas (kohustusliku reservi määr), et neil oleks hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks piisavalt raha. Mida väiksem on kohustusliku reservi määr, seda rohkem saavad pangad raha välja laenata. Kui reservi määr on 10%, siis tähendab see seda, et pangad saavad kaasatud rahast välja laenata 90%. 3 Hinnastabiilsuse tähtsus • Rahapoliitika üheks eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus. • Hinnastabiilsus tähendab pikaaegsete inflatsiooni ja deflatsiooni perioodide vältimist. • Mõlemal juhul majandustegevus aeglustub: inflatsioon vähendab varade väärtust; deflatsioon puhul lükatakse tehingud edasi, töötus suureneb. • Majandusele on kasulik, et hinnataseme muutus oleks väike. • Väike hinnakasv soodustab tõhusat rahakasutust
• Seadused kuulutab välja Vabariigi President (§ 107) • Vabariigi Presidendi seadlused • Vabariigi Valitsuse ja selle liikme õigusaktid Rahandus ja riigieelarve Eesti Pank • Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige • Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis Rahandus ja riigi eelarve • Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus (PS § 113) • Riigieelarve on riigi majandusplaan eelolevaks aastaks. Eelarve sisaldab tulude ja plaanitavate kulude kalkulatsiooni.
3) hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 3 4) korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5) hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus 1) Hinnad muutuvad läbipaistvamaks 2) Toetab elatustaseme tõusu 3) Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski 4) Väldib tarbetut riskide maandamist 16. Eurosüsteem - euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 19 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro Ülesanded: 1) Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine 2) Valuutaoperatsioonide teostamine
vastavusse Maastrichti kriteeriumitega. Kriteeriumid, mis on Eesti poolt täidetud, on seesugused : valitsussektori eelarve on püsinud tasakaalulähedane , Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga võttes kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna. Krooni kurss on seega olnud tolle perioodi jooksul stabiilne. Kuid probleeme võib tekkida kiire majamduskasvu ja hinnatasemete ühtlustumise tingimustes võib mureks osutuda vaid hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine. Väikse riigivõla ja hea eelarvepositsiooni põhjal on Euroopa Komisjon avaldanud arvamust, et Eestil ei tohiks olla probleeme intressimäära kriteeriumi täitmisega. Kui riik jätkab samas suunas liikumist on euro kasutusele võtt täiesti sobilik. Euro kasutuselevõtt meie kodumaal toob kindlasti kaasa palju segadust. Vanematel inimestel tulevad ehk meelde vabariigi algusaastad, mil oli probleeme Eesti krooniga. Olukord muutub pingeliseks, tuleb muretseda suuremad
8. Maastrichti kriteeriumid. · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9
Avaturuoperatsioonid Pankade likviidsuse parandamine. Püsivõimalused e. diskontormäär Keskpank laenab alati raha. Kohustuslik reserv Keskpanga poolt määratud % osa, mida tuleb hoida reservina Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad. 17. Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st ja võlg 60% SKP-st.
summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine 14.Hinnastabiilsuse kasulikkus 15.Eurosüsteem 16.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C.) Kapitaliressursid(tööriistad,hooned,rahalised vahendid) D.) Ettevõttlikus(oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida) 23. Kuidas toimib pangandus? Keskpanga ja kommertspanga õigused. susteemi ulemise tasandi moodustab riigi keskpank ja alumise kommerts ehk erapangad. riigi keskpanga peamine ulesanne on hinnastabiilsuse ning pankadevahelise arveldussusteemi toimimise tagamine. Keskpank omab ainuoigust raha kaibele lasta. Erapangad osutavad eraisikutele ja ettevotetele vajalikke pangateenuseid nagu nt kontode avamist, laenude andmist, valuutaga kauplemist jms. 23. SKP per capita kuna riigid on eri tahvaarvude, territooriumiga, ressursidega ja sellest tulenevalt erineva majandusliku voimsusega siis riikide vordlemiseks kasutatakse SKP uhe elaniku kohta. see saadakse kui jagatakse SKP
tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. 4 EESTI PANGA FUNKTSIOONID JA TÄHTSUS Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga tähtsus seisneb hinnastabiilsuse tagamises Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Panga funktsioonid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd;
keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine • Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine • Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme saavutamisele. 14. Eurosüsteem Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 15
Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi. Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning
Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul
Riigi rahanduse Valitsussektori võlg protsentides Kontrollväärtus ei ületa 60%. usaldusväärus SKPst. Lähenemise püsikindlus Pikaajaline intressimäär. Kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi hinnastabiilsuse määrast mitte üle 2 protsendipunkti. Vahetuskursi stabiilsus Kõrvalekalle keskkursist. Osalemine vahetuskursimehhanismis kaks aastat ilma tõsisemate probleemideta
kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra.
keskpangas( kuni 2.a kohustustest kantakse reservi 1% Erakorralised vahendid Volakirju müües peaks kekspank innustama volakirju müünud investoreid raha mujale investeerima 14. Eesti Panga ülesanded o finantsjärelevalve korraldamine (Finantsinspektsioonikaudu) o majanduse seire ja analüüs, o majandusprognoosikoostamine, o rahvusvaheline koostöö väljaspool El-i. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus o Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust o Vähendab intresside inflatsiooniriski o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid
Finantsiline sõltumatus keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest. Personaalne sõltumatus keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. 26. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust -> muutused kogunõudluses avaldavad
Jagatavus Pangandussüsteem Keskpank Hinnastabiilsus Rahapoliitika Raha hulga ja intresside juhtimine Ettevõtetele viimase laenu andmine Riigi rahareservi tellimine Kommertspangad Pangateenused füüs. ja jur. Isikutele Hoiused Laenud Maksed Rahatähtede vahetus Valuutakaubandus Jne. Keskpanga ül.: 1.intressimäärade kehtestamine,raha pakkumise kontrollimine 2.vahetuskurside tasakaalus hoidmine 3.hinnastabiilsuse säilitamine 4. ringleva raha hulga reguleerimine Krediidiasutuste liigid 1. Kommertspangad 2. Hüpoteekpangad 3. Hoiupangad 4. Kaubanduspangad 5. Liisingufirmad 6. Hoiu-laenuühistud INFLATSIOON On kaupade või teenuste hinnataseme tõus. (ostujõu langus) Tekke põhjused: 1.kasvavad tootmiskulud ja liignõudlus 2.liigse paberraha käibele laskmine(mitte usaldusväärne ja nõrk raha) 3
12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga
12. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga
Pidades silmas euroala suurust ning riigisiseste pangandusringkondade pikaajalisi suhteid oma riigi keskpangaga, peeti asjakohaseks tagada liikmesriikide krediidiasutustele vahetum juurdepääs keskpangandussüsteemile. Euroala rahvuslikku, keelelist ja kultuurilist mitmekesisust arvestades suudavad just liikmesriikide keskpangad tagada selle, et eurosüsteem toimib tasakaalustatud viisil. Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis. Mõõdukas hinnakasv on parim, mida keskpank saab pakkuda pikaajaliseks majanduskasvuks. Euroala keskpankade ühine eesmärk on hoida hinnatõus euroalal alla 2%, kuid selle lähedal. Eurosüsteemi keskpangana osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika kujundamises
olla aastamakse. Eelmisel kuul tehtud ostud lähevad järgmise kuu kümnendale tagasi. Kogu limiidi ulatuses saab poes maksta. 50% ulatuses saab raha välja võtta. MUUD TEENUSED: · Pank on teinud ajalehetellimuse ja vormistab kohe otsekorralduse selle tasumiseks. · ID- kaartide ja passide väljastamine. · Võtab vastu avaldusi sotsiaalkindlustuse ametile oma pensioni pangakontole kandmiseks. · EESTI PANGA ÜLESANDED: · Hinnastabiilsuse tagamine. Hinnad peavad olema tasakaalus. · Inflatsioon ei tohi ületada 2%. · Finantsstabiilsus- et toimuksid pankade vahelised ülekanded. · Välisarveldused jagunevad kaheks: 1. Euromaksed:( BIC', IBAN) . Peab minema Eurotsooniriiki, võib minna EL liikmesriiki, võib minna nendesse riikidesse, kellega on kokku lepitud maksetingimused. Teenustasu tuleb maksta kahasse.( Ühe osa kannab üle kandja, ja teise osa see, kes saab raha.) 2
a) peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3 protsenti SKP-st ja valitsussektori võlg väiksem kui 60 protsenti SKPst; b) riik peab vähemalt kaks aastat hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena; c)) inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 , p protsendipunkti p kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist; d)) riigi ii i pikaajaline i j i intressimäär i i ää eii tohii ületada ü rohkem kuii 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. keskmist Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 35 Majandusbuum
juhul, kui puudujääk on oluliselt vähenenud ja läheneb rahuldavas tempos 60%-le. 4. Osalemine ERM II-s kahel eelneval aastal Liikmesriik peab olema kahel eelneval aastal osalenud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis (ERM II) ilma oluliste kõikumisteta ning ei tohi olla oma vääringut sel perioodil devalveerinud. 5. Pikaajaliste intressimäärade nõue Liikmesriigi nominaalsed pikaajalised intressimäärad ei tohi ületada intressimäärasid kolmes liikmesriigis, mis on saavutanud hinnastabiilsuse osas parimaid tulemusi, rohkem kui kahe protsendipunkti võrra. 23. Kuidas ELi eelarve vastu võetakse? Eelarvemenetluse aluseks on komisjoni eelarveprojekt. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad kindlaks üksikute punktide kulude ulatuse ning pärast seda võtab Euroopa Parlament vastu lõpliku eelarve. Komisjoni eelarveprojekti arutatakse üldiselt enne vastuvõtmist kaks korda nii nõukogus kui ka parlamendis. Menetluse jooksul kohtuvad komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament
Mõelge ka raha tähendusele. Rahal on mitu ülesannet maksevahend, väärtuse mõõt (kelle töötund on kallim või milline auto on kallim), kaup (rahaga kaubeldakse), aare (paneme kõrvale mustadeks päevadeks). Raha põhineb usaldusel. Kui te leiate end olukorras, kaupmees ei taha kaupa või teenust müües teie raha vastu võtta, siis ei ole need kupüürid või mündid enam raha. Väljavõte Eesti Panga koduleheküljelt (http://www.eestipank.ee/rahapoliitika/hinnastabiilsuse-tahtsus): ,,Hinnastabiilsuse eesmärk tähendab, et vältida tuleb nii pikaaegseid liiga kõrge inflatsiooni kui ka deflatsiooni perioode. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade üldine tõus pikema aja jooksul, mille tulemusel raha väärtus ja ostujõud vähenevad. Deflatsioon on seevastu kaupade ja teenuste hindade üldine langus pikema aja jooksul. Liigkiire inflatsioon on kahjulik mitmel põhjusel: see
mõõduka kiirusega. · Vahetukurss - riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM II-s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Eesti ühines ERM II-ga 2004. a. 28. juunis ning on hoidnud Eesti krooni kurssi euro suhtes muutumatuna (1 EUR = 15,6466 EEK). · Hinnastabiilsus - riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. · Intressimäärad - riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Kriteeriumite täitmine tegelikkuses: 2000. aastate alguses aga ei suutnud mitmed EL-i liikmed Maastrichti kriteeriumite piires püsida ning hakkasid
kasutusele ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära.Euroopa Keskpanga esimene president aastail 19982003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg. 20032011 oli Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president Mario Draghi
• Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka. 25. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
keskpankade keskpank Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS Bank for International Settlements). Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt on Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale. Eesti Pank määrab pangatähtede ja müntide nimiväärtuse ning nende kujunduse. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, mis: teostab riigi rahapoliitikat on täitevvõimust sõltumatu põhiseaduslik institutsioon tagab hinnastabiilsuse Eestis seisab hea finantsstabiilsuse eest Eesti Panga funktsioonid: osaleb riigi majanduspoliitikas hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis korraldab sularaharinglust Eestis valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas Eesti Panga ülesanded on ära toodud Eesti Panga seaduses (§ 2 lg 2). Hinnastabiilsus saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil.
"Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises 14. Hinnastabiilsuse kasulikkus 2 aitab vältida inflatsiooni-deflatsiooni aitab tuvastada muutusi suhtelistes hindades aitab vältida nn inflatsiooniriski preemiat edendab ressursside tõhusat kasutamist säilitab sotsiaalse ühtekuuluvuse ja stabiilsuse 15. Eurosüsteem - euroala rahapoliitika teostaja, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest.
aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra. · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
2. Teostada riiklikku raha ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. Koostada Eesti maksebilanss. Pangasüsteem Eestis nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas on kaheastmeline pangasüsteem. Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused, sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga poolt kommertspankadele makstavaks reserviintressimääraks ja hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks on aruandekuu viimasel
Maastrichti kriteeriumid. Inflatsioonikriteerium · Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige parema hinnastabiilsusega riigi inflatsiooni keskmist taset Pikaajalise intressimäära kriteerium · Liituda sooviva riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi olla kõrgemal kui 2 protsendipunkti hinnastabiilsuse poolest kolme kõige edukama riigi keskmisest intressimäärade tasemest Valitsussektori eelarvekriteerium · Riigi avaliku sektori eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st ning avaliku sektori võlg ei tohi olla suurem kui 60% SKP-st Vahetuskursikriteerium · Liituda sooviva riigi valuuta peab osalema vähemalt kaks aastat
Majandus- ja rahaliidu kaks esimest etappi on lõpule viidud. Kolmas etapp alles kestab. Põhimõtteliselt peavad selle viimase etapiga ühinema kõik ELi liikmesriigid ning seega võtma kasutusele euro (ELi toimimise lepingu artikkel 119). Mõned liikmesriigid ei ole aga veel täitnud lähenemiskriteeriume. Seotud institutsioonid Euroopa rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Majanduskriis Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähtavale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse
Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest, samuti ei vastuta riik panga varaliste kohustuste eest. Panga kõrgeimasse organisse - nõukokku - ei või kuuluda valitsuse liikmed. See tagab keskpangale parimad võimalused raha- ja finantsstabiilsuse tagamiseks. Keskpanga sõltumatus on iga hinnastabiilsuse tagamist esmatähtsaks hindava rahasüsteemi lahutamatu osa. Samas eeldab kaasaegne demokraatlik ühiskonnakorraldus igalt avalikke ülesandeid täitvalt institutsioonilt aruandmist oma tegevuse kohta. Riigikontroll Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev audiitor, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud.
Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära, laenamise püsivõimaluse intressimäära ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära. Euroopa Keskpanga esimene president aastail 19982003 oli varasem Hollandi keskpanga president Wim Duisenberg. 20032011 oli Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet. Alates 1. novembrist 2011 on Euroopa Keskpanga president Mario Draghi.
kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi devalveerida. - Hinnastabiilsus- riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. - Intressimäärad- riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Nende kriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng EMU-s oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid. Lisaks neile kriteeriumitele võtavad euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Samuti peavad kõik liituvad
sõltuda riigieelarvest. • Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka. 38.Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad
mis on euroalaga ühinemisele eelnev süsteem vahetuskursi stabiilsuse tagamiseks. Pärast ERM II liitumist on Euroopa komisjon ja Euroopa keskpank hinnanud Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks, neljal korral. Viimased lähenemisaruanded avaldati mais 2010.a., ning nende kohaselt täitis Eesti kõik euroalaga liitumiseks vajalikud kriteeriumid, s.o vahetuskursi, valitsussektori eelarvepositsiooni, pikaajaliste intressimäärade, hinnastabiilsuse ja õigusliku konvergentsi kriteeriumid. Euro kasutuselevõtuga seotud probleemide lahendamiseks ja ülemineku planeerimiseks seati töösse seitse töögruppi Eesti Panga ja krediidiasutuste vaheline töögrupp, ärikeskkonna töögrupp, valitsusasutuste tehnilise valmisoleku töögrupp, tarbijakaitse töögrupp, õigusloome töögrupp, kommunikatsiooni töögrupp, ning eurole ülemineku kriteeriumite täitmise seire ja arvestuse töögrupp. Eurole ülemineku
annaabi.ee 
