Kuidas tuli Euro Eestisse? (0)

Kuidas euro Eestisse tuli?
• Eestis võetakse euro kasutusele esimesel võimalusel, kui on täidetud
vastavad nõuded.
• Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466.
• Kahe nädala jooksul on kroon ja euro sularahana paralleelselt käibel.
• Kroonihoiused vahetatakse üleminekupäeval automaatselt eurodeks.
• Kuue kuu jooksul vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti
Panga kursiga ja teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta
eurodeks vahetada terve aasta jooksul.
• Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja ilma
teenustasuta.
• Kauplused näitavad mõned kuud enne ja pärast
üleminekupäeva hindu nii kroonides kui eurodes.
• Tarbijakaitseamet jälgib hindade muutusi pärast eurole
üleminekut.
• Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul
reeglina inimestele soodsamas suunas.
Kuidas otsustati euro vahetuskurss ?
1999. aastast euroalasse kuuluva üheteistkümne riigi puhul määrati vahetuskursiks 31.12.1998 kehtinud viimane turukurss. Eesti vahetuskurss on Saksa marga ja euro suhtes olnud fikseeritud pea neliteist aastat. Seetõttu
lähtuvadki nii Eesti Pank kui ka valitsus eeldusest, et Eesti liitub euroalaga seni kehtinud kursi 15,6466 alusel. Ametlikult kinnitatakse vahetuskurss alles pärast seda, kui on otsustatud riik euroalasse vastu võtta. Liitumisprotseduur ei pruugi Eesti seisukohast tunduda loogiline, sest meie vahetuskurss on fikseeritud, aga on riike, kellel on ujuv vahetuskurss. Ujuva vahetuskursi korral ei saa kurssi fikseerida enne, kui pole teada, kas riik täidab euro kasutuselevõtu kriteeriumid. Sellepärast otsustatakse kriteeriumide täitmine ja vahetuskurss just sellises järjekorras.
Millised on tingimused euro kasutuselevõtmiseks?
Euro kasutuselevõtmiseks peab Eesti vastama Euroopa Liidu Maastrichti
lepingus määratud tingimustele. Nende tingimuste eesmärgiks on tagada
tasakaalustatud majandusareng rahaliidus. Maastrichti kriteeriumid hindavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust:
Riigi rahandus . Aastane valitsussektori eelarve puudujääk peab olema
väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist. Riigi valitsussektori võlg
peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb.
Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär tohib olla kuni 1,5 protsendipunkti kõrgem, kui on kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmine.
Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem
kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi
saavutanud liikmesriigi keskmist.
Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu
astumist .
Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele ?
Lisaks Maastrichti kriteeriumidele võetakse euroalaga liituda sooviva riigi
hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid.
Ka peavad meie seadused olema kooskõlas Euroopa Liidu asutamislepingu ja
Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga.