Miks palgatõus peab aeglustuma? (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Palga kasv versus töö tootlikkus

Ettevõtete ja organisatsioonide omaniku liigi järgi on palgakasv erasektoris olnud veidi kiirem kui avalikus sektoris. Välismaise omanikuga eraettevõtetes tõusis keskmine palk 2013. aasta teises kvartalis teistest enam (10%). Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatas Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1% Keskmise brutopalga kasvu hindamisel peab arvestama, et tegemist ei ole põhipalgaga, vaid töötasuga, mis sisaldab tulemus- ja lisatasusid. Erinevate uuringute andmetel kasutab üle 70% tööandjatest lisatasude skeeme, mis seovad ettevõtete majandusnäitajad ja töötajate töötulemused tasudega. Igakuuliseid lisatasusid saavad sagedamini lihtsamate tööde tegijad, kus töötulemus on selgemini mõõdetav. Mõnedel ametitel võivad lisatasud moodustada üle poole kogu töötasust.

Majandus alused

70

doc

Personali planeerimine

5. Töötajate koolitus ja arendamine 9. Pikaaegsed majanduskeskkonna ja tööhõive trendid KÜSIMUSED ISESEISVAKS LAHENDAMISEKS 1. Kuidas sõltub organisatsiooni edukus ümbritsevas keskkonnas toimuvast? 2. Defineerige Personali planeerimine 3. Mis on need 2 peamist küsimust, millele personali planeerimine annab vastuse? 4. Miks on organisatsioonile oluline teha (lisaks lühiajalistele plaanidele) ka pikaajalisi plaane? 4 I ORGANISATSIOONI HETKESEISU JA EESMÄRKIDE ANALÜÜSIMINE PERSONALI PLANEERIMISEL I Org. hetkeseisu ja eesmärkide analüüsimine personali planeerimisel

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine

82

docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Riikide SKP erinevused Millest tulenevad erinevused riikide SKP's? Tootlikkus (nt Jaapan, maavarasid ei eksisteeri). Valitsuse poolt tehtud otsused. Võib öelda, et maailm on tervikuna muutunud jõukamaks,kuid riikide vahel on väga suured erinevused nii SKP suuruses kui SKP kasvu kiiruses. Tootlikkus Mida rohkem üks riik suudab toota kaupu ja teenuseid, seda kõrgem on SKP ehk riigi heaolu ja elatustase riigis. Põhjus, miks mõned riigid arenevad kiiremini kui teised ja miks on suured erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev tootlikkus Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul Tootlikkuse kasv võimaldab: - tarbida rohkem kaupu ja teenuseid - kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital

Majandus alused

72

docx

Majanduse alused

Majandusteadlased põhjendavad võrdelist seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel kahe asjaoluga: kõrgema hinna puhul on tootjad huvitatud suurema koguse kauba pakkumisest, sest antud kauba hind on suhteliselt kõrgem võrreldes teiste toodetavate kaupade hindadega kasvava alternatiivkulu seadus (Law of Increasing Opportunity Cost), mille kohaselt suudab tootja rohkem toota kõrgema hinna korral. Selgitus: kasvava alternatiivkulu seadus Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et ettevõte peab loobuma kasvavas koguses ühe kauba tootmisest, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Samuti võib tõlgendada, et ettevõtja peab loobuma kasvavas koguses ühest investeerimisvõimalusest, selleks, et vabastada piisavalt ressursse tema omanduses olevas ettevõttes täiendava ühiku kauba tootmiseks Kasvavate alternatiivkulude põhjus on et ressursidvõi tootmistegurid pole homogeensed

Majanduse alused

18

docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

nõuetest. Keskkonnatasude ja ressursimaksude tõus, elektrienergia kallinemine aastal 2010 seoses turgude avanemisega. (Meybaum, H., 2009) EL uus kemikaalipoliitika REACH on muret tekitav Eesti keemiatööstusele, kes on läbinud ellujäämiskursused, olles hetkel kasvufaasis. Kui REACH hakkab mõjutama negatiivselt ettevõtete kasvuinvesteeringuid, siis seab REACH-i rakendamine ettevõtteid mitmete valikute ette. Seaduste mõju peab olema, mitte ülereguleeriv, vaid hoopis reguleeriv, arendustegevusi õigetesse kanalitesse suunav, ning mitte tööstuste konkurentsivõimet vähendav, mitte bürokraatiat kasvatav ja kemikaalide registreerimiskulusid ja ­aega pikendav. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Eesti oludes on tähtis ära märkida, et EL uute kemikaaliseadustike keskkonnas ei hakka eesti väikeettevõte mitte iial arendama uut keemiat, sest kemikaali registreerimine on selleks liiga 6 kulukas ettevõtmine

Majandus

41

docx

Nimetu

Positiivset hoiakut välismaal töötamise suhtes omab hetkel 42% 16-63-aastastest Eesti elanikest. Olulisim tegur, mis motiveeriks inimesi välismaale tööle asuma, on ootuspäraselt paremad palgatingimused (75%). Ülejäänud tegurid jäävad kaugemale ­ uute kogemuste hankimine 23%, erialane väljakutse 22%, paremad riiklikud toetused 21%. Eelistatuim riik, kuhu soovitakse tööle asuda, on Soome ­ 43% kõigist potentsiaalsetest välismaal töötamisest huvitatutest. Põhjus miks Eestlased Soomes töötamist eelistavad peitub eelkõige kordades suuremas sissetulekus ning heas sotsiaalsüsteemis. Helsingi ja Tallinna vaheline ühendusepidamine on tihe. Üle Soome lahe liigub aastas üle seitsme miljoni reisija. Sealne tööturg toimib ning paljudele Soome ettevõtetele on loomulik pidada Soomet ja Eestit üheks tegevuspiirkonnaks. Samas Eesti astumine Euroopa Liitu ja Schengeni ala laienemine ei ole mõjutanud töövõtjate liikumist Eesti ja Soome vahel

Antropoloogia

34

docx

Mikro- ja makroökonoomika

Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma. Turutõrgete teke iseenesest ei määra sekkumise viisi, vormi ja aega. Struktuuriökonoomikas püütaksegi selgitada, millistes situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada (näiteks kartellide keelamise kaudu), kuna võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid (maksud, subventsioonid, kvaliteedistandardite esitamine) ja kas on olukordi, kus

Majandus

33

docx

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja tootmiprotsesside iseärasustega · põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga

Põllumajandusökonoomika

Kommentaarid (0)