katma ettevõtte kulud. Strateegia kuidas? - Ettevõtte jaoks pikaajaline suund hinnakujundamise valdkonnas. - Tagab ühesugused hinnaotsused - Mõjutab tarbija käitumist - Usaldusväärde strateegiaga on võimalik tarbijat motiveerida Hinnastrateegiat mõjutavad tegurid: - Ettevõttesisesed tegurid (maksud, tootmiskulud) - Turutegurid (konkurents, ostuvõime) - Väliskeskkonna tegurid (saedusandlus, hinnakontroll) Hinnakujunduses arvestatavad asjaolud: - Kulud - Loodetav kasuminorm - Konkurentide hinnad - Toote kvaliteet - Nõudlus - Toote sihtgrupp Hinnakujunduses kasutatavad meetodid - Kulupõhine meetod - Kliendipõhine meetod - Konkurentsipõhine meetod Kulupõhine meetod: - Juurdehindluse meetod põhineb arvestusliku juurdehindluse lisamisel omahinnale - Kasumiläve meetod eesmärgiks on ettevõtte kõikide kulude katmine ja soovitud kasumi saamine
Rahvusvaheline turundus Nimi Kadi Lõiv Õpperühm TU2 Kontrolltöö 2.3 Iga õige vastus annab 3 punkti. Kokku maksimaalselt 42 punkti. Anna lühike, konkreetne vastus. Kirjuta arusaadavalt 1. Millised on levinumad vead rahvusvahelises hinnakujunduses · Hinnakujunduses orienteerutakse liialt kuludele · hinnaotsuseid ei revideerita piisavalt sageli ka muutunud turutingimustes · hinnakujundust vaadeltakse isoleeritult, mitte turundusplaani komplekse osana · hinnakujundus ei ole piisavalt paindlik, et kasutada ära erinevate turusegmentide (või riikide) potensiaali ja arvestada nende nõuetega 2. Milline peaks olema turgu hõlvav hinnakujundus
(b) hind ja keskmised muutuvkulud (c) hind ja keskmised kogukulud (d) piirtulu ja piirkulu (e) toote piirtulu ja kulutegurite piirkulu 18. Standardne juurdehindlus (arvutatuna jaehinnast) võib ulatuda kuni (a) 25,9 protsendini (b) 50,9 protsendini (c) 99,9 protsendini (d) 199,9 protsendini (e) lõpmatuseni 19. Tähtsamaid tegureid, millega peab arvestama hinnakujunduses, on (a) raha pakkumine turul (b) nõudlus (c) reklaamiturg (d) tootmise juhtimine (e) aktsionäride kasumihuvi 20. Millal on tegemist hinnavälise konkurentsiga? (a) liikumine piki nõudluse kõverat vasakule (b) liikumine piki nõudluse kõverat alla paremale (c) nõudluse kõvera nihutamine vasakule toote täiustamise abil (d) nõudluse kõvera nihutamine paremale tugevama reklaami abil 21
4. Millised on omanike (või minu kui omaniku) eesmärgid: kindlustada äraelamine, saada firma arendamiseks vajalikku "mõistlikku" kasumit, saada kiiresti maksimaalset kasumit, säilitada oma turuosa, võita domineeriv positsioon turul või kindlustada olemasolevat liidrikohta? 5. Kui tundlik on klient hinna suhtes ja millised on tema jaoks teised olulised ostukriteeriumid? 6. Kui suur on meie firma ja erinevate organisatsioonitasandite mänguruum hinnakujunduses? Kes teeb hinnaotsused? Kooskõla taotlemine eri suunaga sihtide/eesmärkide vahel: 1. Kasumi eesmärgid · Kiire kasum või kasumi kindlustamine pikaajalises perspektiivis? · Kasum igalt kaubalt või kasum summaarselt? · Kasum seostatuna kapitali käibekiirusega ja investeeringute tasuvusega? 2. Müügikäibe eesmärgid · Olemasoleva käibe säilitamine või suurendamine? · Turuosa kvalitatiivne parandamine (uued turusegmendid, püsikliendid)?
töötajast alati kaks töötajat kohal - vastavalt sellele, kuidas meie kuu tööajafond on jaotatud. Neljast töölisest kaks on kui peakokkade rollis, kes tegelevad kõige enam toidu valmistamisega, samuti teenindavad kliente jooksvalt; teised kaks töölist on peakokkade abilised, kes koristavad, pesevad nõusid ja vastutavad üldise restorani korrashoiu eest ning vajadusel aitavad peakokki toitude valmistamisel ning teenindavad jooksvalt kliente. Hinnakujunduses mängib meil olulist rolli konkurentide hinnad ja üdine Tallinna kiirtoidurestoranide hinnatase. Seda taset jälgides üritame hoida oma hinnad keskmiste hindade tasemel või siis isegi madalamal, et saavutada võimalikult hea hinna ja kvaliteedi suhe, mis võiks anda meile ühtlasi konkurentsieelise . Kalamaja Kebab hakkab avatud olema igapäevaselt kell 11.00-23.00 välja arvatud pühapäev, siis avatakse kell 12 ja suletakse kell 9 õhtul. 2. TEGEVUSE KÄIVITAMISEKS VAJALIKUD KULUD JA
- Löö munad lahti alati väikese nõu kohal KAS MUNA ON VÄRSKE? -Kui mina vajub veepõhja, siis on värske. - Keedetud muna keerleb, keetmata ei keerle. - Seismisel munarebu liigub muna sees MUNADE SUURUS -Väike muna S (väiksem kui 53g) -Keskmine M (53-63g) -Suur L (63-73g) - Ülisuured XL...XXL (üle 73g) Mune turustatakse karpides, restidel, kastides. Tallinna Teeninduskoolis: -Arvestuste aluseks keskmine muna M, kaaluga 63g -Hinnakujunduses on alati Bruto ühikuks tk ja Neto ühikuks g -Ilma kooreta muna kaalub 57g - Munavalge kaalub 38g -Munarebu kaalub 19g Märgistus -Munale kantakse farmi number, mis koosneb tähtede ja numbrite kombinatsioonist. -Esimene nr. Tähistab lindude pidamisviisi ehk munade tootmisviisi - 0 mahekasvatusnõuete kohaselt peetavate kanade munade -1 vabalt peetavate kanade munad - 3 puuris peetavate kanade munad -Sellele numbrile järgneb riigi kood EE ning farmihoone registreeerimisnumber.
tarkvaras, kasutussõbralikkuses või teistes funktsionaalsetes näitajates. · Protsessiinnovatsioon (Process) on uue või oluliselt parandatud tootmis- või kätte toimetamis meetodi loomine. See sisaldab endas olulisi muudatusi tehnikas, varustuses ja/või tarkvaras. · Turundusinnovatsioon (Market) on uue turundusmeetme kasutusele võtmine, mis toob endaga kaasa olulised muutused toote disainis või pakendamises, toote paigutuses, promotsioonis või hinnakujunduses. · Organisatsiooniline innovatsioon on uue organisatsioonilise meetodi juurutamine ettevõtte juhtimistavade, töökoha organiseerimise või välissuhete osas. Lisaks veel: · Ärimudeliinnovatsioon (Input innovation) on uute tootmis- või tarneallikate kasutusele võtmine 1. Innovaatilisust määravad tegurid: · teadmuse omandamisvõimekus (näiteks ettevõttesisene teadus- ja
hinnaeesmärgiks nimetatakse eesmärki, kui ettevõtted ei keskendu konkureerimesel teistega hinnale vaid keskenduvad aktiivsele majandustegevusele teistes turundusvaldkondades (toode, jaotus, promotsioon).(Teadlik turundus 2010) 1.2 Nõudluse uurimine Hinnakujunduse kolmnurga moodustavad nõudlus, kulud ja konkurents NÕUDLUS KONKURENTS KULUD JOONIS 3 Hinnakujunduses tuleb teada, kuidas nõudlus reageerib eri hindadele. See aitab prognoosida tulevasi sissetulekuid. Nõudlusseaduse põhipostulaat ütleb, et toote hinna tõusuga väheneb tema nõudlus.(Vihalemm 2008) Nõudluse hinnelastsus on ostetud koguse suhtelise muutuse ja hinna suhtelise muutuse suhe, mis iseloomustab koguse reageerimist hinna muudatusele. Seda väljendatakse järgmiselt: (Vana kogus Uus kogus) / Vana kogus
................................................................... ......................................................................................................................... 13. Hinnale mõju avaldavateks välisteguriteks on: a) Hinnapoliitika ja turunduse eesmärgid b) Müügikulud ja hinnastrateegia c) Turg ja nõudlus d) Tarbijate reaktsioonid e) Majanduse seisund, seadused ja konkurendid 14. Hinnakujunduses on taunitavateks tegevusteks: a) Konkurentidest kõrgemate hindade kasutamine b) c) ........................................................................................................................................ d) ....................................................................................................................................... e) .......................................................................
b) Tõukestrateegia c) Hüppestrateegia 34. Pressingmüüki iseloomustab a) Kliendi aitamine b) Toote puuduste varjamine c) Uute võimaluste pakkumine 35. Uue aja müügifirma turundust iseloomustab keskendumine : a) müügitulemustele b) kliendi vajadustele ja rahulolule c) käibele 36. iskiliku müügi protsessi veenmisfaasis toimub tulevase kliendi: a) otsimine b) veenmine c) vabanemine 37. 4D mudelit kasutatakse turunduses a) Hinnakujunduses b) Brändi positsioneerimisel c) Nõudluse analüüsimisel d) Sellist mudelit ei ole olemas 38. Müügitoetuse hindamise kvalitatiivseks hindamiseks on a) Müügimaht b) Uute klientide arv c) Klientidega suhtlemine d) Hoitud klientide arv 39. Kasumiläve punkt (toodanguühikus) leitakse a) Püsikulud / (ühiku müügihind muutuvkulud) b) Muutuvkulud / (ühiku müügihind ühiku püsikulud ) 40
Kuid ta on ainuke osis, millel on otsene mõju firma kasumile. Muud osised toode, turustus ja toetus eeldavad kõigepealt kulusid, mis alles hiljem võivad realiseeruda tuludena. Toote hind ei tohi olla liiga madal ega ka üleliia kõrge. Hinnakujundajal tuleb hind valida kuludest tuleneva alampiiri ja tarbijate hinnatajust johtuva ülempiiri vahel, arvestades loomulikult nii konkurentsihindu kui muidki sise- ja välistegureid. (Vihalem A. 1996) Hinnakujunduses tuleb arvestada mitmete mõjuteguritega. (Vt. Joonis 1) Joonis . Hinnaväli 2.1 KULUKESKNE HINNAKUJUNDUS Hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. Meetodi puudused: selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks. Ta ignoreerib nõudluse taset ega arvestata konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna
Hind on turunduskompleksi ainuke element, mis mõjutab ettevõtte tulusid. Hinnakujundusotsuseid mõjutavad nii sise- kui välistegurid. Siseteguriteks on: turunduseesmärgid turundusstrateegiad toote omadused ja kulud Välisteguriteks on: turg ja nõudlus konkurents seadused Hinnakujunduse etapid: 1. hinnaeesmärkide valimine 2. hinda kujundavate mõjurite määramine 3. hinnakujundusmeetodi valik 4. hinna kehtestamine Hinnakujunduses vaja teada, kuidas reageerib nõudlus eri hindadele. Nõudlus - seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad, suudavad osta. Stabiilse hinnastrateegia korral kehtestab firma tootele püsiva hinna mingiks perioodiks ja peab sellest kinni sõltumata turu- või kulumuutustest. Muutuva hinnastrateegia korral reageeritakse kulude, tooraine pakkumise ja toote nõudluse muutustele, kusjuures tooteomadused võivad jääda samaks.
suurusega. Disainina pakume väikseid, suuri ning erinevate kujunditega kõrvarõngaid. Värvi poolest pakume igale aastaajale, tähtpäevale vastavaid värvitoone. Kuna meie tooted on suhteliselt väikesed oleme pakendamiseks kasutusele võtnud väikesed kiletaskud kuhu meie toode kenast sisse mahub. 5.1.2. Hinnakujundus 11 Oma toodete hinnakujunduses lähtume peamiselt materjalile tehtud kulutustest ning toode valmistamisele kulunud ajast. Kuna tarvikud, mida meil toote valmistamiseks vaja läheb on suhteliselt kallid põhineb meie hind enamasti tarvikute poole hinnast. Oma toodet müüme erinevate hindadega, alates 1,50 - 5 . Hind sõltub vastavalt toote suurusest ja tarvikute kallidusest. 5.1.3. Turunduskanalid
Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole 9. argument- tõestusvahend, põhjend 10. alternatiivne- ühte kahest või mitmest võimalusest möönev 11. audiitor- juristilist ala korraldav ametiisik sõjakohustust vanemal ajal 12. aviis- teatekiri B 13. barter- vahetushind 14
TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elastsega, kui muutub vähem, siis on tegemist mitteelastsega
Joonis 2 7.VISIOON Olla nõutuim koostööpartner Eesti ettevõttetele. Olla innovaatilise mõtlejana külmutus-ja köögiseadmete turu eeskäijaks. Saada tuntuks kui kõige kvaliteetsem, kiirem ja paindlikum firma turul. 8.HINNAPOLIITIKA Kuna Eesti kunagises ja ka praeguses arengufaasis omab suurt tähtsust hind on seadmete müük hinnatundlik, siis hinnakujunduses tuli arvestada turul 8 valitseva hinnatasemega ehk järgida peamiste konkurentide hindu. Sellest tulenevalt pidi teenuse hinnaklass võrreldes peamiste konkurentidega olema ühtne. Tellijale optimaalse hinna kindlustab viimastel aastatel edukalt rakendatud tasustamissüsteem, mis seisneb teenuse piirhinna fikseerimises tellijaga sõlmitavas lepingus ja tööde tasustamises vastavalt tegelikele kulutustele.
Teise nõudlusteooria põhiseisukoha järgi tähendaks hinna tõstmine osa tarbija jaoks ostude vähenemist või koguni ostust loobumist. Mõisakomplekside puhul tuleb ka tõdeda, et meie riigi kodanikud on peaaegu kõik külastanud üht või mitut mõisakompleksi mingil eluperioodil. Sellisel juhul ei pruugi siseturist olla nõus maksma suuremat summat millegi eest, mida ta on varem näinud. Mõisate puhul on hinnakujunduses oluline hinna põhjendatus, nt. Palmse mõis on sel aastal tõstnud oma külastuse hinda. Põhjenduseks on suur mõisa park, mis vajab korrashoidu ja eelmisel suvel ehitatud uus mõisa taga asuv aed. Hind on tõusnud, kuid 7 sisaldab ka ligipääsu kümnele objektile. Lisaks on pea igas mõisas, kui turismikeskuses erinevad soodustused täiskasvanutele, õpilastele, pensionäridele ja peredele.
väärtuspakkumine (Joonis 2). Joonis 2. Väärtusahel Integraator Tootjad Kliendid Toodang vastab kliendi tellimusele või turuvõimalustele alates personaliseeritud Jeepi ostmisest või 20000 kasti Cresti hambapasta tootmisest Procter & Gamble poolt, kuni EDSi elektroonilise kommertsinfrastruktuuri rakendamiseni ühele oma kliendile. Müüjal on hinnakujunduses viimane sõna. See võib olla kindel (tuub hambapastat), mõnevõrra kaubeldav (Jeep) või vägagi kaubeldav (EDSi tehing). Cisco 1998. aastal konkureerisid mitmed globaalsed tootjad õiguse eest müüa telekommunikatsiooni- seadmeid Itaalia firmadele. Valitsus määras kindlaks, et võitnud pakkuja peab rajama tootmisüksuse Itaaliasse. Enamiku konkureerijate jaoks oli see probleem. Miks ehitada tehas Itaaliasse? Kuidas see sobib ettevõtte ülemaailmsesse plaani
oluline aga enamiku tarbekaupade puhul. Pakendi funktsioonid: tootekaitse, müügi soodustamine, info kandmine. Pakendeid võib jagada: * primaarne pakend - ümbritseb vahetult toodet - nt. lõhnaõlipudel; * sekundaarne pakend - katab primaarset pakendit (pudeli karp); * transpordipakend - sisaldab sekundaarseid pakendeid. 51. Hinnakujunduse põhimeetodid. Turuhõlvamise ja turukoorimise strateegia. Lisaprobleemid hinnakujunduses. HINNAKUJUNDUSE PÕHIMEETODID (vt ka joonis 10.3): 1. Kulukeskne - lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent. 2. Lähtumine tarbija hinnatajust (see on mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega). 3. Konkurentsikeskne - orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral. Joonis 10.3. Hinnakujundust mõjutavad tegurid. TURU KOORIMISE STRATEEGIA korral kasutatakse kõrget alghinda, ostjateks on vaid teatud turusegmendid
tehtud (pöördumatud) ___________________________________________________________________________ Kulu-Maht-Kasum analüüs ehk KMK-analüüs - Kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelistest seostest võimaldades juhtidel ennustada juhtimisotsuste tulemit. Rakendatakse: * müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel, hinnakujunduses * seadmete asendamise otsustamisel * tulude ja kulude planeerimisel * tegurite mõju analüüsi („mis-kui“ analüüs) teostamisel Märgi õige vastus: 1. Mis on juhtimisarvestuse eesmärk? Kas: a) varustada organisatsiooniväliseid huvigruppe otsuste langetamiseks vajaliku infoga b) varustada panku krediteerimise otsustamiseks vajaliku infoga c) varustada organisatsiooni juhte planeerimiseks ja kontrollimiseks vajaliku infoga
Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuse kvaliteet sõltub omakorda info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potensiaalsed probleemid. Arvestusinfo on äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks hinnakujunduses, varude juhtimises jne). Veelgi tähtsamaks muutub arvestusinfo siis, kui on tegemist valikuga alternatiivide vahel. Valiku tegemine eeldab reeglina konkreetse alternatiiviga kaasnevate tulude ja kulude 5 määratlemist ja analüüsimist, mis on jällegi juhtimisarvestuse pärusmaaks (Alver, Reinberg 2002: 13, 14.) 6 2
turul tarbijate vajadusi senisest veelgi paremini rahuldada. Ankeetküsitlus Semantiline diferentsiaal Mina leian, et kompvek Mesikäpp on Kalevi kommide Alamklass 1 2 3 4 5 Tippklass 4. Tarbijakäitumine Selle all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja turu segmentimisel ja toote positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, hinnakujunduses, kaupade turustamisel, toetuse elluviimisel jp kohtades. Motivatsioon on kogu tarbimiskäitumise alus. Hoiaku ABC mudel: Affect – mõju Behavior – käitumine Cognition – tunnetus Tarbija omaksvõtu kõver Liidertarbijad- 2,5% Varajased järgijad- 13,5% Varajane enamus- 34% Hiline enamus- 34% Mahajääjad 16% Tarbija ostuotsustusprotsess Vajaduse määratlemine Info kogumine
tehnika suurust. Omanik on mõelnud põhjalikult läbi teenuse turustamise, kliendibaasi, oma ressursid ning ettevõtlusega seotud riskid. Ettevõtja on väga motiveeritud oma ideid ellu viima ja omab tulevasest ettevõttest selget nägemust, sest on asjaga töötajana tegelenud. Jaanuaris on plaanis korraldada ettevõttet tutvustav avaüritus. Koostatakse kaasaegne, teemakohane ning informatiivne kodulehekülg, kus on võimalik broneerida ja tutvuda hinnakirja ning tehtud töödega. Hinnakujunduses lähtutakse teiste ettevõtete hindadest. Seoses püsiklientuuri väljakujundamisega hoitakse hinnatase ühtlane ning kliendile taskukohane. Kavandatava ettevõtte omanik Sten Lippur on Eesti Töötukassas arvel töötuna. Ta taotleb Eesti Töötukassast ettevõtlusega alustamise toetust summas 4474 eurot kaamerate soetamiseks. Muud kulutused ja tehnika kaetakse omavahenditest. [email protected] Üritusi – kontsert, koolitus, teabepäev, firmaüritus, kooli lõpetamine jms.
HMD II 3190 HMD III 3509 Kaugõpe I 2000 Kaugõpe II 2200 Kutsharidus (tasuline) 1598 Õppemaksud on igal aastal ligi 10% tõusnud. Seda seostatakse elatustaseme tõusuga. Täiendõppetoodete hinnakujunduses lähtutakse samadest põhimõtetest. Kuna lühiajaliste koolitustega ei kaasne püsikulusid ning rendi- ja ekspluatatsioonikulud kantakse täiendõppe eelarvest, toodab täiendõppe osakond siiski kasumit. Kohviku hinnakujunduses lähtutakse: • Tooraine maksumus • Transpordikulud • Töötasud Kuna teenust osutatakse ruumides, mis EHTE õppeköögina kasutusel, ei arvestata ruumide renti kohviku eelarvesse.
toote disain - kulud - hind - turupositsioon Aga strateegiline lähenemine hinna määramisele pöörab järjestuse ringi. Kõigepealt juhtkond defineerib oma soovitava turupositsiooni sõltuvalt soovitud tarbijatest ja konkureerivatest brandidest, positsioneerimine määrab võimaliku hinna ning see omakorda jällegi vastuvõetava kulude taseme. Lõpuks disainitakse toode võttes arvesse kulupiiranguid. Kokkuvõttes hind määrab kulud, mitte vastupidi. Järgnevalt vaatleme hinnakujunduses neid aspekte, mis on olulised turunduse seisukohalt. - Ostjate hinnatundlikkus Kõigile on teada, et ostja hinnatundlikkust mõjutab tavaliselt eelkõige toote hind, peale selle on veel ligi kümmekond tegurit, nagu hädavajalikkus, asendustoodete olemasolu, tarbimise ja ostmisega seotud riskid, ostukoha või kauba prestiizikus, ostumeeleolu jms. Kõik need tegurid mõjutavad mingil viisil, kui suur tähtsus on hinnal ostuotsuse langetamisel. Järgnevalt vaatleme üheksat olulisemat ostja
toote disain - kulud - hind - turupositsioon Aga strateegiline lähenemine hinna määramisele pöörab järjestuse ringi. Kõigepealt juhtkond defineerib oma soovitava turupositsiooni sõltuvalt soovitud tarbijatest ja konkureerivatest brandidest, positsioneerimine määrab võimaliku hinna ning see omakorda jällegi vastuvõetava kulude taseme. Lõpuks disainitakse toode võttes arvesse kulupiiranguid. Kokkuvõttes hind määrab kulud, mitte vastupidi. Järgnevalt vaatleme hinnakujunduses neid aspekte, mis on olulised turunduse seisukohalt. - Ostjate hinnatundlikkus Kõigile on teada, et ostja hinnatundlikkust mõjutab tavaliselt eelkõige toote hind, peale selle on veel ligi kümmekond tegurit, nagu hädavajalikkus, asendustoodete olemasolu, tarbimise ja ostmisega seotud riskid, ostukoha või kauba prestiizikus, ostumeeleolu jms. Kõik need tegurid mõjutavad mingil viisil, kui suur tähtsus on hinnal ostuotsuse langetamisel. Järgnevalt vaatleme üheksat olulisemat ostja
väljapanekute vaheldusrikkus menüüs. · Sündmusega arvestamise põhimõte kalendritähtpäevade jt sündmuste, sündmuse eesmärgi, pidulikkuse, toimumise koha, klientide segmendi jne arvestamine menüü kujundamisel. Müügihind Müügihinna kujundamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: Kulukeskne hinnakujundus Nõudluskeskne hinnakujundus; Konkurentsikeskne hinnakujundus. Kulukeskses hinnakujunduses lähtutakse toote omahinnast. Müügihinna kujundamiseks arvutatakse esmalt toidu omahind. Sel juhul kujundatakse toidutoote või teenuse müügihind selliselt, et omahinnale lisatakse juurdehindlus. Juurdehindlus ei pruugi kõigil menüüs olevatel toodetel olla ühesugune. Keskmine müügikate on 60% ja 70% vahel, mis tähendaks omahinna korrutamist umbes 3- 4-ga. see tähendab, et koefitsient 3,0, kui soovite müügikatet 60% ja kui soovite
(Dw), puhas kandevõime (Dp) Veetud lastikogus - (Q, Q) ja veetud reisijate arv - (R, R). Kus: Q ja R veetud lastikogus ja reisijate arv lihtreisis, Q ja R summaarne lastikogus ja reisijate arv kas mingi ajavahemiku jooksul või laevade grupi kohta Veomaht tingtonnides (Qt) - näitaja arvutamisel võrdsustatakse veetud lastitonn tinglikult ühe reisijaga. Näitajat kasutatakse põhiliselt kauba-reisilaevadel hinnakujunduses (lastiveo tariifid ja piletihinnad) Läbitud miilide arv (L, L) - L läbitud miilide arv lihtreisis, L summaarselt mingi ajavahemiku või laevade grupi kohta Teostatud tonn-miilide (QL, QL) või reisija-miilide (RL, RL) arv - QL ja RL näitajad lihtreisis, QL ja RL - summaarselt Tonnaazi-miilid (DpL, DpL) või reisijakohtade-miilid (RkL, RkL) arv - DpL ja RkL näitajad lihtreisis, DpL ja RkL summaarselt.
Seejuures ei välista tulevikus ka teiste tudengitele suunatud tasuta asjade jagamist või särkide ideega ka tudengikonnast väljapoole minekut ning ka mõne teisele sihtgrupile analoogset toodet pakkumast. 7.4. Hinnakujundus. Tudengite seisukohast on meie hinnakujundus selgelt valitud ning seetõttu paindumatu. Üliõpilasteni peab särk tasuta jõudma, vastasel juhul poleks kogu äriideel mõtet. Ettevõtete poole pealt oleme aga märksa paindlikumad. Eelkõige lähtume hinnakujunduses ettevõtete poolt maksimaalselt pakutavast hinnast, millest lähtuvalt valime ka toote võimaliku kvaliteedi ja nende koguse. Eesmärgiks oleme siiski seadnud kvaliteetse toote ja võimalikult laia tudengkonnani jõudmise, mis meie hinnangul peaks tagama ka ettevõtete huvi reklaami ostmise vastu ning piisava finantseerimise. 7.5. Müügitoetuspoliitika. Müügitoetust pakume üksnes siis, kui jaotusvõrguks valitud Üliõpilasnõukogud ja
sisseseade kaasaja tasemel. Sellisel juhul on alles algaval konkurendil pikk tee enne läbi käia, kui ta tasemele jõuab. 2. Õnnetused, tulekahjud, vargused. - hoolitseda turvasüsteemide eest, kindlustada vara. 3. Kulutuste suurenemine. Tööjõu hind kindlasti tõuseb, kuid kui tootmine on automatiseeritud, siis läheb inimtööjõudu vähem vaja. Materjali kallinemist võetakse arvesse hinnakujunduses- jäetakse "mänguruumi". Kui sõlmitakse pikaajalisi lepinguid, siis seotakse hind tooraine hinnaga. 4. Valuutakursi muutused. Valuutakursimuutused võivad muuta ekspordi ebarentaabliks. Seepärast tuleks ärilepingud sõlmida lähtuvalt kroonides. Teine võimalus on valuuta tähtaegade piiritlemine. KOKKUVÕTE OÜ MINIBOAT tegevusalaks on väikepaatide valmistamine. Ettevõtte hakkab müüma
(täiendavad andmed) Akumuleeritud kulukate = kulukate tuleb järjestada kahanevalt see järel saab arvutada akumuleeritud kulukate. Esimese toote akumuleeritud kulukate võrdne kulukatega. Järgmise akumuleeritud kulukate on eelmise toote kulukate + tema enda kulukate Kasum = kõik kulukatted kokku või akumuleeritud kulukatte viimane arv = 121400 Kõige tulusam on see millel on kõige suurem kulukate IGAST JAMA Toodete hinnakujunduses tugineb pakkumishinna meetod konkurentide oletatavale hinnale Ettevõtte hinnakujundamise sisemõjuriteks on tegelik ja plaanitav turuosa Allahindluse arvutamine kuulub turunduse kaudsete ülesannete hulka Piiratud tarbija ostuotsustusprotsess tähendab läbitakse kõik etapid lühemaajaliselt Mis iseloomustab kliendi hinnatundlikkust tehinguturunduses tarbija hinnatundlikkus on üpriski suur Arhetüübi Lindprii funktsioon seisneb järgnevas rikkuda reegleid
x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, hinnakujunduses, kaupade turustamisel, müügitoetuse elluviimisel jp kohtades. Tarbija ostukäitumine (Consumer buying behaviour) - Lõpptarbijate tarbimine, kelleks on majapidamised ja indiviidid, kes ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks. Tarbijakäitumist käsitletakse turunduses valiku- ja tarbimisprotsessina. Protsessi erinevaid osasid mõjutavad tarbijakäitumise mõjurid: x Majanduslikud tegurid: sissetulek, ostujõud
Hinnaelastsust suurendab asendustoodete olemasolu, võimalus ilma kaubata toime tulla (luksuskaubad), kauba suur osatähtsus ostja eelarves. Nõudluse tuluelastsus kaubale tehtavate kulude (nõudluse) muutuse sõltuvus tarbija sissetulekute muutusest: kuld mingile kaubale kasvavad tulude kasvuga võrreldes ennaktempos; kulud ja sissetulekud kasvavad samas proportsioonis; kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud; tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad. Nõudluse poolt seatud piirid hinnakujunduses: maksimaalne võimalik hind; hind kui kvaliteedi indikaator, tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid. 2. Kulud jaot. a) muutuvkulud ja püsivkulud b) otsekulud ja kaudkulud c) kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Turunduses on tarvis teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga, näiteks tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis küttekulu jne. Püsikulud on
kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. Hinnastrateegia o BAASHINNA määramisele järgneb hinnastrateegia, so ettevõtte pikaajalise tegevussuuna kujundamine hinnakujunduses. o Selle valikul lähtutakse hinna rollist TURUNDUSPROGRAMMIS (aktiivne või passiivne) ning hinna tasemest (kõrge või madal) o Aktiivne hinnastrateegia: turu koorimise, turu hõlvamise, diferentseeritud strateegia o Passiivne hinnastrateegia puhul orientiiriks konkurentide hinnad: taktikalised korrektuurid, hinnaalandamised, soodustused ja -tõstmised, tarbijate psühholoogiline mõjutamine. 15. Ettevõtte strateegiate arendamine.
· väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma. 3. Hinnameetodi valimine Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, · toote sihtgrupp. Hinnakujunduses kasutatakse mitmeid meetodeid. Kolm levinuimat neist: 15 · kulupõhine - hinna kujundamine baseerub kuludel, hind peab katma püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldama kasumit,
millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. · Hinnastrateegia o BAASHINNA määramisele järgneb hinnastrateegia, so ettevõtte pikaajalise tegevussuuna kujundamine hinnakujunduses. o Selle valikul lähtutakse hinna rollist TURUNDUSPROGRAMMIS (aktiivne või passiivne) ning hinna tasemest (kõrge või madal) o Aktiivne hinnastrateegia: turu koorimise, turu hõlvamise, diferentseeritud strateegia o Passiivne hinnastrateegia puhul orientiiriks konkurentide hinnad: taktikalised korrektuurid, hinnaalandamised, soodustused ja -tõstmised, tarbijate psühholoogiline mõjutamine. 16. Turustus, turustusstrateegiad
millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. · Hinnastrateegia o BAASHINNA määramisele järgneb hinnastrateegia, so ettevõtte pikaajalise tegevussuuna kujundamine hinnakujunduses. o Selle valikul lähtutakse hinna rollist TURUNDUSPROGRAMMIS (aktiivne või passiivne) ning hinna tasemest (kõrge või madal) o Aktiivne hinnastrateegia: turu koorimise, turu hõlvamise, diferentseeritud strateegia o Passiivne hinnastrateegia puhul orientiiriks konkurentide hinnad: taktikalised korrektuurid, hinnaalandamised, soodustused ja -tõstmised, tarbijate psühholoogiline mõjutamine. 16. Turustus, turustusstrateegiad
millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE ANALÜÜSI, lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast. o KONKURENTSIKESKNE, mis lähtub konkurentide hindadest. o NÕUDLUSEL EHK KAUBA VÄÄRTUSEL PÕHINEV, mis lähtub tarbija väärtustajust. Hinnastrateegia o BAASHINNA määramisele järgneb hinnastrateegia, so ettevõtte pikaajalise tegevussuuna kujundamine hinnakujunduses. o Selle valikul lähtutakse hinna rollist TURUNDUSPROGRAMMIS (aktiivne või passiivne) ning hinna tasemest (kõrge või madal) o Aktiivne hinnastrateegia: turu koorimise, turu hõlvamise, diferentseeritud strateegia o Passiivne hinnastrateegia puhul orientiiriks konkurentide hinnad: taktikalised korrektuurid, hinnaalandamised, soodustused ja -tõstmised, tarbijate psühholoogiline mõjutamine. 16. Turustus, turustusstrateegiad
sammu. Hinnaliidriks on haru suurim või mõjukaim ettevõte. Hinnaliidri strateegia eeldab hinnamuutuste suhtes tundlikku ostjat ja tootmisharu juhtfirmat. Hinna tõstmiseks peab liider teadma, et tarbijad ei lähe teise juurde ostma, ja ka konkurentidele peab see ilmne olema, nii et neil on kasulikum hindu kergitada. Puhta konkurentsi korral ei saa seda juhtuda. Tihti joonduvad väikeettevõtted suuremate järgi, ka hinnakujunduses. Mõnikord tehakse panus veidi kõrgema või madalama hinna peale, kuid esikohal olijaga hoitakse püsivat distantsi. Väikeettevõtted on lausa sunnitud selliselt toimima, kuna nad ei suuda hinnamuutustega mõjutada suurfirma käivet ja jäävad kasumist ilma, kui pakuvad liidrist kõrgemat hinda. Samas kui liidrit pimesi järgitakse, võidakse maha magada soodsad võimalused jõukohaste konkurentide võitmiseks.
Keskne osa on e/v kontoplaanil, mille ülesehitus peab võimald. teost. detailset kululiikide arvestust ja hilisemat kompleksset anal. Kulu- liikide arvestus on Eesti e/v-tes liialt kitsas. Kulusid liigit. vähem käitumisliku isel. järgi muutuva- teks ja püsivateks või objektiseotuse põhjal otsesteks ja kaudseteks. Kuid just selline kulude liigi- tus on oluline kulude, tulude ja kasumi seoste anal. (jääktulu anal.) ja sellel tuginevate otsuste lan- getamisel hinnakujunduses, tootmisvõimsuste kasutamisel jne. Org-i controllingusüsteem integreerib plan., infovarustust, kontrolli, anal. ja operatiivjuhtimist, mille kaudu tagat. juhtimisotsusteks vajal. info org. eri tasandi juhtidele. Controllingu üldine eesmärk - tagada põhimõtte "õige info õigel ajal õiges kohas" teostumine. Erinevad autorid käsitlevad controllingut kui: · juhtimist abistavat funkts.; · iseseisvat juhtimisfunkts.; · omaette juhtimiskontsepts. Controllingu ül
Muutuvkulu muutub proportsionaalselt müüdava kauba kogusega, on kajastatav ühiku muutuvkulu kaudu. (Haldma &Karu, 1999, lk 56) Kulu-mahu- kasumi- analüüsi põhieesmärk on leida müügihinna, müügimahu, muutuvkulude ja püsivkulude kõige kasumlikum kombinatsioon (Alver & Reinberg, 2002, lk 102). Kulu- maht- kasumi analüüsi rakendatakse müügi- ja tootmishinna kujundamisel, hinnakujunduses. KMK- analüüsi teostamisel tuleb arvestada teatuid kitsendusi: tegemist on ainult üht liiki kaubaga (toodanguga) või konstantse müügistruktuuriga (tootmisstruktuuriga), kõik kulud on liigitatud püsiv ja/või muutuvkuludeks, olulisusvahemikus on püsikulud konstantsed ja muutuvkulud varieeruvad
Maksu- või subsiidiumiskeemi vahel valides on teiseks oluliseks momendiks see, et maksuskeem loob vahendeid, mille arvel parandada keskkonnaseisundit, subsiidiumi korral aga tuleb firmadele maksta teiste maksude arvelt kogutud vahenditest. **19.Coase sotsiaalse kulu käsitlus. Coase tähelepanuväärne artikkel käsitles sotsiaalseid kulusid. Selles valdkonnas kehtis inglise majandusteadlase Pigou klassikaline seisukoht, mille kohaselt hinnakujunduses tuleb arvestada lisaks majanduslike kuludega ka nn. välismõjudega, mida turg otseselt arvesse ei võta. Pigou seisukoht oli, et negatiivsete välismõjude esinemise korral (kui ühe majandusagendi tegevus vähendab teise tulukust, kuid turul see ei kajastu) tuleb kasutada sotsiaalse kulu kriteeriumi ning riik peab sekkuma, et kahju kannataja saaks sellistel juhtudel hüvitust. Coase väitis, et sellise
Firma on huvitatud soodsa ja stabiilse koha säilitamisest tarbija silmis. 3. Kasumieesmärgid: maksimaalne kasum. Sageli orienteerutakse suurele hetkekasumile, aga saavutada tuleks kasum ka pikaajaliselt. Mitme brändiga firmas või üks bränd teenida ka kahjumit teise suurema rentaabluse arvel. Alati ei pea suur kasum tähendama kõrget hinda – maksimumkasumi või tuua suur tootenõudlus, väikesed kulud ja suurte koguste müük (nt Säästumarket). 8.2.2 Nõudluse uurimine Hinnakujunduses tuleb teada, kuidas nõudlus reageerib erinevatele hindadele. Nõudlusseadus ütleb: mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõudlus selle toote järele. On tooteid, mille hinda alandades ostetakse seda oluliselt rohkem, on tooteid, mida ostetakse sõltumata hinnast ikka üks ja sama kogus. Nõudluse muutust sõltuvalt hinnast nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. 53 8.2
Kui reisi jooksul kasutatakse praami, peavad loomade transpordiks kasutatavad veokid olema varustatud sundventilatsiooniga 93. Piimafarmi töökorraldus 94. Piima omahinna arvestus Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, toote sihtgrupp 95. Piima kokkuostuhinna kujunemine 96. Veiseliha omahinna arvestus 97. Veiseliha kokkuostuhinna kujunemine 98. Veisekasvatuse majanduslikkus Aastaringi ühtlane kaubatoodang ühtlane tööjõu kasutamine, võrdne sissetulek. Majanduslikkus
Joonis. Kavandamise ja kontrolli tsükkel Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuste kvaliteet sõltub info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potentsiaalsed probleemid. Arvestusinfo on samuti äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks hinnakujunduses). Veelgi tähtsamaks muutub arvestusinfo siis, kui on tegemist valikuga alternatiivide vahel. Valiku tegemine eeldab reeglina konkreetse alternatiiviga kaasnevate tulude ja kulude määratlemist ning analüüsimist, mis on jällegi juhtimisarvestuse pärusmaaks. 2 --- Näide: Kavandamise ja kontrolli tsükli ning arvestussüsteemi vahelised seosed. Oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuli ajalehel suurendada oma tulusid
hinnakalkulatsioonis püsikulude hulgast välja. Majandusliku kulu mõiste erineb oluliselt raamatupidamisliku kulu mõistest. Rahalised kulud kujutavad oma olemuselt minevikus tehtud kulusid. See ei tähenda, et neil pole majanduslikus mõttes sisu. Mineviku kulud täidavad väga tähtsat funktsiooni, kuna need loovad visiooni sellest, millised on kulud tulevikus. Vaatamata sellele ei tohiks luua täielikku sõltuvust transpordisektori hinnakujunduses mineviku kulude ja teenuse hinna vahel. Küsimused 1. Mis on ,,vähima kuluga transpordiliik"? 2. Kuidas jaotatakse transpordisektori kulud? 3. Mis on ,,transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus"? 4. Mis kulud on ,,transpordi väliskulud"? 5. Miks on vaja arvestada veoettevõttes vedude omahinda? 6. Miks on veoettevõttes kasulik teada veoki omahinda? 7. Millistest peamistest komponentidest koosnevad veoki püsivkulud? 8
kulud hinnakalkulatsioonis püsikulude hulgast välja. Majandusliku kulu mõiste erineb oluliselt raamatupidamisliku kulu mõistest. Rahalised kulud kujutavad oma olemuselt minevikus tehtud kulusid. See ei tähenda, et neil pole majanduslikus mõttes sisu. Mineviku kulud täidavad väga tähtsat funktsiooni, kuna need loovad visiooni sellest, millised on kulud tulevikus. Vaatamata sellele ei tohiks luua täielikku sõltuvust transpordisektori hinnakujunduses mineviku kulude ja teenuse hinna vahel. Küsimused 1. Mis on „vähima kuluga transpordiliik”? 2. Kuidas jaotatakse transpordisektori kulud? 3. Mis on „transporditeenuse tarbija üldistatud reisimaksumus”? 4. Mis kulud on „transpordi väliskulud”? 5. Miks on vaja arvestada veoettevõttes vedude omahinda? 6. Miks on veoettevõttes kasulik teada veoki omahinda? 7. Millistest peamistest komponentidest koosnevad veoki püsivkulud? 8
• vähendada kulusid ja veotariife • säilitada soovitud kasumimarginaal • areneda kiiremini • teha otstarbekamaid investeeringuid • siseneda hõlpsamini uutele turgudele • suurema vabaduse hinnakujunduses • saavutada suurem turuosa • töötada suuremas võrgustikus. Õhutranspordi arendamiseks tehakse järgmisi jõupingutusi: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • suurendatakse energia- ja keskkonnasäästlikkust
annaabi.ee 
