Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

B-web: väärtusahel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tallinna
Tehnikaülikool
Informaatikainstituut
B-web:
VÄÄRTUSAHEL

referaat
õppeaines
Infosüsteemide
arendusprotsess
IDU5681
Õppejõud:
Enn Õunapuu
Autor: Anneli Kaldamäe (991476)
Õpperühm:
LAP-81
Tallinn
2003

Sisukord



Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Joonis 1. B-webi tüpoloogia 3
Väärtusahel 4
Joonis 2. Väärtusahel 4
Cisco 4
Väärtusahelate definitsioon 5
Kahte liiki väärtusahelad 5
Tooda-ja-turusta” loogika 5
Ateljee -tootmine 6
Väärtusahel kulgeb võrguajastul teisiti 6
Kliendi olulisus kasvab 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus



Business
web
e eristatakse
vastavalt kahele peamisele mõõtmele: kontroll ja väärtuse
integratsioon. Kontroll on seotud majandusega. Mõned b-webid
on hierarhilised; neil on juht, kes kontrollib väärtuspakkumise
sisu, hinnakujundust ja tehingute voolu. Teised b-webid
organiseeruvad ise. Turg ja selle dünaamika defineerivad toodete ja
teenuste väärtuse ja hinna. Mõned b-webid
keskenduvad kõrgele väärtusintegratsioonile, mis tähendab, et nad
korraldavad spetsiifilise toote või teenuse pakkumise tootmist (nt
autod, arvutid , konsultatsiooniteenused) integreerides
Vasakule Paremale
B-web-väärtusahel #1 B-web-väärtusahel #2 B-web-väärtusahel #3 B-web-väärtusahel #4 B-web-väärtusahel #5 B-web-väärtusahel #6 B-web-väärtusahel #7 B-web-väärtusahel #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
Referaat õppeaines Infosüsteemide arendusprotsessis.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
docx

Strateegiline juhtimine

Konkurentsieelis pole ainult ettevõtte tasandi nähtus Kas Eestil on spetsiifiline start-up'i valdkonna tugevus? Konkurentsieelisest riigi tasandil (Porteri konkurentsiteemant) Kuluanalüüs Kolm kohta ettevõtte üldises väärtusahelas, kus kuluerinevused konkurentidega võivad tekkida: ­ Ettevõtte enda tegevused ­ Hankijate tegevused väärtusahelas ­ Tegevused, mis toimuvad väärtusahelas kliendi suunas Väärtusahela analüüs. Väärtusahel (või väärtuskett) on... omavahel seotud, väärtust loovad tegevused, mis tavaliselt algavad tooraine saamisega hankijatelt ning lõpevad toote jõudmisega lõpptarbijani (Leimann et al. 2003) tegevuste kogum, mida on vaja, et tuua toode läbi kolme kriitilise juhtimisülesande: ­ probleemilahendamise ülesanne, mis ulatub tootekontseptsioonist kuni lansseerimiseni;

Juhtimine
thumbnail
20
doc

Logistika alused

Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema, kuna tema puutub kokku lõpptarbijaga ja suudab seetõttu kõige enam mõjutada ühise töö tulemust. Toor- All- Tootjad Hulgimüüjad Jaemüügi- Tarbija- aine- hankijad ettevõtted turg tootjad Joonis1.2. Kaubavoog tooraine tarnijalt lõpptarbijani ­ tootja nägemus Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustub nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla- ja allvooga, ehk suhe hankijate ja klientidega. Ülavoog kujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente. Ettevõte võib kasutada ostu- ja müügiturgude suhtes väga erinevaid lähenemisviise. Kui müügiturul on enamasti tegemist konkurentsivõistlusega kogu oma

Laomajandus
thumbnail
32
docx

Väärtusahela juhtimine kordamisküsimused

tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises. Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus. 2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas Väärtusahel ühendab toormaterjalide tootjad valmistoodangu valmistajatega ja need omakorda lõpptarbijatega. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. Joonis 1. Tarneahela struktuur Tarneahela kesksel kohal on keskne ettevõte, mis korraldab tarneahela tegevust, hallates tarnijate ja klientide võrgustikku. Traditsiooniliselt on selleks olnud lõpptoodet tootev

Väärtusahele juhtimine
thumbnail
18
docx

Turunduslogistika kordamiseks

· Kulueelisestrateegia ­ rakendatakse standardsetele, maastoodetavatele kaupadele (vähe konkurene turul) · Eristumisstrateegia ­ ainulaadne mingis valdkonnas. Erinev positsioneerimine turul. (Kauba omadus, turundus, tellimuste täitmine/logistika) Väärtusahel · Michael Porteri konkurentsieelise teooria, midarakendatakse praktikas alates 1985. Aastast (Hewlett Packard) · Parim vahend konkurentsieelise analüüsimiseks · Organisatsiooni väärtusahel on seotud suuremasse tegevusvoogu, mida nimetatakse väärtussüsteemiks. · Väärtusahela joonis · Iga väärtustegevus kasutav sisseostetavaid tegevussisendeid, inimresursse ja tehnoloogiat om funktsiooni täitmiseks. Samuti kasutab ja genereerib iga tegevus informatsiooni. · Väärtustegevused on kahes rühmas: põhitegevused (toote või teenuse loomine ja müük) ja abitegevused (toetavad tegevused)

Baaslogistika
thumbnail
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile: 1. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse! 2. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi”. Iga lüli peab looma lisandväärtust, keegi pole igaveseks „aheldatud“. • Kuna paljusid turge juhib tarbijanõudlus, oleks täpsem rääkida “nõudlusahelatest”. Analoogiliselt kasutatakse ka terminit väärtusahel. • Tarneahel koosneb voogudest: materjalivoog, informatsioonivoog, rahavoog. • Pigem paks infovoog ja õhuke kaubavoog kui vastupidi. • Üks-ühene järgnevus ahelas pole kohustuslik. • Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. • Tarneahelad ka algavad kliendi juures. • Tarneahela lõpp ei olegi kliendi juures? („supply chains reach from dirt to dirt“) • Ideaalset tarneahelat pole olemas (mitmed erinevad huvid ja arusaamad äri olemusest

Baaslogistika
thumbnail
52
docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

Kokkuvõtteks Juhtimise jaoks on vaja informatsiooni, informatsiooni jaoks andmeid. Informatsioon ja selle aluseks olevad andmed peavad vastama nõuetele ning vastavad nõuded püstitavad infovajajad ehk organisatsioonis tegutsejad ja sellega suhtlejad. Vajadus informatsiooni järele tuleneb organisatsiooni liikmete töökohustustest organisatsioonis asetleidvates tööprotsessides ja organisatsiooniga suhtlejate vajadustest/soovidest. Infosüsteemi väärtusahel Infosüsteemi (IS) poolt loodavaks väärtuseks saab pidada kvaliteetset, nõuetele vastavat informatsiooni, mis rahuldab infovajajate vajadusi informatsiooni järele. Väärtusahela eesmärgiks on anda alus väärtusahela protsesside organiseerimiseks selliselt, et loodav väärtus oleks suurem kui väärtuse loomiseks tehtavad kulutused. IS väärtusahelas põhiprotsessid oleksid järgmised: · IS sisemine logistika, mis oleks andmete "ladustamine" nii info- kui süsteemitöö jaoks

Sissejuhatus infosüsteemidesse
thumbnail
10
docx

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

finantsjuhtimisega, selleks et kooskõlastada ettevõtte tähtsaimat strateegilist protsessi ­ tellimuste täitmist. Rakendatakse väljast-tellimist ja partnerlussuhteid. Süsteemi juhitakse pikaajalise (1 a) plaanimise alusel. Süsteemi töö hindamisel lähtutakse ettevõtte logistika tulemuslikkuse mõõtmisest ja tulemusnäitajate võrdlemisest konkurentide näitajatega (benchmarking). 9. Mis on (Porteri) väärtusahel, kuidas see seondub logistikaga? Väärtusahel on majanduses üldtunnustatud ettevõtte tasandi konkurentsivõime käsitlus. Väärtusahelas eristatakse ettevõtte peamisi funktsionaalseid valdkondi ja toetavaid tegevusalasid. Porteri väitel on väärtusahelaid võimalik mõista vaid tegevusala kontekstis. Väärtusahela alguses asuvaid tooteid suudavad valmistada paljud firmad ja seetõttu on selles etapis suur konkurents, millele on iseloomulikuks konkurentsihinnad ja madal kasumimarginaal

Logistika ja tarneahelad
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun