oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : 1. Primaarne atroofiline emfüseem (normaalne vanadusemfüseem) 2. Sekundaarne emfüseem: 1) bronhostenootiline emfüseem (sagedasim vorm, enamasti kroonilise bronhiidi tagajärjel), 2) armistumisemfüseem (kopsukoe ülevenitus kootunud kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast kopsuresektsiooni). 2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks?
Tsüstiline fibroos Sander Randoja 11. klass R2 Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Näärmed produtseerivad tavalisest sitkemat sekreeti klooriioonide transpordi häire tõttu. Sekreet ummistab väikesi bronhe Emfüseem Südame parema poole hüpertroofia Haigustunnused · Pidev köha sitke rögaga · Füüsiline alaareng · Seedehäired · Kõhunäärme korduvad põletikud · Kopsujoonise deformatsioon · Kloriididesisaldus higis on suurenenud Tekkepõhjus, sagedus Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Kõige rohkem esineb Euroopas Kõikjal maailmas 1:2000 Eestis umbes 1:4500 kuni 1:8000 elussünni kohta Keskmine eluiga 31 aastat Ravi · Hingamisteede topistumise vältimine · Infektsiooni ennetamine
Kopsutolmustus põhjustab pikaajalist köha, hingeldust ja õhupuudustunnet. Mõnikord vaevusi ei esine ja kopsutolmustus leitakse juhuslikul kopsu röntgenülesvõttel. Ravivõimalused Juba tekkinud tolmustust ei saa ravida, seetõttu on oluline tolmuga kokkupuute vältimine, tekkinud tüsistuste ravi (põletike ravi antibiootikumidega, bronhilõõgastite kasutamine) ja sümptomeid leevendav ravi (rögalahtistid). Tüsistused Kopsutolmustuse tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, emfüseem ja kopsufibroos ehk sidekoestumine. Asbestoosi korral on suurem vähkkasvaja tekkimise oht. Raskete tüsistuste korral võib haigus olla invliidistav ja eluiga lühendav. Ennetamine · Kasutada tolmustel töödel kaitsevahendeid (mask, respiraator) · Vältida tolmude sissehingamist · Regulaarne tervisekontroll tööga seotud tolmudega kokkupuutuvatel inimestel
.......17 10. STRATEEGIA TOITUMISEL .......................................................................18 11. PEREKONDLIK PROBLEEM........................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................22 2 PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Mati Maasikas on 65- aastane mees, kes satub haiglasse oma KOKi ägenemisega (emfüseem). Anamneesis hüpertensioon, mis on kontrollitud tab. Enalapriliga viimased kuus aastat. Viimasel kolmel aastal põdenud igal talvel pneumooniat. Patsient on suitsetaja, suitsetab ca 2 pakki päevas viimase 38 aasta jooksul. Patsient on kahhektiline. Hingamisraskused ka rahulolekus, tüüpiline asend istudes. Patsiendi köha on produktiivne, eritub tihedat kollakas-rohelist röga. Patsient on ärritatud ning ärev, ta kaebab
KODUNE ÜLESANNE SEMINARIKS 1. Mõju tervisele a) Palun mine Tubakainfo leheküljele: http://www.tubakainfo.ee/mis-on- sigaretis/testi-oma-teadmisi/ ja testi seal oma teadmisi tubakatoodete mõjust tervisele. NB! Kasutades internetis sobivaid otsingusõnu leia vastused järgmistele küsimustele: b) Millised on kolm peamist haigust, mida põhjustab sigarettide suitsetamine? Kopsuvähk, Kopsupõletik, Emfüseem, bronhiit c) Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki? Otseselt mitte, kuid nikotiin, vähendab keharakkude võimet alla suruda kasvajate arengut. Tagajärjeks on suurem tõenäosus vähi tekkeks. Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Stimuleerib ja rahustab Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Tõuseb................................... Kuidas mõjutab nikotiin artereid? .....
häirunud kopsuhaigused 90% märkamatu. kopsukude on gaasivahetus. suitsetajatest Sageli on pöördumatult Esialgu alveoolide võib esineda esimiseks kahjustunud. vaheseinad emfüseem) kaebuseks Raviga ja õhenevad ja 2.passiivne füüsilisel suitsetamisest seejärel suitsetamine pingutusel tekkiv loobumisega rebenevad. Õhk 3.kutsealane hingeldus. on võimalik
häirunud kopsuhaigused 90% märkamatu. kopsukude on gaasivahetus. suitsetajatest Sageli on pöördumatult Esialgu alveoolide võib esineda esimiseks kahjustunud. vaheseinad emfüseem) kaebuseks Raviga ja õhenevad ja 2.passiivne füüsilisel suitsetamisest seejärel suitsetamine pingutusel tekkiv loobumisega rebenevad. Õhk 3.kutsealane hingeldus. on võimalik
Naine ja suisetamine ohud! Sigimatus Viljastumise raskused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel Lapse väike sünnikaal Surnult sündinud laps Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Raili Tiits 4 Mehed ja suitsetamine ohud! Nikotiinil on EREKTSIOONI NÕRGENDAV mõju. Suitsetavatel meestel esineb jalavalusid ja krampe reie-ja sääreosas, mille põhjuseks on arterite ahenemisest tingitud halb verevarustus jalgades. Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Tekitab impotentsust Langeb sperma kvaliteet südame- ja veresoonkonnahaigustele ning pahaloomulised
Hapnikusisaldus veres väheneb, see veereringeelundid põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Hingamisteed ja Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin kopsud põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu
1. Süda ja veereringeelundid Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. 2.Hingamisteed ja kopsud Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamine põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. 3.Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. 4.Toitumine Vähendab söögiisu. 5.Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet
TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) 12 9 2012 KELLAAEG 9.00 TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST 2 TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: Vasaku rangluu murd. Vasaku V-VII roide murd. Traumaatiline õhkrind vasakul. Nahaalune emfüseem vasakul. VIGASTATUD KEHAOSA: Vasak rangluu, vasak rindkerepool. NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA. SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJ AOLUDE KIRJ ELDUS (Kirjelda töötamiskohta, tööprotsessi, kasutatud töövahendit, töötaja tegevust tööõnnetuse hetkel, vigastuse vahetut tekitajat jms.) Töötamiskoht oli põld. Tööprotsessiks oli loomade söötmine ja silopallide koplisse panek
4.Õli aktiivne viirustevastane, antiseptiline ja valutustav toime avaldub hingamisteede haiguste korral, vähendab põletikku, veeldab röga, kõrvaldab bronhides, kopsudes ja hingetorus tekkida võivad paisunähud. Kasutatakse järgmiste haiguste ravis : katarraalsed ja mädased bronhiidid, ägedad respiratoorsed haigused, neelu- ja kõripõletikud, tonsilliidid, trahheiidid (hingamistoru põletikud), gripp, külmetus, angiin, frontiit (otsmikukoopa põletik), sinusiit, astma, kopsude emfüseem (laienemine), nohu, haimoriit (ülalõuasinusiit), köha ja katarr (limaskesta põletik). 5.Aitab suurepäraselt nakkushaiguste korral. Puhastab õhu nakkusekandjatest ja desodoreerib seda, takistab õhu kaudu levivatesse piisknakkustesse haigestumist. 6.Peletab eemale putukaid (sääski, kärbseid, moskiitosid) ja pehmendab nende hammustusejärgseid nähtusid, aitab pedikuloosi (täitõve) korral. 7.Palavikku alandav. Toimib kõikide palaviku tüüpide korral, kuna alandab kehatemperatuuri,
ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Seedeorganid Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu
Jälgida patsiendi vedelikubilanssi Ravitsemine Antibiootikumid Organismi tugevdavad preparaadid Täisväärtuslik toit Aeglaselt väljakujunevad hingamishäired. KOK 6 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on krooniline pidevalt edasiarenev haigusseisund, mis on tingitud pöördumatutest muutustest kopsukoes (emfüseem) ja hingamisteedes (krooniline bronhiit). KOK riskitegurid Sigaretisuitsetamine 97% KOK-ist on tingitud suitsetamisest Suitsetajatest 20%-il areneb KOK Keskkonna saastatus Kutseekspositsioon (keevitustööd, kokkupuuted söe-, põlevkivi-, tsemenditolmuga) Sagedased infektsioonid (eriti esimese 5 eluaasta jooksul)
Äge bronhiit Krooniline bronhiit Emfüseem Bronhiaalastma KOK Kopsupõletik - Tuberkuloos Kopsuarteri Krooniline Bronchitis acuta Bronchitis Emphysema Asthma bronchicale pneumoonia trombemboolia pulmokardiaalpuud
Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist. o Olge iga päev füüsiliselt aktiivne. 4 o Kui Teil on suhkrutõbi, hoidke veresuhkur kontrolli all. o Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) KOK on üldnimetus kroonilistele kopsuhaigustele, mis põhjustavad hingamisteede patoloogiat (näiteks bronhiit ja emfüseem). o Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. o Vältige passiivset suitsetamist. 1.6. II tüüpi diabeet II tüüpi ehk elu jooksul tekkinud suhkrutõbi on sagedaseim diabeedi vorm. II tüübi suhkrutõve võimalikeks tüsistusteks on südamehaigused, pimedaks jäämine, närvi- ja neerukahjustused ning paljud teised kroonilised haigused. o Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu. o Toituge tervislikult
Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on Hingamisteed ja peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kopsud tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini Seedeorganid maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk
Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, diarröa, dehüdratsioon, lihaskrambid, süljevool, proteinuuria, glükoosuuria, kooma, surm. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt sattumisel hingamisteede kaudu rinorröa (püsiv vesine lima), düspnoe (õhupuudus), valud rinnus, kopsuturse, progresseeruv emfüseem, neerupuudulikkus asoteemia, proteinuuria. Kroonilise mürgistuse kliiniline pilt: I'tai-I'tai Byo ("Ai-Ai" haigus) Jaapanis Toyamas valud lihastes ja liigestes, osteomalaatsia. Tingitud riisipõldude saastumisest metallurgiakombinaadi heitvetega. Steariinhape (Stearic Acid - küünlavahas) Steriinhape on tavalisim küllastunud rasvhape. Seda ühendit leidub paljudes loomsetes ja taimsetes rasvades ning õlides, aga teda sisaldub külluslikumalt loomsetes (kuni 30% rasvast)
veereringeelundid Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Hingamisteed ja Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsud kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks. Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja Seedeorganid söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
vastutav valguline retseptor. c) fruktosuuria e. fruktoosikusesus- organism ei saa fruktoosi kasutada, põhjustab olulisi kahjustusi. d) fenüülgetonuuria- ei tohi olla aminohapet toidus e) hemofiilia- sisemised haavandid üliohtlikud f) hemokromatoos- organism omastab liiga hästi rauda. 2) tunnuste muutus a) muutused sõrmede ehituses- lühi ja pikksõrmsus. b) muutus varvaste arvus c) ihtüoos- karvade värk d) emfüseem- kopsuensüümid lagundavad kopsukudet. e) lihasdüstroopia- lihaste kõhetumine, organism ei suuda uuendada teatud tüüpi lihasvalke. 33. Inimese multifaktoriaalsed haigused- haigused, mis on määratud mitme geeni koosmõjuga, on vaja konkreetset keskkondlikku mõju.
hingamisteedes ja soolestikus,operatsioon,halvatus,teadvusetus,KOK,hingamisele mõjuvate ravimite kasutamine Mis on stenokardia, õendustegevus selle korral ebaõige köhatehnika; voodireziim; bakterid hingamisteedes ja soolestikus; operatsioon, halvatus; teadvusetus; KOK; hingamisele mõjuvate ravimite kasutamine Mis on krooniline bronhiit? Bronhide kestev põletik.Köha ja rögaeritus vähemalt kolmel kuul aastas ja vähemalt kahel järjestikusel aastal Mis on emfüseem?alveoolide vaheseinte katkemise tõttu alveoolid laienevad, hingamispind väheneb. On õhukotikeste (alveoolide) püsiv kahjustus, mis põhjustab nende elastsuse kao Mis on kopsuarteri trombemboolia ja millised on selle sümptomid Kopsuarteri trombemboolia (KATE) on trombi - verehüübed, rasvatilgad või võõrkeha - kandumine verevooluga kopsuarteri(te)sse, mille tagajärjel lakkab vastavas kopsupiirkonnas verevool
(Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline progresseeruv haigusseisund, mida iseloomustab forsseeritult väljahingatava õhuvoolu kiiruse langus, põhjuseks pöördumatud muutused kopsu parenhüümis (emfüseem) või väikestes hingamisteedes (krooniline bronhiit). (KOK 1997; Kopsuliit.ee) 1.2. Epidemioloogia KOK kliiniline pilt areneb tavaliselt välja keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. Üldine tendents kogu maailmas on KOK haigestumus-, levimus- ja suremusnäitajate suurenemine. KOK on enam levinud meeste ning linnaelanike seas. Levimus kasvab koos eaga, esinedes 40- 50-aastastel 2-3% ning üle 70-aastastel rohkem kui ühel viiendikul rahvastikust.
· Iseeneslik abort · Loote surm · Surnult sündinud laps · Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil · Südame-veresoonkonna haigused, sh südame koronaarhaigus (pärgarterite kahjustus), südame infarkt, ajurabandus · Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk · Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) · Puusaluu murrud menopausijärgsel perioodil Lisaks sellele näitavad mitmed uurimused, et intensiivse suitsetamise korral tõuseb suu kaudu rasestumisvastaste preparaatide kasutamisel südame koronaarhaiguse risk. Naine, kes suitsetab ja kasutab rasestumisvastaseid tablette, sureb 10 korda suurema tõenäolisusega südameatakki või insulti kui naine, kes ei suitseta ega kasuta rasestumisvastaseid tablette. Suitsetavate
SELEEN (Se) Seleeeni avastas J. J. Berzelius aastal 1817. Seleen kuulub mikroelementide hulka ja võib suuremas kontsentratsioonis olla väga mürgine, kuid väikestes kogustes vägagi tarvilik. Seleen on tähtis antioksüdant. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. Antioksüdandina kaitseb seleen mitmesuguste degeneratiivsete haiguste eest nagu arteroskleroos, emfüseem, maksatalitlushäired, hall kae, artriit, insult ja infarkt. Uuringutega on teada saadud, et igapäevane seleeni toidule lisamine vähendab ohtu vähki surra poole võrra. Seleen kuulub toiduainete primaarsete koostisosade hulka toitainete näol. Seleeni sisaldavad sellised toiduained nagu parapähklid, brokoli, seened, kapsas, redised, sibulad, küüslauk, seller, täisteratooted, mereannid. Kui inimene järgib loodusraviterapeudi poolt
o Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel o Enneaegne sünnitus o Lapse väike sünnikaal o Surnult sündinud laps o Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil o Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus o Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru-, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk o Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Rasedus Kõige rohkem kahjustab oam tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem. Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti
· Enneaegne sünnitus · Lapse väike sünnikaal · Surnult sündinud laps · Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil · Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus · Pahaloomulised kasvajad, sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk · Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused, kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus) Rasedus Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem. Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti
kantserogeenidega nagu asbest, uraan, radoon, nikkel, kroom) ja hingamisreziimi rikkumine, mis on tingitud sellest, et inimene istub enamuse oma ajast kinnises ruumis ning selle tagajärjel kopse ventileeritakse puudulikult ja bronhide limaskest ei puhastu piisavalt (Loogna jt 1989). Riskifaktoriteks on ka kokkupuude kahjustatud puiduga või söetööstus (Lobotkin 2004). Kroonilised mittespetsiifilised kopsuhaigused (bronhiit, kopsupõletik, astma ja emfüseem) ning ka kopsutolmustus ehk pneumokonioos, mis tekib elukutse puhul, kus palju aastaid hingatakse sisse tootmisprotsessi käigus eralduvaid tolmuosakesi kaevurid, maavarade töötlejad) võivad osutuda taustaks vähi arenemise jaoks (Loogna jt 1989) 7 SÜMPTOMID Enamasti kõikidel juhtudel sümptomid on sarnased ning sõltuvad kasvaja tüübist, protsessi
Vähenenud bikarbonaadi eritamine annab panuse metaboolse alkaloosi tekkimisele ja säilitamisele, kui Cl- puudus jätkub – sellised olukorrad on, kui on toimub mao kiire tühjenemine (nt sõi loom mürki), gastrointestinaale takistus, diureetiline ravi või kõhulahtisuse kindlad vormid. Respiratoorne atsidoos – alveolaarne ventilatsioon on pärssunud * hingamise pärssimine – ravimid, infektsioonid, KNS trauma * hingamisteede obstruktsioon (emfüseem, astma) * CO2 sissehingamine * hingamislihaste funktsiooni häire Respiratoorne alkaloos – alveolaarne ventilatsioon on suurenenud * hüperventilatsioon * maksahaigused 7.6. Neerude osa happe-leelise tasakaalu säilitamisel. Neerude osa – filtraadis on bikarbonaati, fosfaati – nende abil puhverdavad H +. Esinevad epiteelirakkudes eri transporterid, mis on vajalikud vesinikioonide ja bikarbonaadi liikumiseks. Samuti toimub ammoniagenees prox toru epiteelirakkudes
§ Katarraalne staadium (1-2 nädalat) - algab ülemiste hingamisteede katarrina, kliiniline pilt kerge. Nakkusoht! § Paroksümaalne e. konvulsiivne staadium (26 nädalat) iseloomulikud spastilised köhahood väljahingamisel, koosnevad 5-10 järjestikusest köhimisest. Sissehingamisel iseloomulik heli. Leukotsütoos, valgeliblede hulk 16-30 tuhat/µL. § Taandarengu staadium (1-3 nädalat), köha võib kesta veel kuid. Tüsistused ja immuunsus § Kopsupõletik (15%), emfüseem, õhkrind. Krambid (2,2%), entefalopaatia (0,7%) § Põdemisjärgselt tekib ilmselt kauakestev (eluaegne) immuunsus. § Vaktsineerimine annab lühiaegse immuunsuse, kuid välditakse kõige tundlikuma kontingendi (väikelapsed) haigestumist. Profülaktika § Erütromütsiin või TMP-SMX 5 (14?) päeva vältel. § Lapsi vaktsineeritakse ning revaktsineeritakse surmatud vaktsiiniga koos vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse toksoidiga (DTP). § Praegu ka DTaP,
Tavaliselt inimene neid seostab vananemisega ja suitsetamisega. Etioloogia: riskifaktor-suitsetamine. Enamik haigeid on olnud kirglikud suitsetajad (üle 20 suitsu päevas) rohkem kui 20 aastat. Esinevad muutused (bronhide seina põletik, limanäärmete suurenemine, väikeste bronide topistumine limaorkidega või nende valendiku kitsenemine). Esineb väikestes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja kopsukoes.Kopsukoes kujuneb emfüseem (kopsuturse) kompsukompudega püsiv laienemine koos neid eraldavate vaheseinte hävimisega. Mis on stenocardia? Stenocardia ehk rinnaangiin Mõiste Koronaararterid on ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt varustada verega. Tekib müokardi isheemia. Stenokardia vormid Stabiilne stenokardia - stenokardiahood esinevad reeglipäraselt /teatud kindlatel tingimustel ja alluvad hästi nitraatidele või kaovad puhates. Tekivad füüsilisel pingutusel, stressist, külma ilmaga
di-epoksübutaan;) B: kaudselt toimivad: polütsüklilised ja hetrotsüklilised aromaatsed ühendid: bensopüreen Kantserogeenid tubakasuitsus 6000 erinevat komponenti; 50 kantserogeeni ja mutageeni: 3,4-benspüreen, bensool, erinevad nitrosoühendid, nikliühendid jpt. Risk: - südame ja veresoonkonna haigused (südamelihase infarkt, alajäsemete oblitereeriv ateroskleroos); - kroonilised kopsuhaigused (KOK, emfüseem); - krooniline maohaavandtõbi; - maliigsed kasvajad (kops, söögitoru, kusepõis); - embrüopaatiad; Meeste suitsetamine väheneb: 60% 45%- ni, Naiste suitsetamine tõuseb: 30%-ni; Kiirgus 1)UV kiirgus (turism, filtreerimata solaariumid): nahavähk, melanoomid; 2) ioniseeriv kiirgus (tööstuslik, kiiritusravi, raadiumisoolad): nahavähk, kilpnäärmevähk, osteosarkoom; Kilpnäärme vähi juhtude arvu tõus Tsernobõli tuumaavarii korral (õnnetuses vabanes
(Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Mida teeb suitsetamine sinu organismiga: - pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb; - hapnikusisaldus veres väheneb, mis põhjustab naha kahvatust ja peavalu; - veresooned ahenevad, mis suurendab südamelihase infarkti ohtu; - põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki; - suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks; - põhjustab maotalitlushäireid, kõhulahtisust ja maohaavu; - põhjustab suu ja söögitoru vähki; - kahjustab suu limaskesta, mistõttu tekib halb hingeõhk; - vähendab söögiisu; - tänu stimuleerivale toimele kesknärvisüsteemile tunnevad suitsetajad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal; - põhjustab impotentsust;
Välised vigastused? Paradoksaalse liikumise olemasolu hingamisel? Auskultatsioon Kas on olemas hingamiskahin? Mõlemal pool ühesugune? Palpatsioon Kas on valusid? Deformatsioonid, ebastabiilsused? Krepitatsioon (naksumine)? Subkutaanne emfüseem (krudin)? Kui pärast nende andmete kogumist selgub, et patsiendi elu ei ole vahetult ohus, võib koguda anamneesi ja paralleelselt sellega uurida kogu keha. Subkutaanne emfüseem – õhu kogunemine naha alla Anamnees Kreekakeelne sõna anamnees tähendab meenutamist. See tähistab haiguse või trauma kohta käivate andmete väljaselgitamist. Millal kaebus tekkis, kuidas see kulges, millised on praegused vaevused
Nocardia Üldist. G+ osaliselt happekindel filamentjas pulk, rakuseinas mükoolhape (mükobakterisarnane rakusein). Range aeroob, mis kasvab enamikul mitteselektiivsetest söötmetest pikema inkubatsiooniaja korral (7 päeva või rohkem). Epidemioloogia. Üldlevinud orgaanilise aine rikastes muldades. Eksogeenne infektsioon inhalatsioonil või traumaatilisel kokkupuutel. Haigus on kõige sagedasem immuunkompetentsetel KOKipatsientidel (bronhiit, emfüseem, bronhiektaas, alveolaarne proteinoos), immuunkompromiteeritutel T-raku-puudulikkusega (siirdamisjärgselt, pahaloomuliste kasvajatega, HIV, kortikosteroidravi korral), nahahaavade saamisel. Virulentsus. • Oportunistlik patogeen • Cord faktor takistab rakusisest tapmist fagotsüütides, sekkudes fagosoomide-lüsosoomide sulandumisse • Katalaas, SOD inaktiveerivad toksilisi metaboliite Haigused. • Kopsuhaigused: bronhiit, pneumoonia, kopsuabstsessid
Atsidoos on happe-aluse tasakaalu nihe happelisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH<7,35 Alkaloos on happe-aluse tasakaalu nihe aluselisuse tõusu suunas keha vedelikes: vere pH>7,45 Respiratoorne atsidoos: *seotud CO2 ja H2CO3 kuhjumisega organismi, *Respiratoorse atsidoosi otseseks põhjuseks on raskendatud CO2 väljutamine kopsude kaudu (ajutüves paikneva hingamiskeskuse kahjustus,takistused hingamisteedes, norm funkts alveoolide arvu vähenemine (kopsupõletik, emfüseem) Metaboolne atsidoos: *põhjustatud mitterespiratoorsete hapete kuhjumisest organismi ja/või aluste ulatuslikust väljutamisest, *Hapete kuhjumine organismi (neeru patoloogia, diabeet, intensiivne kehaline töö), *Aluste kontrollimatu väljutamine: oksendamine, kõhulahtisus Respiratoorne alkaloos: *tekib hüperventilatsiooni tagajärjel, mis põhjustab CO2 norm ulatuslikuma väljutamise
annaabi.ee 
