Funktsionaalne morfoloogia (0)

FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA
I LOENG - RAKUD
- Rakk – elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused : ehitus, ainevahetus , erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime.
-Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast
-Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest * vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast
-Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises.
- Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud . Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud.
-Rakumembraan – kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega.
-Taimsele rakule isel. : * vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid( kloroplastid ) *rakukest
-Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid
-Endoplasmaatiline retiikulum (ER) e. Tsütoplasmavõrgustik – toimub ainete liikumine.
- Golgi kompleks : * on osa raku sisemembraanist *Piltlikult öeldes talitleb Golgi kompleks kui postkontor − ta pakib ja märgistab valgud või lipiidid ning saadab siis erinevatesse raku osadesse/ valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse *tsisternides (vedelikumahutites) kogunevad polüsahhariidid
-Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke.
- Mitokonder – energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP)
Rakuhingamine : GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP
-Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist * lõhustavad valke ja lipiide ja lüsosoomi mittevajalikke struktuure. Eristatakse PRIMAARSEID (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) ja SEKUNDAARSEID (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid)
Karl Ernst von Baer – võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja.
II LOENG – RAKKUDE JAGUNEMINE
-Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada
MITOOS : eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku.
MITOOSI FAASID :
1. PROFAAS
2. METAFAAS
3. ANAFAAS
4. TELOFAAS
MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune).
- Apoptoos – programmeeritud rakusurm , mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt ( geenid , retseptorid , transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine).
APOPTOOS (programmeeritud rakusurm)
NEKROOS (koekärbus)
Põhjustatud raku siseselt
Põhjustatud raku väliselt
Mõjutab ühte rakku
Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke
Põletikuvaba
Põletikulised
Raku kahanemine
Raku turse
Aktiivne protsess (ATP vajadus)
Passiivne protsess
RAKUBIOLOOGIA TSENTRAALNE DOGMA
DNA -------> replikatsioon (tuumas, mitokondris) ---> transkriptsioon (tuumas, ribosoomides, ER's) -----> RNA -------> translatsioon (ribosoomides, endoplasmaatilises retiikulimis)-------> VALK
REPLIKATSIOON – matriitssüntees, mille tulemusena sünteesitakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Matriitsiks on DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus.
-Replikatsiooni etapid:
I helikaas eraldab ahelad
II DNA polümeraas seondub ahelaga
III DNA polümeraasi abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad
IV replikatsiooni lõpuks on kaks identset DNA molekuli
TRANSKRIPTSIOON
-Replikatsiooni etapid:
I RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga
II ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti
III RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekulis
IV lõpeb mRNA, tRNA, ja rRNA süntees
V DNA omandab uuesti biheeliksi kuju
VI RNA liigub rakutuumast välja tsütoplasmasse
TRANSLATSIOON
III LOENG – Rakkude energiavajadus
Milleks rakkudele energiat vaja? Kasvamiseks, paljunemiseks, arenemiseks . Rakud ei vaja energiat osmoosiks, difusiooniks .
Millised protsessid rakus vajavad energiat (pooldumisel)? Nt. DNA polümeraasi seostumiseks DNA'ga replikatsioonis; ainete ja ühendite transpordiks .
-Kuidas liigub vesi läbi rakumembraani? Kas osmoosi või difusiooni teel? Osmoosi
Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.)
-Kuidas saab ATP rakumembraani sisse?
Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu)
20% kehaline töö
10% seedimine – toitainete lõhustamine
* Süsivesikud on varudena glükogeenis(kudedes) ja glükoosis(veres).
*Lipiidide varud ligikaudu 10-15 kg (energia tootmine rasvadest toimub väga aeglaselt)
*Süsivesikute varud ligikaudu 200-300 g
-Oluline on organismi varustatavus hapnikuga, sest hapnikuhulk veres määrab energia tootmise (anaeroobses kk's saab kasutada ainult süsivesikuid).
-Hapnikuvajadus kehas muutlik (oleneb keh. aktiivsuses).
-Hapnik liigub rakkudesse kontsentratsioonide erinevuse tõttu (seal, millistel rakkudel rohkem energiat vaja, hapniku kontsentratsioon väike, mistõttu liigubki veres olev hapnik just sinna (difusiooni teel)).
AEROOBNE GLÜKOLÜÜS – glükoosi täielikuks lagundamiseks vajalik just see keskkond(areoobne). Nt närvirakud toimivad ainult aeroobsetes tingimustes. Lipiide saab energiaks kasutada ainult aeroobses keskkonnas, seetõttu on aeroobses keskkonnas lipiidide ajakulukas.
ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS – anaeroobsetes tingimustes tekib piimhapet (laktaati) ning moodustub 2 ATP molekuli. (Laktaadi viimine verre (happeline) viib vere pH tasakaalust välja). Laktaadi lagundajad: 50% maks, 30% mittekoormatud lihased, 10% süda, 10% neerud.
(Protsessid, mis toimuvad mitokondri membraanide peal:)
GLÜKOLÜÜS(tsütoplasmas)---------> TSITRAADITSÜKKEL(mitokondri maatriksis)--------->OKSFOSFORÜÜLIMINE(mitokondri kristadel)