Funktsionaalne morfoloogia

26

docx

Rakud  kõik elusorganismid koosnevad rakkudest  rakk on kõige väiksem elu üksus  rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga  Bakterid  Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks  Taimed  Loomad  Protistid  Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust;  rakukest ja plasmodesmid  vakuoolid ja tonoplast  plastiidid Loomarakul :  tsentrioolid  Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütop

Bioloogia

11

docx

Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik

lihasekõõluse kinnituskohtade läheduses, veresoonte läheduses ja Golgi kehakeste naabruses. - Tundlikud surve ja vibratsiooni suhtes) Jäme müosiini filament. · koosneb 300-400 müosiini molekulist · peakesed haakuvad aktiini filamendiga Peenike aktiini filament · Koosneb peamiselt aktiini molekulide kaksikspiraalist · koostisesse kuuluvad veel regulatoorsed valgud (tropomüosiin ja troponiin I, T ja C) Sarkomeer lihase väikseim funktsionaalne ühik Skeletilihaskiudude tüpiseerimine ·Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel I tüüpi lihaskiud ·Aeglane kokkutõmme · Madal müosiini ATP-aasi aktiivsus · Vähem arenenud SR ·Madal glükolüütiliste ensüümide sisaldus · Kõrge mitokondrite sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus · Hästi arenenud kapillaarvõrgustik · Kõrge oks ens akt · Väike lihaskiudude diameeter · Kõrge

Funktsionaalne morfoloogia

32

doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

avastaja järgi Okazaki fragmentideks. DNA polümeraas pikendab juhtivat ahelat pidevalt, mahajäävat ahelat aga fragmentide kaupa. RNaas eemaldab replikatsiooni initsiatsiooniks kasutatud RNA praimerid, ning teist sorti DNA polümeraas liitub ahelatega, et täita sünteesimata fragmente. Pärast seda liitub DNAga ligaas, mis liidab augud ahelas ning lõpetab sellega replitseeritud DNA molekuli sünteesi. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd, geenis on regulatoorsed järjestused ja kodeeriv ala, kodeeriv ala eukarüootidel koosneb eksonitest ja intronitest. Sisaldab RNA ja valgu sünteesiks vajalikku infot. Organismi kõik geenid annavad kokku genoomi. 9. Mis on plasmiid? Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid. Praeguseks on leitud neid peaaegu kõikidest uuritud bakteritaksonitest. Plasmiidid on

Geenitehnoloogia

40

docx

Geenitehnoloogia eksam

Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehaanilistele kui ka kliimateguritele- kaitsefunktsioon. Vereringe puudub- on juhtkude. Koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist- transpordifunktsioon. 20.Kudede uuenemine: rakkudejagunemine, suremine, tüvirakud, diferentseerumine. Rakkude surm ehk apoptoos- programmeeritud raku surm: rakkude arvu ja koe morfoloogia reguleeriminearengus ja täiskasvanud organismis. Apoptoosis rakul on iseloomuliku morfoloogilised muutused: alguses raku kokkutõmbumine ja ümmarguseks muutumine. Kullesel kaob saba ära. Apoptoosis osalevad initsiaator/algataja kaspaasid (proteaasid) efektorkaspaasid. Rakujagunemine. Mitoos ehk keharakkude jagunemine Päristuumste rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Kasvamine. TÄHTSUS: 1

Geenitehnoloogia

27

docx

Geenitehnoloogia vastused

Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kakskümmend peamist (standartset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustavad amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma vaheline kovalentne side. Peptiidsideme

Geenitehnoloogia

11

docx

Funktsionaalne morfoloogia loengukonspekt

FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA 10.09.2018 Õppejõud: Priit Kaasik, peamiselt Raju Puhke Miks, milleks, mida käsitleb jne?  Morfoloogia on õpetus struktuurist e ehitusest. Ajakirjanduslikud müüdid, mis viivad eksiteele: „kui katkestad treeningud, muutuvad lihased rasvaks“ – ei vasta tõele, juuksed ei muutu lihasteks, lihased võivad oma mahult muutuda ja rasv ka aga nad ei muutu üheks või teiseks; lihasrakk on koespetsiifikat saavutades pöördumatult lihasrakk Morfoloogia hõlmab nii raku-, koe-, organite-, organsüsteemideõpetust. Rakud jagunevad:  Rakud, mis on olemas ja paljunevad kohapeal

Kategoriseerimata

11

docx

Funktsionaalne morfoloogia loengukonspekt

FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA 10.09.2018 Õppejõud: Priit Kaasik, peamiselt Raju Puhke Miks, milleks, mida käsitleb jne?  Morfoloogia on õpetus struktuurist e ehitusest. Ajakirjanduslikud müüdid, mis viivad eksiteele: „kui katkestad treeningud, muutuvad lihased rasvaks“ – ei vasta tõele, juuksed ei muutu lihasteks, lihased võivad oma mahult muutuda ja rasv ka aga nad ei muutu üheks või teiseks; lihasrakk on koespetsiifikat saavutades pöördumatult lihasrakk Morfoloogia hõlmab nii raku-, koe-, organite-, organsüsteemideõpetust. Rakud jagunevad:  Rakud, mis on olemas ja paljunevad kohapeal

Kategoriseerimata

20

doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia