Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sportlane teeb trenni: Bioloogiline seletus (0)

1 Hindamata
Punktid




Sportlane teeb trenni


Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes 
puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased
● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja  pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt.  ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub  sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse.
● Veebilanss toimub nahakaudu higina.
● Hüpotaalamus vallandab higistamise.
● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine.


● Vereringe nahas intensiivistub
● Kaovad soolad ja vesi
● Glükogeen laguneb
● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus.
● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. 
● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere  hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda soojushulgast ● Pulss tõuseb 110-115 lööki minutis


100m jooksu harjutamine - Mis muutub peale lõdvestavat 
jalutamist? ● Energiavarude vähenemine veelgi ja väsimus intensiivistub. 
● Adrenaliini eritumine
● Piimhappe tekkimine kiirelt
● Südametöö kiirenemine
● Higistamine intensiivistub
● Vereringe nahas intensiivistub
● Kaob vesi ja soolad
● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis


Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb.
● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. 
● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku.


Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav 
jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. 
● Hingamine aeglustub.
● Lihased lõdvestuvad.
● Lihastes ATP varu taastamine.
● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. 
● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. 


Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb.
● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes.
● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine.
● Pulss tõuseb 100- 110 lööki minutis


Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Hapniku hulk väheneb. Tekib hapnikuvõlg, sest gaasivahtussüsteem ei suuda  kohe kohaneda suurenenud hapnikuvajadusega. Koormuse lõppedes 
taastatakse kõigepealt lihastes ATP varu, mille järel ,,tasutakse” hapnikuvõlg. ● Süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb. Südame löögisagedus ja  hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena 
suureneb vere süsihappegaasisisaldus. Vastavalt langeb ka vere pH. Need 
muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt.  ● Suureneb higistamine. Higinäärmed eritavad naha pinnale soolast vesilahust,  mis aurustudes neelab soojust. Koos veresoonte laienemisega on higistamine 
väga efektiivne soojuse eemaldamise meetod. 


Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Kehatemperatuur tõuseb. Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja  eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb. Suureneb glükogeeni lagundamine.  Selleks, et tagada lihaste piisav varustamine glükoosiga, lagundatakse 
lihastesse ja maksa kogunenud glükogeeni. Pärast treeningut või võistlust 
taastatakse glükogeeni varud söögiga. ● Energiablianssi lisandub veel üks muutuja - töö (T).        E=A+K+M+V+U+T ● Energiavajadus suureneb, sest lihased vajavad energiat.


Muutused, mis kaasnevad järjepideva kehalise 
treeniguga ● Südamelihas suureneb
● Veresooned tugenevad
● Kopsumaht suureneb
● Lihaste toonus suureneb
● Suureneb oskus kordineerida omavahel erinevate lihaste tööd
● Suureneb vastupidavus

Document Outline

  • Slide 1
  • Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga?
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Korvpall 20 min
  • Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine
  • Jõuharjutused jõusaalis
  • Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused:
  • Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused:
  • Muutused, mis kaasnevad järjepideva kehalise treeniguga

Vasakule Paremale
Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #1 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #2 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #3 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #4 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #5 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #6 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #7 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #8 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #9 Sportlane teeb trenni-Bioloogiline seletus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krln22 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Spordifüsioloogia konspekt
40
docx

Spordifüsioloogia konspekt

5. Vahelduva võimsusega harjutused Jaotus välistingimuste iseloomu alusel: kiirus-, vastupidavus-, jõu-, osavus-, painduvusharjutused.  Jõuharjutused – eesmärgiks saavutada võimalikult suure massi liikumine  Kiirusliku jõu harjutused – eesmärgiks suhteliselt väikesele massile (heiteriist, sportlase keha) suure algkiirenduse andmine 8. Väsimuse tekke põhjused erineva intensiivsusega kehalisel tööl. Kehalisel tööl tekkiv väsimus on oluline bioloogiline kaitsemehhanism, mille peamine ülesanne on vältida keha ressursside ülemäärast kasutamist. Väsimus tekib ja süveneb tööst tingitud muutuste tõttu, mis ilmnevad nii närvisüsteemis kui ka lihastes. 1) max intensiivsus: laguproduktide kuhjumine organismis 2) submax: Piimhappe kuhjumine, vere pH muutus happelisemaks. Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud. 3) suur: Piimhappe teke, suur hapnikuvõlg

Sport
Lemmikspordiala - jooksmine
2
doc

Lemmikspordiala - jooksmine

Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks. Aga tekib küsimus, kust ma selle energia saan? Energia saadakse süsivesikute, rasvade ja valkude lagundam

Bioloogia
Eritamine-Vananemine
3
doc

Eritamine, Vananemine

Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid, nii et nende sisaldus jääks vaj

Bioloogia
Organismi talitluse reguleerimine
3
doc

Organismi talitluse reguleerimine

Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas ­ püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ­ ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K ­ kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V ­ väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energ

Bioloogia
Bioloogia- vananemine-treeningu füsioloogia-organismi talituse reguleerimine
3
doc

Bioloogia- vananemine, treeningu füsioloogia, organismi talituse reguleerimine

Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elasts

Bioloogia
Bioloogia - inimene
4
doc

Bioloogia - inimene

Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks,

Bioloogia
Inimene kui tervik
8
doc

Inimene kui tervik

INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastav

Bioloogia
Inimene
2
doc

Inimene

Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingam

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun