Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP II
Maris Pähn
DIABEETILINE RETINOPAATIA
Referaat nägemise uurimises
Juhendajad: E.Olonen
M.Väljari
Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1 DIABEET 4
2 DIABEETILINE RETINOPAATIA 6
2.1 Retinopaatia liigid 8
2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia 8
2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatiivne retinopaatia 9
2.1.3 Proliferatiivne retinopaatia 10
2.1.4 Retinopatia sümptomid 10
3 RETINOPAATIA ENNETAMINE 12
4 RETINOPAATIA RAVI 13
4.1 Retinopaatia uurimine 13
4.2 Retinopaatia ravi 13
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17

SISSEJUHATUS

Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. See on haigus, mis käib haigestunuga kaasas kogu elu ning vajab pidevat ravi. Hoolimata arenevatest ravimeetoditest ning sellega diabeetikule parema elukvaliteedi võimaldamisest, arenevad aastate jooksul oraganismis muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65- aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus.
Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt– selle liike ja tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste ennetusele ning viimane, neljas selle ravile .
Töö eesmärk on saada ülevaade antud seisundist, mis puudutab tihedalt optomeetria valdkonda. Olgugi, et Eestis optometristid retinopaatia raviga ei tegele, on neil oluline nõuandev ning ennetusabi roll. Seega peab tundma diabeetilist retinopaatiat, kui tähelepanu nõudvat seisundit .

DIABEET

Diabeet e suhkurtõbi ( Diabetes mellitus) on energiaainevahetushäire, mis põhineb insuliini absoluutsel või suhtelisel defitsiidil. See on tingitud kõhunäärme puudulikust insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes e insuliiniresistentsusest (või mõlemast). Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses.
Pankrease Langerhansi saarekeste alfa- rakud toodavad glükagooni ja beeta-rakud toodavad insuliini. Glükagoon tõstab veresuhkru taset. Insuliin langetab veresuhkru taset. Inimese ööpäevane insuliinivajadus on normaalselt 50-60 toimeühikut. Insuliin stimuleerib glükoosi omastamist rakkude poolt energia saamise eesmärgil ning glükoosi salvestamist glükogeenina maksa- ja lihasrakkudes, samuti glükoosi ülejääkide muutumist rasvadeks .
Tekkemehhanismi alusel esineb mitut tüüpi diabeeti:

• I tüüpi diabeet on noorukite ehk insuliinsõltuv diabeet. Põhjuseks on insuliinitootmise puudumine. Seda tüüpi diabeet algab tavaliselt vanuses 0-35 aastat. Raviks on vaja süstida insuliini. I tüüp areneb suhteliselt kiiresti ning sellesse haigestumist vallandavad keskkonategurid, millest seni veel vähe teatakse. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20 protsendil I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees.
  

• II tüüpi diabeet on täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet. Moodustab suurima osa (80-90 %) kõigist diabeedijuhtudest. II tüüp kujuneb välja järk-järgult ja märkamatult. Põhjuseks on insuliini tootmise häire ja organismi võimetus kasutada insuliini (insuliiniresistentsus). Insuliiniresistentsuse otseseks põhjuseks on insuliiniretseptorite defekt. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Haigus algab tavaliselt vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieedist või tablettravist, harvem on vaja lisaks süstida insuliini.
  

• Rasedusaegne diabeet esineb 3% rasedatel. Kaob reeglina pärast rasedust, kuid sellel on selge seos hiljem areneva diabeediga.
  

• Sekundaarne diabeet tekib muude haiguste tagajärjel. Näiteks pankrease kahjustuse (krooniline pankreatiit jm.) või diabetogeensete hormoonide liia tulemusena.
  

Aastate jooksul arenevad organismis aeglaselt muutused. Diabeediga kaasnevate haiguste ehk elundimuutuste all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeedi põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses. Haiguse pikaajalisel kestmisel võivad tekkida muutused neerudes, silmapõhjades, närvisüsteemis ja veresoontes, tavaliselt hakkavad avalduma 10 ja enam aastat kestnud haiguse puhul. Mitte kõikidel haigetel ei teki tüsistusi.

DIABEETILINE RETINOPAATIA

Tavalisim suhkurtõve põhjustatud elundimuutus on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Kui diabeetiline retinopaatia avastatakse õigel ajal, saab haiguse arengut peatada või nägemist laserravi abil säilitada. Nendest diabeetikutest, kelle diabeet on kestnud üle 20 aasta, esinevad kerged muutused peaaegu kõigil ning raskeid, nägemist ähvardavaid retinopaatianähte umbes neljandikul. Olulisim elundimuutusi