Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP II
Maris Pähn
DIABEETILINE RETINOPAATIA
Referaat nägemise
uurimises Juhendajad: E.Olonen
M.Väljari
Tallinn 2008
SISUKORDSISSEJUHATUS 3
1
DIABEET 4
2 DIABEETILINE RETINOPAATIA 6
2.1 Retinopaatia liigid 8
2.1.1
Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia 8
2.1.2 Raske taustretinopaatia e preproliferatiivne retinopaatia 9
2.1.3 Proliferatiivne retinopaatia 10
2.1.4 Retinopatia sümptomid 10
3 RETINOPAATIA ENNETAMINE 12
4 RETINOPAATIA RAVI 13
4.1 Retinopaatia
uurimine 13
4.2 Retinopaatia ravi 13
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17
SISSEJUHATUS
Eestis
põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. See on haigus, mis käib
haigestunuga kaasas kogu elu ning vajab pidevat ravi. Hoolimata
arenevatest ravimeetoditest ning sellega diabeetikule parema
elukvaliteedi võimaldamisest, arenevad aastate jooksul oraganismis
muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on
silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline
retinopaatia on Eestis 30-65-
aastaste hulgas üks peamine
pimedaksjäämise põhjus.
Referaadi
neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses
osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning
sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen
juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt– selle liike ja
tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste
ennetusele ning viimane, neljas selle
ravile .
Töö
eesmärk on saada ülevaade antud seisundist, mis puudutab tihedalt
optomeetria valdkonda. Olgugi, et Eestis optometristid retinopaatia
raviga ei tegele, on neil oluline nõuandev ning ennetusabi roll.
Seega peab tundma diabeetilist retinopaatiat, kui tähelepanu nõudvat
seisundit .
DIABEET
Diabeet
e suhkurtõbi ( Diabetes mellitus) on energiaainevahetushäire,
mis põhineb insuliini absoluutsel või suhtelisel defitsiidil. See
on tingitud kõhunäärme puudulikust insuliinitootmisest või
insuliini toime nõrgenemisest kudedes e insuliiniresistentsusest
(või mõlemast). Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel
püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja
valguainevahetuses.
Pankrease Langerhansi saarekeste alfa- rakud toodavad glükagooni ja beeta-rakud
toodavad insuliini. Glükagoon tõstab veresuhkru taset. Insuliin
langetab veresuhkru taset. Inimese ööpäevane insuliinivajadus on
normaalselt 50-60 toimeühikut. Insuliin stimuleerib glükoosi
omastamist rakkude poolt energia saamise eesmärgil ning glükoosi
salvestamist glükogeenina maksa- ja lihasrakkudes, samuti glükoosi
ülejääkide muutumist rasvadeks .
Tekkemehhanismi
alusel esineb mitut tüüpi diabeeti:
- I tüüpi diabeet on noorukite ehk insuliinsõltuv diabeet. Põhjuseks on insuliinitootmise puudumine. Seda tüüpi diabeet algab tavaliselt vanuses 0-35 aastat. Raviks on vaja süstida insuliini. I tüüp areneb suhteliselt kiiresti ning sellesse haigestumist vallandavad keskkonategurid, millest seni veel vähe teatakse. Soodustav roll on geneetilistel faktoritel: 20 protsendil I tüüpi diabeetikutest on positiivne perekonnaanamnees.
- II tüüpi diabeet on täiskasvanute ehk insuliinsõltumatu diabeet. Moodustab suurima osa (80-90 %) kõigist diabeedijuhtudest. II tüüp kujuneb välja järk-järgult ja märkamatult. Põhjuseks on insuliini tootmise häire ja organismi võimetus kasutada insuliini (insuliiniresistentsus). Insuliiniresistentsuse otseseks põhjuseks on insuliiniretseptorite defekt. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Haigus algab tavaliselt vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieedist või tablettravist, harvem on vaja lisaks süstida insuliini.
- Rasedusaegne diabeet esineb 3% rasedatel. Kaob reeglina pärast rasedust, kuid sellel on selge seos hiljem areneva diabeediga.
- Sekundaarne diabeet tekib muude haiguste tagajärjel. Näiteks pankrease kahjustuse (krooniline pankreatiit jm.) või diabetogeensete hormoonide liia tulemusena.
Aastate
jooksul arenevad organismis aeglaselt muutused. Diabeediga kaasnevate
haiguste ehk elundimuutuste all mõistetakse kaua kestnud ja halva
suhkrutasakaaluga diabeedi põhjustatud häireid mõningate elundite
talitluses. Haiguse pikaajalisel kestmisel võivad tekkida muutused
neerudes, silmapõhjades, närvisüsteemis ja veresoontes, tavaliselt
hakkavad avalduma 10 ja enam aastat kestnud haiguse puhul. Mitte
kõikidel haigetel ei teki tüsistusi.
DIABEETILINE RETINOPAATIA
Tavalisim suhkurtõve põhjustatud elundimuutus on silma võrkkestahaigus e
retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on
Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus.
Kui diabeetiline retinopaatia avastatakse õigel ajal, saab haiguse
arengut peatada või nägemist laserravi abil säilitada. Nendest diabeetikutest, kelle diabeet on kestnud üle
20 aasta, esinevad kerged muutused peaaegu kõigil ning raskeid,
nägemist ähvardavaid retinopaatianähte umbes neljandikul. Olulisim
elundimuutusi soodustav tegur on halb dieeditasakaal. Oma tähendus
on ka pärilikel teguritel, sest teatav genotüüp kaitseb
elundimuutuste eest ja teatav pärilikkustüüp soodustab nende
tekkimist.
Üheks keskseks teguriks elundimuutuste tekkimisel on see, et kõrge
veresuhkru korral kinnitub suhkur (glükoos) tavalisest rohkem
organismi kõikide valkude külge. Pikapeale käivitub seetõttu keeruliste keemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekivad
organismi valkudesse nn ristsidemed ning nende normaalne talitlus
häirub. Selliseid ebanormaalseid valke nimetatakse AGE-ks ( Advanced Glycosylation End Products ) e glükosüleerumise lõpp-produktiks.
Kui nende moodustumine toimub silma võrkkesta juussoonte
basaalmembraanis (aluskiles), suureneb juussoonte läbilaskvus, ja
nii pääseb vereringest väljapoole aineid, mis normaalselt sealt
välja pääseda ei tohiks. See põhjustab reetina turset ja uute
veresoonte tekkimist silmapõhjas. (Vt joonis 1) Kui uued sooned hakkavad lekkima ja silm täitub verega, siis on see klaaskeha hemorraagia e verevalum . Retinopaatiat iseloomustavad tunnuseid on
mitmeid, ülevaate nendest annab tabel 1.
Joonis 1. Uued veresooned .
Tabel
1. Diabeetilist retinopaatiat kirjeldavad tunnused. (Drury, Gatling
2005:243)
Tunnused
Kirjeldus
Täpid ja plekid
Väiksed punased mikroaneurüsmidest põhjustatud haiguskolded või väiksed hemorraagiad. Aneurüsm on veresoone seina nõrgenemisest ja vererõhu survest tingitud arteri paikne kotjas laiend .
Hemorraagiad
Keskmised või suured võrkkesta veresoonte lekkimisega või veritsusega seotud alad
Eksudaadid
Ebakorrapärased kollakad või valged selgete piirjoontega haiguskolded, mis on põhjustatud rasvade lekkimisest võrkkesta veresoontest.
“ Pehmed ” eksudaadid e “vatitupsud”-eksudaadid
Valged või hallid ähmaste piirjoontega paiksetest kärbumistest põhjustatud haiguskolded. Veresooned on ummistunud.
Veenide anomaaliad
Ahenenud, väänlevad ja korrapäratud veenid ning arterite muutused. Mõlemal puhul on veresoonte diameetrid ja seinapaksused korrapäratud.
Uudisveresooned
Võrkkesta veenidest kasvavad uued väiksed veresooned.
Makulopaatia
Tursest või isheemiast põhjustatud makula kahjustus.
Diabeedi
puhkemisel põhjustab kõrge veresuhkur silmaläätse suhkrusisalduse tõusu, mille tõttu lääts tursub ja tema võime vaadeldavaid
objekte teravustada muutub. Sel juhul näeb inimene halvasti teatud
kaugusele. Enamikul juhtudes halveneb kaugele nägemine ja diabeetik
muutub lühinägelikuks. Kui veresuhkur ravi alustamise järel
normaliseerub, lähevad ka sellised nägemishäired mõne nädala
jooksul mööda. Seetõttu pole diabeedi diagnoosimise ajal ega paari
esimese kuu jooksul pärast ravi alustamist mõttekas prille hankida.
Lastel
ei leita retinopaatiat tavaliselt kunagi, kuid murdeeast alates võib
võrkkestamuutus tekkida, eriti kui suhkrutasakaal on juba kaua aega
halb olnud. Retinopaatia ilmnemine seletub sellega, et diabeeti on
siis raske tasakaalus hoida ja murdeeaga kaasneb diabeedi seisukohalt
ebasoodne hormoonide toime.
Retinopaatia liigid
Retinopaatia jagatakse vastavalt
silmapõhja muutuste raskusastmele kolmeks liigiks:
- kergeks e mitteproliferatiivseks e taustretinopaatiaks
- raskeks taustretinopaatiaks e preproliferatiivseks retinopaatiaks
- raskemaks e proliferatiivseks retinopaatiaks.
Kriteeriumis on selgitavalt välja
toodud ka tabelis 2. (Vt tabel 2) Muutuste hulk ja raskus kummaski
silmas võib olla erinev.
Joonis 2. Taustretinopaatia
ja proliferatiivne retinopaatia.
Tabel 2. Diabeetilise
retinopaatia klassifikatsioon. (Drury, Gatling 2005:247)
Retinopaatia liik
Kriteeriumid
Taustretinopaatia
Täpid ja plekid, eksudaadid, hemorraagiad koos vähem kui kuue “vatitups”-eksudaadiga.
Preproliferatiivne retinopaatia
Mistahes taustretiopaatia nähtudest koos 6 “vatitups”-eksudaadiga. Võib, aga ei pruugi esineda veenide anomaaliaid.
Proliferatiivne retinopaatia
Võrkkesta keskosas ja/või perifeersetel aladel esinevad uued veresooned
Makulopaatia
Makula piirkonna kahjustus. Põhjustatud tursest (sageli eksudaatidega) või isheemiast.
Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia
Taustretinopaatia
on haiguse varajane arengustaadium ning esineb harva enne 8-10
haigusaastat. I tüüpi diabeedi diagnoosimisfaasis ei leita kunagi
retinopaatiamuutusi, II tüüpi diabeeti põdevatel inimestel võib
vahel olla kergeid taustretinopaatiamuutusi juba haiguse
diagnoosimise ajal. Selle põhjuseks on asjaolu, et diabeet on enne
diagnoosimist II tüübi puhul kestnud ilma haigusnähtudeta juba
mitmeid aastaid.
Taustretinopaatia
algfaasis leitakse väikesi lokaalseid väljavõlvumisi, laiendeid
juussoontes ehk mikroaneurüsme ning väikesi täppverevalumeid
võrkkestal. Need muutused nägemist ei mõjuta, mistõttu nende
olemasolu patsiendile vaevusi ei põhjusta. Algfaasi muutused on
siiski märgiks, et on põhjust mõelda suhkrutasakaalu
parandamisele. Kui tasakaal paraneb , võivad kerged
taustretinopaatiamuutused taanduda. Vajalikud on regulaarsed
kontrollid iga 6-12 kuu järel.
Taustretinopaatia
süvenedes ilmuvad võrkkesta eri kihtidesse laiemad verevalumid ja
läikivapinnalised kollased laigud (nn kõvad eksudaadid), mis on
peamiselt verest pärinevad rasvad. (Vt joonis 2) Võrkkestas võib
näha ka turset. Kui neid taustretinopaatiamuutusi leitakse võrkkesta
terava nägemise alalt (makula), räägitakse makulopaatiast.
Makulopaatia esineb eriti täiskasvanul algava diabeedi korral. See
võib halvendada täpsust nõudva töö jaoks vajalikku
nägemisvõimet, kuid see ei häiri näiteks liikumist. Samuti
halveneb värvide eristamisvõime.
Joonis 2. Retinopaatia
kõvad eksudaadid.
Raske taustretinopaatia e preproliferatiivne retinopaatia
Kui
taustretinopaatia endiselt halveneb, tuleb esile raske
taustretinopaatia. Tekivad juussoonte võrkkesta ummistused, mis
põhjustavad paikseid kärbusi. Need on näha vatitutte meenutavate
kolletena (nn pehmed eksudaadid). Samas piirkonnas võivad võrkkesta
veenid laieneda, niverduda ja olla läbilaskvad, muutudes pärlikee taoliseks ning lisaks võib
võrkkestal näha laienenud juussoonte võrke. Verevalumid
silmapõhjas võivad olla küllaltki ulatuslikud ning ajuti võib
olla nägemisteravuse häireid.
Preproliferatiivse
retinopaatiaga patsientidel on kõrge risk uute veresoonte tekkeks,
mis võivad põhjustada nägemise kaotuse. Selle vältimiseks on
vajalik regulaarne silmakontoll.
Proliferatiivne retinopaatia
Retinopaatia raskeim vorm on proliferatiivne retinopaatia, mis on nägemist
ohustav seisund. Seda esineb I tüüpi diabeetidel rohkem kui II
tüüpi diabeetidel. Proliferatiivnse retinopaatia korral kannatab
võrkkest hapnikupuuduse all, sest tema vereringe on häirunud,
veresooned sulgunud. Reetina verevarustuse ja toitumise taastamiseks
hakkavad silmapõhja kasvama uued, kuid ebatäiuslikud veresooned,
mis on haprad ja võivad kasvada ka klaaskehasse ning põhjustada
seal verevalumeid. Uued veresooned soodustavad võrkkestale ja
klaaskehasse armitaolise sidekoe tekkimist, mis võib viia reetina
irdumiseni silmapõhjast ja nägemise kaotuseni.
Väikese verevalumi puhul tekivad silma ette hõljuvad hägusused või jooned, massiivne hemorraagia segab nägemist tõsiselt. Kui verejooks on
rohke, siis halveneb nägemine sedavõrd, et suhkruhaige võib näha
vaid valgust. Verejooks klaaskehasse taandub tavaliselt iseenesest
mõne kuu jooksul ja nägemisvõime tavaliselt taastub . Kui verejooksud siiski pidevalt korduvad, ei pruugi nägemisvõime enam
endisel tasemel taastuda.
Haruldasem
proliferatiivse retinopaatia vorm tuleneb silma eesosadesse
(vikerkestale) moodustuvatest uussoontest, mis võivad põhjustada
silmarõhu tõusu ja samuti nägemisvõimet ohustada.
Retinopatia sümptomid
Algstaadiumis ei anna retinopaatia mingisuguseid sümptome, mistõttu tuleb
suhkruhaigel regulaarselt käia arsti juures silmi kontrollimas. Need
tekivad siis, kui esineb nägemisnärvi turse , mistõttu on nägemine
veidi hägune, eriti siis, kui on vaja vaadata lähedale. Võib olla
ka raskusi pimedas nägemisega.
Proliferatiivses staadiumis tekivad
sümptomid juba kindlasti. Väikesed lisaveresooned, mis retinopaatia
puhul võrkkesta peale tekivad, võivad lõhkeda ning siis näeb
inimene hõljuvaid musti veretäpikesi, mis kaovad paari tunni
jooksul.(Vt joonis 3) Sageli järgneb sellele mõne päeva või
nädala jooksul äkiliselt tekkiv suurem veritsus. Veri voolab
klaaskeha sisse ja moodustab silma justkui kardina, nii et inimene
läbi selle ei näe. Raskematel juhtudel on inimene võimeline eristama vaid valgust. Sellise verevalumi kadumine võib võtta aega
mõne päeva kuni mõne aasta. Võib juhtuda, et see ei kaogi.
Enamasti tekivad sellised verevalumid magamise ajal.
Hilisstaadiumis tekib pikkamööda
suurem nägemishäire või isegi pimedus. See on pöördumatu ning
seda ei ole võimalik ravida.
Joonis 3. Nägemise
halvenemine.
RETINOPAATIA ENNETAMINE
Ülekaalukalt
tähtsaim asi nii retinopaatia vältimisel kui ka selle ravis on hea
suhkrutasakaal. DCCT-uuringu (The Diabetes Control and
Complications Trial) kohaselt oli suhkruhaigetel, kellel ei olnud
algfaasis mingeid retinopaatianähte, võimalik nende ilmumist hea
ravitasakaaluga vähendada 76%. Ka nendel diabeetikutel, kellel oli
juba algfaasis retinopaatia, saadi selle halvenemist samuti
märgatavalt vähendada – 54%. Kui suhkruhaigel on juba tekkinud
proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi isegi hea
diabeeditasakaaluga parandada. Kogemuste põhjal on siiski teada, et
kui võrkkesta laserraviga olukord stabiliseerub ja suhkrutasakaal on
hea, peatub muutuste edasiareng ja nägemisvõime võib püsida
muutumatuna aastakümneid. Seega tuleb hea suhkrutasakaalu
saavutamise poole püüelda diabeedi diagnoosimisest alates.
Teiste retinopaatia tekkimist põhjustavate
tegurite tähtsus on diabeeditasakaalust väiksem. Kõrgenenud
vererõhk suurendab siiski eriti makulopaatiat, seega on normaalse
vererõhu hoidmine ka silmade seisukohalt oluline. Vere kõrged
rasvaväärtused ( kolesterool , triglütseriid) ei mõjuta otseselt
retinopaatiat, kuid need edendavad silma verd toovate arterite
ahenemist ja lisavad seetõttu võrkkesta hapnikupuuduse tekkimise
võimalust. Ka suitsetamine tõstab retinopaatia riske, sest see
halvendab võrkkesta vereringet. Lisaks soovitatakse inimestel,
kellel on tekkinud proliferatiivne retinopaatia, hoiduda raskest füüsilisest koormusest.
Retinopaatia
vältimiseks ei ole olemas ühtegi heakskiidetud ravimit. Kesksel kohal retinopaatia vältimisel või selle progresseerumise
takistamisel on silmapõhjade regulaarne jälgimine ja õigesti
ajastatud laserravi.
RETINOPAATIA RAVI
Retinopaatia uurimine
Silmade
kontrolli hõlmab nägemisteravuse kontrolli ning silma uurimist oftalmoskoobi ja pilulambi ( mikroskoobi ) abil. Enne silmapõhjade
uuringut tilgutatakse silma tilku, mis laiendavad silmaava ehk pupilli ja võimaldavad paremini näha silmapõhja. Vajaduse korral
tehakse silmapõhjadest värvifoto, kasutades spetsiaalset kaamerat
ja välklampi. Fotole jäädvustatakse reetina muutuste hetkeseis,
mis võimaldab hilisemaid võrdlusi.
Ainult
nägemisteravuse mõõtmine pole päris adekvaatne meetod, kuna
nägemisvõime langus on juba hilisema staadiumi sümptom ning samas
normaalne nägemisteravus ei välista diabeetilist retinopaatiat.
Korrigeeritud ja seejärel langenud nägemisteravus on märk
viivitamatu arstliku kontrolli vajadusest, kui ei pruugi alati olla
seotud diabeediga.
Nägemise languse põhjuse
väljaselgitamiseks on mõnikord vaja teha fluorestseiinangiograafia,
s.t. kontrastaineuuring reetina veresoonte seisundi
kindlakstegemiseks. Uuringu tarvis laiendatakse silmaavasid, süstides
kontrastainet käsivarre veeni. Kollakas kontrastaine kandub verega
reetina veresoontesse ja peentesse kapillaaridesse, muutes need
nähtavateks. Silmapõhjast tehakse ülesvõtted, et jäädvustada
kontrastaine kulgemine läbi silma veresoonte. Normaalsetest
veresoontest kontrastaine välja ei pääse. Kui veresooned lekivad,
siis tähendab see, et nad on kahjustatud või et on tekkinud uued
sooned. 10 protsendil patsientidest võib selle uuringu ajal tekkida
kerge iiveldus, mis aga peagi möödub. Harva esineb allergilisi
reaktsioone. Kontrastaine võib naha 3 - 6 tunniks ja uriini 24
tunniks kollakaks värvida.
Retinopaatia ravi
Tekkinud
silmatüsistuste raviks kasutatakse põhiliselt laserravi, mis
vähendab veresoonte läbilaskvust ja hävitab mittetäisväärtuslikud
uudissooned. Nii püütakse peatada silmapõhja tüsistuste
edasiarenemist. Silmapõhja sidekoestumisel ja ka klaaskeha
verevalumi korral aitab ainult operatiivne ravi. Praegu pole
medikamentoosset efektiivset ravivõimalust diabeetilise retinopaatia
puhul olemas.
Laserravi
kasutatakse raskekujulise taustretinopaatia, makulopaatia ja
proliferatiivse retinopaatia korral. Laserravi on suure energiaga
ühesuunaline valgus, millega saadakse põletav toime võrkkesta
soovitud kohtades. Selle tagajärjel tekib võrkkestale paikne arm,
mille tulemusel hapnikuvajadus väheneb ja järelejäänud võrkkest
säilib eluvõimelisemana. Samal ajal uussoonestumine ja verejooksu risk klaaskehasse vähenevad. Laserravi tehakse tavaliselt mitmes
järgus, korduvalt. Raviprotseduur leiab aset silmakliiniku
polikliinikus ega nõua haiglasse jäämist. Samuti ei tee ravi valu,
kuid võib ajutiselt nägemist halvendada. Laserravi on mõeldud
nägemise alalhoidmiseks, mitte parandamiseks ning pimedaksjäämist
on võimalik vältida 80 - 90 protsendil juhtudest.
Raske
taustretinopaatia korral tehakse tavaliselt laserravi paikselt
kindlatesse võrkkesta kohtadesse . Proliferatiivse retinopaatia puhul
tuleb vahel võrkkesta ravida kogu ulatuses, mille puhul on ohuks , et
hämaras nägemine võib halveneda püsivalt.(Vt joonis 4)
Makulopaatia korral vähendadakse laserraviga terava nägemise
piirkonna turset ja pidurdatakse sellega täpseks tööks vajaliku
nägemise halvenemist.
Joonis 4. Laserravi kogu
silmapõhja ulatuses.
Klaaskeha
verejooksu raviks on rahuolek. Soovitav on olla istuvas asendis: sel
juhul on koljusisene rõhk väiksem ning verejooks väheneb.
Verejooksu puhul on võrkkesta raske uurida, sest veri ei paista
läbi. Sel aja pole võivalik ka laseri abil veresoont sulgeda.
Patsientidel,
kellel esineb korduvaid verejookse klaaskehasse, klaaskeha hägusus
ei kao iseenesest või reetina on irdunud, tehakse vitrektoomia (Vt
joonis 5). See on operatsioon , kus keerukate instrumentide ja
mikroskoobi abil eemaldatakse klaaskeha ning asendatakse see
läbipaistva vedeliku või õliga. Sama lõikusega on võimalik
eemaldada klaaskehasse tekkinud sidekoepurjesid. Kui võrkkest on
irdunud, proovitakse see aluskoe külge tagasi kinnitada. Klaaskeha
lõikusega saadakse hea ravitulemus (lugemiseks piisav nägemine)
kolmandikul patsientidest ja rahuldav tulemus (liikumiseks piisav
nägemine) teisel kolmandikul.
Joonis 5. Vitrektoomia.
KOKKUVÕTE
Kui diabeet on kestnud
aastaid ja veresuhkru tasakaal ei ole olnud hea, võivad
silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte lokaalsed väljavõlvumised ning teisedki soovimatud muutused. Selle tõttu
halveneb võrkkesta verevarustus ja ühtlasi toitainete ja hapniku varustus . Hakkavad tekkima uued veresooned, mis püüavad
verevarustust taastatada. Need pole täisväärtuslikud, võivad
kergesti puruneda ning anda silmapõhja verevalumeid.
Diabeetilise
retinopaatia õigel ajal avastamisel, saab haiguse arengut peatada
või nägemist laserravi abil säilitada. Laserravi abil vähendatakse
veresoonte läbilaskvust ja hävitatakse juurde kasvanud veresooned.
Diabeetilise retinopaatia raviga tegelevad arstid, kuid optometristil
on samuti oluline osa ennetuses ning muudes tähelepanekutes, sest
algstaadiumis ei anna retinopaatia
mingisuguseid sümptome. Suhkruhaigel tuleb regulaarselt käia arsti
juures silmi kontrollimas.
KASUTATUD KIRJANDUS
Rönnemaa,T.
(2000). Diabeet ja silma. Raamatus: Ilanne -Parikka,P., Kangas ,T.,
Kaprio,E.A., Rönnemaa,T. (toim.). Diabeet. Tallinn: AS Medicina .
Drury,P.,
Gatling,W. (2005). Diabetes. Your questions answered.
London:Churchill Livingstone .
Jugaste,T. (1994) Diabetes 2. Eesti
Diabeediliidu kodulehekülg Diabeetiline retinopaatia
http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1756 (20.12.08)
MD Support. Leahy,B. Jr. Vitrektoomia
foto
http://www.mdsupport.org/surgery.html
St. Luke ’s Cataract & Laser Institute. Retina Center.
http://www.stlukesretina.com/html/diabetic_retinopathy.html
Terviseportaal Inimene.ee
http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=815&text_type=2&login=950a263bd85f2fdd6db4e9dbb07789e0 (01.12.08)
Varga , J. Kodulehekülg. Retinopaatia
foto.
http://www.varga.org/Physician%20Assistant%20Photos.ht m
(03.12.08)
Wikimeda Commons. Retinopaatia
laserravi foto.
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Fundus_photo_showing_scatter_laser_surgery_for_diabetic_retinopathy_EDA09.JPG
17
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
62 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Elueliksiir
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid