1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada. Kuna esmamulje tekkimine on seotud varasemate kogemuste, hetke emotsioonide, huvide, soovide ja vajadustega, siis on see subjektiivne. Ometi on täheldatud, et see mõjutab oluliselt edasise suhtluse kulgu Tunnetuse suhtelisus Meil on kergem leida positiivseid jooni inimestes, kes meile meeldivad
viivad seesmised (otsesele järeldusele viivad) protsessid. Keskne üldine omadus on see, et inimest käsitletakse infot vastuvõttev, tranforemeeriv, salvestav süsteem. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimtegevus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrema närvitegevuse funktsiooniks. Mehhanismilt bioloogiline, sisult sotsiaalne. Teadvuse tunnused: *võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid *eesmärgilisus (võime planeerida tegevust, valida eesmärgi täitmiseks vahendid ja viisid) *ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine, edasiandmine- teadmised kanduvad edasi kultuuris *tingitus ühiskondlikust teadvusest- individuaalsetes teadvustes antud ja edasi kantud ideed, vaated jne, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele.
Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura). 6. Isiksuseomaduste suund. Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria. 7. Sotsiokultuuriline suund. Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2.samm – hüpoteesi testimine 3.samm – andmete kogumine 4.samm – andmete analüüs 5
seoses õppimisvõimega Noradrenaliid Tähelepanu, ärksus Dopamiin Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Gammaaminovõihape Väga universaalne pidurdusvirgatsaine, eriti interneuronites Endropioidid (nt β-endorfiin) Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju Neuropeptiin Y Söögiisu suurendamine, ärevuse mahasurumine Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad, närvilõpmed ja nei paiknevad struktuurid on saabuva elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. Kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi (особенности) ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme.
*loomulik *Vaatus *ekstrospektsioon e välivaatlus (vaatleja kasutab ise silmi, kõrvu jmt, ka tehnikat) *introspektsioon e sisevaatlus (analüüsitakse iseennast) *Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus) Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring) Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) psühholoogia on eelkõige blabla, mis peab oskama inimest kui individuaalset bölablad aidata.
jne Milles poolest erinevad lokaalne ja globaalne liikumistaju? - Lokaalne – liikumist tuvastavad rakud mis aktiveeruvad vastusena ajalise nihkega toimunud muutustele kahes nägemisvälja punktis. Lokaalne liikumistaju toimub V1 ja V2 piirkonnas ja spetsiaalsete retseptiivväljadega rakkudes. Lokaalse puhul töödeldakse vaid osa nägemise väljast ning lokaane osaleb lisaks mitmes liikumisaistingut mitte tekitavas protsessis - Globaalne – liikumise kõrgem töötlus toimub V5 piirkonnas. Iseloomustab rakkude globaalsus ehk rakkude retseptiivväljad hõlmavad suuremaid alasid või kogu nägemisvälja. Mis on ava probleem liikumistajus? Erinevad piirjooned mis liiguvad erinevates suundades erinevatel kiirustel võivad tekitada identseid vastuseid liikumistajus. Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse. Probleem
a) Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek; b) Glutamaat üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud seoses õppimisvõimega; c) Noradrenaliin tähelepanu, erksus; d) Dopamiin üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus; e) Serotoniin meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni; f) Gammaaminovõihape väga universaalne pidurdusvirgatsaine, eriti interneuronites; g) Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju; h) Neuropeptiid söögiisu suurendamine, ärevuse mahasurumine. · Kus asuvad närvilõpmed? Närvilõpe on aksoni haru, mille abil see ulatub teise närvirakuni. Närvilõpmed asuvad paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Suhtlemiseks vabastatakse närvilõpmetest virgatsained, mille mõjul teised neuronid ärgastuvad. · Mis on sünaps?
Kõik kommentaarid