5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MultiMare
Õppematerjali autor
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne
kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
(külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised
meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
Leon Festinger (1919-1990) Ameerika psühholoog - Kognitiivse dissonantsi teooria Abraham Maslow (1908-1970) - Motivatsioonihüpotees: inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. 32 Emotsioonid Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust järgmised: 1) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) Emotsioonid - mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloofias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed
Ühiskonna ja kultuuri mõju motivatsioonile toimib inimese väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujundamise kaudu. Inimese sotsiaalne loomus tekitab meis sotsiaalseid vajadusi, mis on sotsiaalsete suhete loomise aluseks. Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse- , eneseohverdus ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. 11. Emotsioonid 11.1. Mis on emotsioonid Igapäevases kõnepruugis mõeldakse emotsiooni all ennekõike tundmuslikku hingeseisundit. (Ma olen kurb). Psühholoogias on emotsiooni käsitlus laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid