Õhu ja vee reostumine (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Autode ja masinate remondi osakond
Aleksander Andrejev
ÕHU JA VEE REOSTUMINE
Iseseisev töö
Õppetaja Marlen Tärgla
Tartu 2012

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
1VEE REOSTUMINE 4
1.1Kuidas vesi reostub ? 4
2ÕHU REOSTUMINE 6
2.1Õhu saastamine 7
KOKKUVÕTTE 9
Kasutatud infoallikad 10

SISSEJUHATUS

Saastamine ehk  saastus  ehk  reostamine  ehk  reostus  on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette võipinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.

VEE REOSTUMINE

Veereostus on suur probleem kogu maailmas On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialasel juurdepääs korralikule tualetile ja 1000 india last sureb iga päev kõhulahtisuse haigusesse Umbes 90% Hiina linnadest kannatavad mingil määral veereostuse all ja peaaegu 500-l miljonil inimesel puudub juurdepääs ohutule joogiveele Lisaks teravatele probleemidele veereostusega arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest. Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses .

Kuidas vesi reostub ?

1)Heitveed
Tööstuslikud heitveed – võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kütuste töötlemisel.
Olmeheitveed – allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Selle tulemusena satuvad vette orgaanilised ühendid, mis võivad põhjustada vees hapnikupuudust.
2)Õlireostus
Õlireostus on põhjustatud nii tööstuse kui ka transpordi poolt.
Õli takistab õhuhapniku lahustumist vees.
Sagedane probleem on õlikatk, mille tagajärjel hukkub palju linde, kuna lagunevad lindude  sulgede  märgumist tõkestavad rasvad.
3) Ka mulda saastavad ained (väetised, taimekaitsevahendid jne) satuvad varem või hiljem veekogudesse.
Väetiste toimel hakkavad veekogudes vohama vetikad, mille tulemusena võib tekkida hapnikupuudus. Seda nähtust nim. eutrofeerumiseks.
4)Soojusreosstus
Üks eriline saastuse liik on soojus-reostus.
See on keskkonna reostumine soojuseks muundunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heidete vahendusel.

ÕHU REOSTUMINE

Õhusaastus ehk õhu saastumine  on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest.
Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised,  tahked  ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud  õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud.
Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla  vulkaanid  ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades jakeemiatööstuses.

Õhu saastamine

Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog . Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.

KOKKUVÕTTE

Õhu ja vee reostumine , on ainult vaike osa suurest maailma globaalse ökolloogia probleemidest , mis toovad endaga palju tagajarge :
õhu saastamine;
osoonikihi kahanemine;
globaalne soojenemine;
pinnase saastumine;
vee saastumine;
mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri;
looduse mitmekesisuse vähenemine;
loodusressurside vähenemine.
Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju.
Tänapäeval on  maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvidesю
Kui inimtegevuse järel õhu koostis muutub, siis see võib halvasti mõjuda teistele elusorganismidele. Õhk reostub heitgaasidega, mis õhku lastakse.
Kokkuvõtteks peavad kõik inimesed lihtsalt loodust hoidma.

Kasutatud infoallikad

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0%B0%D0%B3%D1%80%D1%8F%D0%B7%D0%BD%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5_%D0%B2%D0%BE%D0%B7%D0%B4%D1%83%D1%85%D0%B0
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/globaalprobleemid.html
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ohk_kaarelturkson.ht m
http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Saastumine