"Miks on taimekasvatus elanikkonnale oluline" (0)

Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale
Taimekasvatuse olulisus elanikkonnale on ilmne. Kuna taim on alati toiduahela esimene osa, sõltub taimede olemasolust ka inimkonna toidulaua suurus ja mitmekesisus . Taimedel on veel üks tähtis omapära – taimed suudavad sünteesida hapnikku, mis on eluks vajalik kõikidele organismidele. Inimesed on ka õppinud kasutama taimesaadusi, et muuta oma elu lihtsamaks ja paremaks.
Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et kogu elu maal sõltub taimedest .
Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on valglinnastumine. Linnade laienemine maapiirkondade ja metsade arvelt toob endaga kaasa põllumaade ning sellest tulenevalt ka põllumajandussaaduste vähenemise. Näiteks Ameerika Ühendriikides lisandus 1992 ja 2003 aasta vahel 8900 km2 maad linnapiirkondadele juurde [1]. Seda muidugi maapiirkondade arvelt. Samas ei saa öelda, et toiduainete puudus oleks Ameerika Ühendriikides väga suureks probleemiks.
Kahjuks ei saa seda öelda Aafrika mandri kohta. Toidupuudus on Aafrikas väga suur probleem. Selle peapõhjuseks on kiire rahvastikukasv. Tähtis roll on ka valedest karjakasvatusviisidest tuleneval kõrbestumisel, mille tõttu kaob igal aastal tuhandeid hektareid põllu- ja karjamaad . Ma arvan, et see on omamoodi surnud ring, sest suureneva rahvaarvuga kasvab ka nõudlus toidule, see omakorda suurendab karjakasvatuse intensiivsust, mille tulemusena suureneb kõrbestumine. Võib julgelt väita, et taimekasvatus on nii Aafrika kui kogu maailma jaoks väga oluline. Uued ja paremad taimekasvatusviisid, näiteks väetamine, taimekaitse ja niisutamine, aitaksid kaasa toitluskriisi leevendamisele. Suurenev taimekasvatus oleks ka abinõuks kõrbestumise vastu.
Lisaks inimkonnale on taimed olulised kõigile elusorganismidele. Taimed reguleerivad gaaside sisaldust atmosfääris. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Suureneva populatsiooni tõttu suureneb ka tootmine, tarbimine ning kokkuvõttes ka kasvuhoonegaaside emissioon. Et kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris madalal hoida, on vajalik taimede hulga säilitamine ja isegi suurendamine .
Taimedel on tähtis osa süsinikutsüklis, ehk süsteemis, milles süsinik ringleb läbi atmosfääri, maismaa biosfääri ja ookeanide. Fotosünteesi käigus neelavad taimed atmosfäärist süsihappegaasi, mida kasutatakse kudede moodustamiseks. Fotosünteesivad organismid sünteesivad Maal, süsinikule ümberarvestatult, orgaanilist ainet umbes 5 x 1010 tonni, milleks kulutatakse 2 x 1012 tonni CO2 ja eraldatakse 13 x 1010 tonni hapnikku[2].
Ei saa öelda, et taimekasvatus on ainult abinõu kasvuhooneefekti vastu, see on ka üks selle põhjuseid. Tööstusrevolutsiooni algusest on atmosfääri metaanisisaldus kahekordistunud, mõjutades kasvuhooneefekti suurenemist umbes 20% ulatuses. Tööstusriikides moodustab metaan üldjoontes 15% kasvuhoonegaasidest [3]. Metaani eraldavad peamiselt bakterid , kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Suuresti aitab metaani eraldumisele kaasa riisikasvatus , sest üleujutatud riisipõllud toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses.
Ma arvan, et taimede tähtsain funktsioon on fotosüntees. Sellel on oluline roll maa hapniku- ja süsinikuringes. Kõik organismid sõltuvad fotosünteesi käigus toodetavast orgaanilisest ainest.
Taimekasvatuse tähtsus seisneb ka selles, et taimed on mitme tööstuse tooraineks. Puitu on üks tähtsamaid taimseid saadusi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse paberit ning see on ka taastuv ja vähe saastav energiaallikas . Taimesaadused on ka erinevad õlid mida kasutatakse peamiselt toiduks. Samuti on õlid kasutusel kütusena, näiteks rapsiõlist valmistatud biodiisel , mille põlemisel eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid võrreldes tavalise diislikütusega[4]. Taimed on ka värvainete, vaha, kummi ja vaigu allikaks. Puuvilla ja lina kasutatakse tekstiilitööstuses. Väga paljud ravimid tulenevad taimedest. Üks selline on näiteks aspiriin.
Ma arvan, et taimsed saadused muudavad inimkonna elu paremaks, kuid neid kasutades peab olema säästlik ning tagama nende taastuvuse.
Ma arvan, et taimekasvatuse olulisus inimkonnale on ilmselge. Kuigi taimestiku püsimine mõnes paigas sõltub tihti inimesest, on inimene ise taimedest rohkem sõltuv, kui ta seda esialgu arvatagi oskab. Toiduahela esimese lülina on taimed iga organismi jaoks vajalikud. Üks organismide jaoks vajalikeim ühend, hapnik, on peamiselt sünteesitud taimede poolt. Ning paljud taimesaadused muudavad inimkonna elu lihtsamaks ja paremaks.
Viited

http://en.wikipedia.org/wiki/Arable_land

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/463/5.%20FOTOS%C3%9CNTEES.pdf

http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/gases_et.pdf

http://et.wikipedia.org/wiki/Biodiislik%C3%BCtus