Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale
Taimekasvatuse olulisus elanikkonnale on ilmne. Kuna taim on alati
toiduahela esimene osa, sõltub taimede olemasolust ka inimkonna
toidulaua suurus ja mitmekesisus . Taimedel on veel üks tähtis
omapära – taimed suudavad sünteesida hapnikku, mis on eluks
vajalik kõikidele organismidele. Inimesed on ka õppinud kasutama
taimesaadusi, et muuta oma elu lihtsamaks ja paremaks.
Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela
esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on
võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja
päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks
herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et
kogu elu maal sõltub taimedest .
Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on
valglinnastumine. Linnade laienemine maapiirkondade ja metsade arvelt
toob endaga kaasa põllumaade ning sellest tulenevalt ka
põllumajandussaaduste vähenemise. Näiteks Ameerika Ühendriikides
lisandus 1992 ja 2003 aasta vahel 8900 km2 maad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pahurvahur
Õppematerjali autor
KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad tai
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2
kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ja ohustatud liikide kaitsele on suunatud ka teisi konventsioone. 1975
jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ja ohustatud liikide kaitsele on suunatud ka teisi konventsioone. 1975
nende elutegevuse jäänuseid. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkond), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Biosfääri arengu kõrgeim aste on noosfäär mõistuse sfäär, kus arukas inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. Biosfääri oluline omadus on produktiivsus e. võime toota orgaanilist ainet. Elu aluseks on roheliste taimede võime luua päikesevalguse toel anorgaanilisest ainest orgaanilist. Taimede elutegevus rikastab õhkkonda hapnikuga ja veekeskkonda orgaaniliste setetega. Elusorganismid lagundavad kivimite pinda ja kujundavad mulla. Taimed annavad võimaluse eluks heterotroofsetele organismidele. 5) Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem?
Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja tsüanobakterid võib leida kõikidest
Aastaajaliste ilmastikumuutuste poolt põhjustatud ränne (nt rändlinnud), loodetest tingitud ränne, sigiränne (nt siirdekalad); immigratsioon ja emigratsioon. Võõrliikide invasioon. 31.Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. Keskkonna kandevõime (keskkonnamahutavus) on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toit, pesapaigad) samal määral kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni keskmine iive on 0. 32.Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. Paljunemise lõiv - isendid, kes panustavad rohkem paljunemisse (rohkem seemneid, suuremad pesakonnada), elavad tõenäoliselt lühemat aega ning kasvukiirus võib olla väiksem. Seega sigida ohtralt praegu ja palju vähendab võimalust sigida tulevikus. Resursid on piiratud, ei ole ruumi, ressursse, vett, kiirgust – lisandub konkurents 33
K osaleb süsivesikute ja valkude sünteesis, taimede sisekeskkonna veesisalduse regulatsioonis ning katalüüsib mitmete oluliste makromolekulide sünteesi. Väävel S on eluks hädavajalik kõigi taimede kasvuks ja füsioloogiliseks toimimiseks (tsüsteiin ja metioniin). Mullast assimileerivad taimed väävlit sulfaatidena kuid see tuleb taimedes enne metabolismi lülitamist redutseerida sulfiidideks. Kaltsium Ca, mida assimileeritakse katioonina (Ca2+), on taimedele oluline kui teiste mineraalsete toitainete assimileerimise regulaator ning osaleb kaltsium taimeensüümide aktiveerimisel. Magneesium Mg on rohelistele taimedele hädavajalik, sest iga klorofüllimolekuli kuulub üks magneesiumiaatom. RESSURSSIDE SÜNERGEETILINE MÕJU ORGANISMIDELE Sünergiaks ehk samasuunaliseks koostoimeks nimetatakse tavaliselt faktorite summaarse efekti suurenemist mitme üheaegse teguri koostoimel. Kaks ressurssi üksteise suhtes võivad olla kas:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid