piirkondades juba ületanud taluvuse piiri. Veekogude saastmine Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Olulised vee saatmise põhjustajad on niisutus, tööstus ja kommunaalmajandus. Vee probleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Toidupuudus Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Linnastumine Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Maailma urbaniseerimine Kasvuhooneefekt Kütuse põlatamine ja tehnoloogilised protsessid suurendavad CO2 sisaldus õhus. Metsaraie ulatuslikkuse tõttu väheneb metsade taastootmine ja CO2 sidumine taimedes
hulk, vaid ka see, et poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsile. Ühiskonda, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitilika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nimetatakse teadmusühiskonnaks. 2. Heaoluühiskond: 2.1. Heaoluühiskonna kujunemine: Agraarühiskonnas oli: - riigi ülesandeks sisekorra ja turvalisuse tagamine, välisvaenlase tagasitõrjumine. - kiriku, perekonna, küla- ja vallakogukonna ülesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes. - mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena. - lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi. 18
Rahvastikuprobleemid Peamiseks probleemiks ning enamike probleemide põhjuseks võiks inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Inimkonna kiie juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, siis arvatakse, et aastal 2050 kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal.
- See oli Hitleri esimene suur tagasilöök II maalmasõjas. 3. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja mida saavutas Saksa armee 1941. lõpuks? - Eesmärgiks olid toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. - 1941. aasta sügiseks oli Saksa armee vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast – Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Miks ja millal ründas Jaapan USAd? Kuidas see mõjutas sõja käiku? - Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias - 7.dets. 1941 Jaapan ründas USA Vaikse ookeani laevastiku peabaasi Pearl Harbourit. - Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid
Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada Rahvastikuprobleemid Peamiste probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust ehk inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Demograafilise plahvatusega kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6 miljardit inimest ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Jäätmeprobleemid
Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka-Pärsia sõjad 490-479 eKr 494 eKr – surusid pärslased maha Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu 490 ekr – Maratoni lahing, ateenlased lõid pärslaste sissetungi tagasi (Dareios I) 480 eKr – pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxese juhtimisel (Termopüülide lahing, Salamise merelahing) 479 eKr – Plataia lahing, pärslased tõrjuti kreekast välja, algas ka nende tagasitõrjumine Väike-Aasia rannikult 478 eKr – loodi Ateena mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu 4. Klassikaline ajajärk u 500 – 338 eKr 7 Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Poliitilised arengud - valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega - kujunes kaks võimukeskust:
Demograafiline plahvatus Peamiseks probleemiks võiks lugeda demograafilist plahvatust - see on demograafilise ülemineku esimene järk, mida iseloomustab suremuse langus, kõrge sündimuse säilimine ja selle tulemusena rahvastiku kiire kasv, kusjuures laste osatähtsus rahvastikus on väga suur. Demograafilise plahvatusega kaasneb inimeste majanduslik kihistumine ning maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. * Suure sündimuse põhjusteks on tavaliselt: pereplaneeringu puudumine (ka rasestumisvastaste vahendite puudumine) pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et " palju lapsi on elujõu tunnus", töökäsi vajav põllutöö (kus kasutatakse oma laste tööjõudu). * Suremuse languse põhjusteks on tavaliselt: meditsiini areng ja kättesaadavus (arstiabi ja ravimid), elutingimuste paranemine, töötingimuste paranemine (inimese
väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, tsehhid ja slovakid. Meeleolud sõja alguses. Eestlased ei tundnud vähimatki soovi sõdida ,,usu, tsaari ja isamaa" eest. Rõhutud rahvastele võinuks anda teatud sansse vaid sõja venimine ning mõlema poole välja kurnamine, sest ükskõik, kes oleks võitnud, oleks Eesti välisvõimu alla läinud. Baltisaksluse tagasitõrjumine. Keskvalitsus kärpis baltisakslaste õigusi. Piirati saksa keele kasutust. Eestlastele näis avanevat võimalus tõusta kohalikes võimuasutustes kõrgematele kohtadele. Sakslased pakkusid esmakordselt pärisrahvale järeleandmisi. Koostati projekt, mis nägi ette saksa-eesti ühise maavalitsuse loomist. Suurem osa Eestist oli aga kompromissi vastu. Baltisaksa ametnikud asendati venelastega. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised. Sõja-aastail toimus uus elavnemine tänu sõjaga
“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleem) Globaalprobleeme on mitmesuguseid, alustades rahvastikust ning lõpetades taimedega. 3.1 Rahvastikuprobleemid Peamiseks rahvastikuprobleemiks on inimkonna kiire juurdekasv ja inimeste majanduslik ebavõrdsus. „Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja 4 looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/rahvastikuprobleemid.h tml) Arvatakse, et kui rahvastiku kasv ei piirdu, siis juba nii mõnekümne aasta pärast kannatab iga kolmas inimene Maal alatoitluse ja haiguse käes. Lisaks kiirele kasvule on ka probleemiks rahvastiku vananemine. See probleem esineb rohkem arenenud riikides kui arengumaades, kuna arengumaades on sündimus nii kõrge, et
1941 aasta lõpuks · 22.juuni Saksamaa ründas NSVL · · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, Soome alustas Jätkusõda Pealetund kolmel peasuunal - Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Kestis 900 päeva. 600 tuh hukkunut - Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 60 km Moskvast- Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941 Välksõja lõpp - Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused · Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) · Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. · Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel. Stalini strateegia · Käsk pidada vastu viimseni. · Punaarmee kaotused, taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all,
· Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. · 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. · Pealetung kolmel peasuunal: · Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut · Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. · Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina 7. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan) Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome.
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
Hälbinud rollid kergelt hukka mõistetud, normatiivsest käitumisest natuke väljas pool kriminaalid, salajoodikust naine. Märgistatud rollid kas kuulutada, keegi vaesaks, et ta saaks toimetulekutoetus. Rituaalsed rollid kuningalosse valvavad tüübid nagu etendus. Probleemid rolli sees. Mittehakkamasaamine haiguse tõttu. Rolliküündimatus ei kvalifitseeru rollile, ebakompetentsus. Rollimotivatsioonipuudus. Ebaadekvaatne rollitaju. Rolli tagasitõrjumine abiellun küll, aga ei hakka abikaasaks. Rollihülgamine vaikselt väljaujumine. Ebaadekvaatne ettevalmistus. Ressursipuudus. Rollisisene konflikt lapsevanema roll tuleb panna piire ja anda vabadust. Rollidevaheline konflikt üliõpilane, kes kuulub mingisse punti ühelt poolt õpi, teiselt poolt mine peole. Interpositsiooniline konflikt ülemus ja alluv sõidetakse teise rolliootustesse sisse. Raskused rollide eraldamisega. Kokkusobimatud rollid. Rollimuutus
see, et poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsile. · Ühiskonda, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitilika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult, nimetatakse teadmusühiskonnaks. 2. Heaoluühiskond: 2.1. Heaoluühiskonna kujunemine: · Agraarühiskonnas oli: - riigi ülesandeks sisekorra ja turvalisuse tagamine, välisvaenlase tagasitõrjumine. - kiriku, perekonna, küla- ja vallakogukonna ülesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. · Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes. - mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena. - lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi. · 18
Kallaletungijad - selle rolli normiks on normide rikkumine Hälbinud rollid - seotud teiste ootustele vastupidise käitumisega : piilujad, salajoodikud, "liputajad" Rituaalsed rollid - tegutsevad protsessi jätkumise nimel eesmärke mitteteadvalt. PROBLEEMID ROLLITÄITMISEL toimetulematus rolliga haiguse tõttu rolliküündimatus rollimotivatsiooni puudumine ebaadekvaatne rollitaju - rolliootusi nähakse teistest erinevalt rolli tagasitõrjumine - abiellub küll, aga ei hakka abikaasaks rollihülgamine - ükskõiksus rollitäitmise vastu ebapiisav ettevalmistus rolli täitmiseks 6 rolli täitmise puudulikkus ressursside puudulikkuse tõttu : raha, seadused, partnerid rollisisene konflikt - vastukäivad nõuded rolli enda sees rollidevaheline konflikt
n Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste enesemääramisõiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgil n Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide korraldamisest, neis osalemisest, abistamisest või õhutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relvaüksuste moodustamist Enesekaitse n Enesekaitse e. hädakaitse juba alanud või vahe-tult eelseisva teise riigi relvajõudude pealetungi tagasitõrjumine jõuga (ÜRO põhikiri art 51). Peab olema: n vajalik n proportsionaalne e. mõõdupärane n Kitsam tõlgendus: ainult relvastatud rünnaku puhul n Laiem tõlgendus: ka muudel juhtudel n Eristatakse: n individuaalset, ühe riigi poolt teostatud enesekaitset n kollektiivset, mitme riigi ühiselt teostatud enesekaitset Ennetus ja välisabi n Ennetava enesekaitse (anticipatory self-defence) õigus, nt kui üks riik
Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. 2.1. Rahvastikuprobleemid Peamiseks probleemiks ning enamike probleemide põhjuseks võiks inimkonna kiiret juurdekasvu ja inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Inimkonna kiie juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, siis arvatakse, et aastal 2050 kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal.
tehti analüüs ja järeldus 11. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Väärtuskogemus rajaneb objekti seondatusel tajuja minaga. Millegi väärtuseks saamisel toimub objekti väärtustamine, mida elatakse läbi kui väärtuskogemust. Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine (objekti üle mõtlemine või mittemõtlemine). Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Siis järgneb kas heakskiit või või kõrvaleheitmine. Ratsionaalsele heakskiidule järgneb isiklik õigeks tunnistamine või valeks tunnistamine. Siis hakatakse objekti tajuma iseenesest kui õiget ja väärt. Kuuendas astmes langetatakse väärtuse tajumise aste Väärtuskogemus haarab inimese psüühikat tervikuna. Selleni jõuab: 1) Teadmine 2) Tundeline 3) Tahe 4) Kujutlus 5) Aistinguline Kuidas väärtused kustuvad:
eelarvamusteta. Émile peab oma sõltumatuse alal hoidma niipalju, kuipalju see üldse on ühiskonnas võimalik. Neljas aste ilmuvad tugevad ja õilsad jõud, mis seni uinusid. Need on: suguline tung ja tundmusilm. III. Seksuaalpedagoogika Rosseau oli ka sel alal teerajaja. Juhuse hooleks ei tohi seesugust asja jätta; tärkavate kirgede elus peab looma korda ja selgust. Esimene imperatiiv: mitte rutata. Lubamatu oleks aga uudishimulike küsimuste tagasitõrjumine. Teil olgu lugupidamist tõe vastu, näidake seda lihtsas kõnes, mis midagi ei varja. Selline meelsus lubab laste pärimustele leida ka õigeid vastuseid. IV. Tundekasvatus Inimeste tundmaõppimisele aitab suurel määral kaasa ajalugu. Seltskonnas kannavad inimesed maski, ajalugu aga võimaldab neid näha nii, nagu nad on. V. Esteetiline kasvatus Pooldamist leiavad vabadus, sarnasus ja kõlblus. Antiikaja kirjanikud on rohkem väärt, kui kaasaegsed
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
10. dets. 1948 võttis ÜRO(ühinenud rahvaste organisatsioon) inimõiguste ülddeklaratsiooni. o Sõjaline integratsioon Moodustati Brüsseli pakt aastal 1948. 1. sõjalise koostöö organisatsioon. 1949. aprillis loodi NATO. Selle lõid 12 riiki, neist 10 asus Euroopas. 26 riiki on täna. Viimane NATO laienemine oli 2004 aasta märtsis, kus korraga liitus 7 Ida-Euroopa riiki. (ka eesti läti leedu) NATO eesmärgid külma sõja ajal võitlus kommunismi ajal ja selle ohu tagasitõrjumine. Tänapäeval võitlus terrorismi vastu. Eesti astus NATO-sse enda turvalisust silmas pidades. Rünnak liikmesriigi vastu on rünnak kogu organisatsioonile. 1950 alguses tulid Prantslased välja mõttega, et rajada ainult euroopa riikide sõjaline organisatsioon WEU Lääne Euroopa Liit. o Majanduslik integratsioon 9. mai 1950 tuli Prantsusmaa välisminister Robert Schumann välja mõttega, et alustada Euroopa riikide vahelist majandusalast koostööd
Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu. See kõik ka sellepärast, et vaikivast ajastust ei saanud ühe hüppega pääseda arenenud demokraatiasse. Rahvuskogu lõpetas tegevuse 17.augustil 1937.a. Algasid taas debatid erakondade lubamisega seoses. Päts aga, et endiseid erakondi ei saa taaslubada, kuna nad olevat olnud kunstlikud, ilma rahva tahtmist arvestamata ja et ainult ahnitsesid võimu
Nii nagu Isamaaliitu polnud aga kavas Rahvarinnet muuta mingiks parteiks, peaülesandeks jäi tagada valitsusmeelsete saadikute otsustav enamus Riigivolikogus, tulevikuplaane Rahvarindele ette ei nähtud. Põhiseadus: President valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. Põhiseadus oli parlamentaarse ja autoritaarse korra vaheline kompromiss. Iseloomulikud kitsendused demokratismis – valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. Seda põhiseadust on aga peetud autoritaarseks põhiliselt presidendi üpris suurte volituste tõttu. See kõik ka sellepärast, et vaikivast ajastust ei saanud ühe hüppega pääseda arenenud demokraatiasse. Rahvuskogu lõpetas tegevuse 17.augustil 1937.a. Algasid taas debatid erakondade lubamisega seoses. Päts aga, et endiseid erakondi ei saa taaslubada, kuna nad olevat olnud kunstlikud, ilma rahva tahtmist arvestamata ja et ainult ahnitsesid võimu
Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. Pealetung kolmel peasuunal: Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina NSV Liidu ebaedu põhjused Stalin ei uskunud kallaletungi (R. Sorge luureandmed) Uus riigipiir kaitseta. 1937/38 a arestid sõjaväes. Nõukogude lennuväe häving sõja esimestel nädalatel. Stalini strateegia Käsk pidada vastu viimseni. Poliitkomissarid. Punaarmee taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi.
ennekõike abstraktsed, valdavalt usulised mõisted ja kategooriad). Olulist rolli väärtustamisel etendab objekti seos inimese minaga. Gruehni arvates pole inimese jaoks olemas mittekogetud, ebaisikulisi väärtusi. Väärtuskogemuse kujunemine toimub läbi teatud astmete: Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine. Sisuliselt tähendab see kas objekti mõtlemist või mittemõtlemist. Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Sel puhul pole objekt enam pelgalt mõtteline kategooria, vaid ta kaasab ka intuitiivseid (tunne, mõtlemine, veendumine) ja tähenduslikke seoseid. Kolmandal astmel toimuvad kas heakskiit või kõrvaleheitmine. See on ratsionaalne akt, milles loogiliste argumentide abil hinnatakse objekti. Neljandana järgneb isiklik õigeks või valeks tunnistamine. Viiendal astmel mina osalus hakkab taanduma ja objekti hakatakse tajuma iseenesest kui õiget ja väära
10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - viia tehiskeskkonna seisund vastavusse tervisekaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Inim- ja loodusõbraliku tehiskeskkonna loomine ja selle alalhoidmine on väga aeganõudev ja kulukas. See eeldab riigi järjekindlat majandus - ,regionaal -, maaelu-, elamu-jm. poliitikat. Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030: Üldised eesmärgid: · Inimtegevusest tulenevate kliimasüsteemis ohtlike häirete tagasitõrjumine · Looduslike süsteemide toimimise kaitsmine · Elukvaliteedi ja heaolu saavutamine keskkonnas, kus saastetase ei kahjusta inimtervist ja keskkonda sh säästvat linnakeskkonda · Loodusvarade tõhus kasutamine (sh tehniliselt ning majanduslikult) ja jäätmehoolduse korraldamine nii, et nende tarbimine ei ületaks keskkonna taluvusvõimet · Tagada avalikkuse lai kaasamine, eesmärkidele viivate tegevuste järelevalve, korralduslik,
määratavast kümnest liikmest. Rahvuskogu I ja II koda pidid töötama eraldi, erimeelsuste puhul tuli moodustada Rahvuskogu üldkoosolek, kus küsimus otsustatakse häälteenamusega. 1937. aastal vastuvõetud põhiseaduse muudatused: 1) President- Valitav 6 aastaks, tal on eriõigused ilma valitsuse algatuse ja kaasallkirjata. 2) Kitsendused demokratismis- Valija vanusetsensuse tõstmine, rahvahääletuste tagasitõrjumine, teise koja moodustamine. 3) Rahva algatus oli täielikult likvideeritud, rahvahääletus sõltus presidenti otsusest, kärbiti rahvavalimisõigusi. 4) Kodaniku põhiõigused- Jäi välja streigiõigus; trükivabadust, sõnavabadust ja ühinemisvabadust on valitsusel luba piirata. Riigikogu VI koosseis: Eestis säilisid klassid, kihid ja huvigrupid, nende eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd.
Friedrich II pääses paaril korral vaid imekombel lahingust eluga: vastase kuul kas tabas hobust või rinnataskus asunud portsigari. Vene väed vallutasid Königsbergi ning hõivasid koos Austria vägedega lühikeseks ajaks isegi Berliini. 1762. aastal sõlmitud eraldirahu Venemaaga päästis Preisimaa hullemast. 1763 sõja lõpetanud Hubertusburgi rahuga säilitas Preisimaa kõik oma sõjaeelsed valdused, sealhulgas ka peamiseks tüliõunaks olnud Sileesia. Türgi ekspansiooni tagasitõrjumine Varauusaja alguseks oli Türgi (1301. aastal riigile aluse pannud sultan Osman I nime järgi ka Osmanite riik) haaranud oma kontrolli alla kogu Kagu-Euroopa Doonau kesk- ja alamjooksust lõuna pool. Türgi võimu kõrgpunkt langes sultan Suleiman II Toreda valitsusajale (152066), kelle võimu all vallutasid türklased Belgradi (1521), kehtestasid kontrolli Veneetsia ja Genua vürtsi- ja kullakaubandusele ning lõid ungarlasi 1526 Mohácsi lahingus, kus kaotas elu ka kuningas Lajos II.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
