Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM Ehitatakse enamasti kiirevoolulistele suurte langustega jõgedele. Vesi paneb liikuma tiivikut meenutava turbiini. Turbiin paneb liikuma generaatori. Generaatori liikumisel tekib elektrienergia. Kasutatakse ka vee tõusu
Islandi rahvastiku iseloomustus Joonis 1. Island Island (Islandi Vabariik) asub loode euroopas, parasvöötme merelises kliimas. Islandi pealinn on Reykjavik. Keelena kasutatakse seal islandi keelt, inglise keelt ja saksa keelt. Teda ümbritseb Norra meri ja Atlandi ookean. Põhilised loodusressursid on kala, hüdroenergeetika ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja Akureyri lähedal töövõimaluste pärast.
tunduvalt suureneb võib see olla hukatuslik kalade noorjärkudele ja marjale (lõhe, meriforell, jõeforell). Paisutamine halvendab ka vee kvaliteeti (vesi soojeneb, setted kuhjuvad, vetikad vohavad, hapnikureziim läheb tasakaalust välja). Tammid jõgedel taksitavad siirdekalade rännet, kes tulevad merest jõkke kudema. Keskkonnale kahjulike aspekte on veelgi. Väidetavalt ületab hüdroenergia tootmisega tekkiv kahju loodusele hüdroenergiast saadava tulu. Seega on hüdroenergeetika kasulikkus praegusel kujul küsitav. Eesti suurimad hüdroelektrijaamad on Linnamäe HEJ, Kunda HEJ ja Keila-Joa HEJ. Hüdroenergia tootmise suurt kasvu Eestis pole ette näha, kuna üksikute jaamade võimsused moodustavad väga väikse osa Eesti tarbimisvõimsusest ja uute väikeste hüdrojaamade vajalikkust on raske põhjendada. Globaalsest energiatarbimisest kaetakse 3 % hüdroenergiaga, suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina ja Kanada. http://www.bioneer
suure panuse maailma elektrivarustuses. Kuna tuumaenergeetika vastu võidakse olla skeptilised Tšornobõli õnnetuse pärast. Finantsteenused? 6. Pilet Euroopa Liit? Euroopa Liit on Euroopa demokraatlike riikide ühendus, millel on 27 liikmesriiki. EL-il on oma raha Euro. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004 aastal. Europarlamendis on üle 700 liikme. Eestlasi on europarlamendis 6, kelleks on Vilja Savisaar, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland Hüdroenergeetika? Hüdroenergeetika on veemajanduse peamine haru. Maailma kõige tähtsamad veejõujaamad on koondunud kõrgeltarenenud maadesse. Euroopas on 3 tähtsat hüdroenergeetika piirkonda: Skandinaavia maad, Alpi maad ja Siber. Kõige energiarikkamad jõed maailmas on: Jangtse, Mekong, Kongo, Sambesi, Parana, Columbia ja Yukon. Tööstusettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Vesi mõju keskkonnale äriteenuste osutajad Maa -- tööjõud
kütusteks töödeldud (vääristatud) tahked, vedelad või gaasilised ained: puit, roog, energeetilised kultuurid, biogaas, bioloogilise päritoluga jäätmed jt. ENERGEETIKA Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega tarbijale Energeetika alajaotised on: • Soojusenergeetika • Elektrienergeetika • Tuumaenergeetika • Hüdroenergeetika • Tuuleenergeetika • Bioenergeetika PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial Päikese kiirgusenergia on praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks, sellest Maale saabub üliväike osa. Päikeseenergia tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida käsitleme maa tingimustes primaarenergiaallikatena. Energialiigid, mis ei ole otseselt seotud päikeseenergiaga:
Euroopa Liidu (EL) liige, osaleb ta EL-i ühisturul liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubandusühenduse (EFTA) vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepingu alusel. Norra on sajandiga arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra
Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Eestis Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite kohta Eestis pärinevad juba 13. sajandist. Esimesed hüdroelektrijaamad rajati sajandivahetuse paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW. Hüdroelektrijaamade koguvõimsus oli 9343 kW ja nende aastane toodang 28 770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal
alla väga suuri maa-alasid - eriti avamere tuulepargid - Tuulegeneraatorid on suhteliselt kallid ja nende tööaeg on lühike - Tuulegeneraatorid tekitavad müra ja vibratsiooni Ohtlikkus: 1. Inimese tervisele - madalsagedushelid 2. Lindudele, eriti merelindudele 3. Müra kaladele - summutab nende elutegevuseks vajalikud helid 4. Visuaalne reostus Suurimad tootjad: Taani, Saksamaa, Hispaania, Rootsi, Hiina Hüdroenergeetika - Hüdroelektrijaamu saab ehitada ainult teatud kindlatesse kohtadesse - suure langu või vooluhulgaga jõed - ka aasta ringi suur sademete hulk - Ehitamine kallis - Tootmine odav - Annavad palju energiat, seega peab olema ka tarbija - Elektrit võimalik eksportida ka nn “kaudselt”. Kasutatakse kohapeal mitmetes tööstusharudes, mis väga energiamahukad - Näiteks: alumiiniumi tootmine Norras ja Islandil
..0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. 3 Ajalooline ülevaade Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite kohta Eestis pärinevad juba 13. sajandist. Esimesed hüdroelektrijaamad rajati sajandivahetuse paiku. Enne Teist maailmasõda oli hüdroenergeetika osatähtsus Eesti riigi üldises energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2% jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle 25 MW. Hüdroelektrijaamade koguvõimsus oli 9343 kW ja nende aastane toodang 28 770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal
Tabel 1: Esmase energia tarbimise osakaal protsentides täielikust energia tarbimisest Maailm Hiina Ühendriigid Jaapan Prantsusmaa Nafta 38.0 17.1 43.2 55.6 43.0 Maagaas 20.0 2.3 22.4 10.2 12.5 Kivisüsi 30.0 76.0 23.3 18.8 10.0 Tuumaenergia 5.0 0 6.1 10.3 32.8 Hüdroenergeetika 7.0 4.6 5.0 4.9 1.7 ja muu Energia tarbimist valitseb tööstus. Tööstuslikud ettevõtmised põhjendavad 65% Hiina energiakasutusest, teisel kohal on elamisnõuded 19%. Ülejäänud energiakasutus on ühtlaselt ära jaotatud transporti (5%), põllumajandusse (5%), kaubandusse (3%) ja mujale (3%). Välisinvesteeringud Alates oma avatud ukse poliitika tutvustamisest aastal 1979 ja järgnevatest
Paisutamine mõjutab ka tehisjärvest allavoolu jäävat veekogu lõiku: tõuseb vee temperatuur ja muutub kvaliteet. Paisude taha kogunenud liiv ja muda võivad tehisjärve puhastamise või paisu purunemise korral matta pärivoolu asetsevad vääriskalade koelmud. Kui paisjärve täidetakse, võib vooluhulk paisust allpool ohtlikult väheneda. Elektrienergia tootmisel on selle sagedaim põhjus inimese teadlik tegevus aeg-ajalt suurendatakse paisutamisega tehisjärve veevarusid. Hüdroenergeetika võiks end õigustada vaid siis, kui elektri tootmisel kasutatakse seniseid paisjärvi ning jõe energiapotentsiaal on üsna suur, näiteks Linnamäe elektrijaama taastamine Jägala jõel. Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks
Janar Käos Norra Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede ,,taltsutamisega", et toota elektrit metallurgia-, keemia- ja paberitööstuse energiamahuka tegevuse tarvis. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija
Tahked kütused kivi, puuküte, koksi -süsi, turvas Koksi on maailmakaubanduses: Eksport: USA, Austraalia Kanada, Hiina Import: Jaapan Elektroenergeetika: Soojus-, tuuma-, hüdro- + alternatiivsete energiaallikatel põhinevad elektrijaamad. 1) Tuumaenergeetika Eelised: Toorainet on palju müüa (odavalt), energiavaestele riikidele kasulik, suur energiasisaldus, ei saasta. Puudused: Suur kapitalimaht, arenenud teadus, ohtlik, rikastele, U (uraan) 2) Hüdroenergeetika Eelised: Elektrit saab vahetada muude kaupade vastu, ei reosta Puudused: Suur jõgi, kallis, vee alla jääb palju maad, vaja kapitali, oskusi, vaja turgu, palju tarbijaid. 3) Soojusenergeetika Eelised: Kohalik, mitmekesine tooraina (põlevkivi, süsi, turvas, nafta, gaas) Puudused: Saastatus, aheraine Alternatiivenergia kasutamine: soodne ebasoodne Tuuleenergia: kahjulik mõju min
mingist energiaallikast energiat tagasi kätte saada. Nafta puurimine on mõttetu: Nafta energiasaagis: 1:1 või vähem 27. Millistelenergiaallikatel on tänapäeval suurimad energiasaagised? Milles seisneb põhimõtteline erinevus traditsiooniliste ja alternatiivsete energiaallikate EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)? Hüdroenergia, biokütus ja tuuleenergia, kivisüsi, maagaas, tuumaenergia 28. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Ei teki süsinikdioksiidi ega muid keskkonnakahjulikke aineid. Hüdroelektrijaamu püütakse ehitada väheasustatud piirkondadesse ja jõgedele, mille säng on kitsas ning sügav, langus aga võimalikult suur (nt. Gordon hüdroelektrijaam). Sellised jõed on maailmas peaaegu kõik juba kasutatud. 29. Kivisöe kasutamise peamised eelised ja puudused. Odav kasutada tänu kõrgele energiasaagikusele. Ülemaailmsed reservid
täheldatud. Positiivne mõju on roo kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. 20. Energeetika mõju keskkonnale- põlevkivi ja sellel tööstusharul on suur mõju keskkonnale; looduslikese veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine, väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. 21. Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale – tegelikult on kõigil alt.viisidel omad ‘agad’; hüdroenergeetika (tamm jõe peal, kalade liikumise takistamine, elektrijaama võimsus mõttetult väike – kas asjalik?). Biomassi kasutamine suurte monokultuuride rajamisel võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. 22. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile n. Põlevkivi – kõige suurem reostaja; muudetakse maastikku (positiivne, tuhamägedest suusakeskused); eraldub mitmesuguseid kasvuhoonegaase (neg) o
(15001822) Seal asub maailma suurim vihmamets, mis koos Amazonase jõgikonnaga hõlmab kolmandiku Brasiilia pindalast Ööpäevane temperatuur enamasti ei lange alla 20kraadi Aastas külastab Brasiiliat 1,8 mln turisti KOLUMBIA Pealinn: Bogota Rahvaarv: 44,7 mln Rahaühik: Kolumbia peeso Riigikeel: hispaania Pindala: 1 141 748 km2 Iseseisvus: 1903.a Majanduse tugevad küljed: Võrdlemisi suured nafta ja kivisöevarud Hästi arendatud hüdroenergeetika, mis tagab energeetilise sõltumatuse Suur ja mitmekesine väljavedu Tähtsaimad kaubad on kohv ja kivisüsi Ülemaailmselt kasvav kokaiiniturg Majanduse nõrgad küljed: Uimastitega seonduv vägivald ja korruptsioon ei peibuta välisinvestoreid Aastakümneid kestnud kaitstuse tõttu on kohalikku turgu varustavad tööstusettevõtted konkurentsivõimetud Suur tööpuudus ametlikut 9%, kuid tegelikult 30% kandis Rahvusvahelise turu hinnakõikumise tõttu haavatav kohviturg
madalik, suurimad tööstuskeskused on Stockholm(elektrontehnika-, trüki- ja toiduainetööstus), Göteborg(laevad, autod, kullalaagrid, naftasaadused) ja Norrköpingi- Linköping-Motala ümbrus.Götlandi rannikul on põhiliselt toiduaine- ja masinatööstus, Smalandil mööbli- ja klaasitööstus, Botina lahe sadamalinnades (Luleas, Gävles) puidu- ja tselluloositööstus ning Sundsvallis värviline metallurgia, Norrlandi sesemaal mäetööstus (rauamaak) ja hüdroenergeetika. Suurimad masinatööstuse firmat on Atlas Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870). KERGETÖÖSTUS. Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele)
seesugused katsed lõppkokkuvõttes Rahvamajandusnõukogude asemele viljatud. tuli tagasi majanduse juhtimise Energeetika ja sellega harukondlik printsiip, mis tähendas, paralleelselt arendatud et keskvõim ei kavatsenud Eesti põlevkivitööstus laienesid aasta-aas- tööstust enam käsitleda ühe talt. Stalinismiajastu tervikuna, Eesti tööstusena, vaid hüdroenergeetika kampaania heterogeense hulga ettevõtetena, järelkajana oli valminud Narva da Balti ja Eesti soojuselektrijaamade jahu- tusveeks. Balti elektrijaama esimene plokk läks käiku 1959. aastal, lõplikult valmis rajatis 1966. aastal. Eesti Elektrijaama hakati ehitama 1964. aastal, 1967. aastal kuulutati see komsomoli löökehituseks, voolu hakkas ta andma 1969. aastal ja sai lõplikult valmis neli aastat hiljem. 1960
Millistel energiaallikatel on tänapäeval suurimad energiasaagised? Energiasaagis - näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingist energiaallikast energiat tagasi kätte saada Nafta - 8:1. toornafta ja kivisusi?? Milles seisneb põhimõtteline erinevus kivisöe ja päikesepaneelide EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)? Kivisoe EROEI vaheneb aja jooksul, sest selle maaki jaab aina vahemaks. Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Hüdrojaamades 1 GWh elektritootmisel väheneb KHG emissioon ca 480 tonni võrra. Hüdroelektri kasutamine 33% - vältib KHG emissiooni, mis võrdub 4.4 mln brl bensiini põletamisel. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotumine, paisjärvede kalastik
· Seni lahendamata probleemiks on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine · Teisteks olulisemateks energeetikapoolseteks keskkonna mitmekesisust mõjutajateks on väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. 20. Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale · Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks. Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku. · Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest. Suured paisud tuleb kahtlemata lugeda keskkonda kahjustavateks rajatisteks. Väikeste paisude ehitamine on potentsiaalselt bioloogilist mitmekesisust suurendav abinõu, kui seejuures tagatakse kalade rände võimalused. · Jäätmetest saadava energia keskkonnamõju sõltub olulisel määral kasutatavast tehnoloogiast. Põletamise korral on BCDD/PCDF emissiooni oht väga suur. · Sobiva tehnoloogia s.h
näiteks turism,laevandus,kalandus jpm. Samuti mängib rolli ka naaberriikide lähedus.Sadamalinnadele Rootsis on naaberriigid lähedal ja ka see on pluss punkt rannikaladel olevatele linnadele.Transport on palju odavam ja kiirem. Linnu on ka jõgede ja järvede läheduses ning aladel kus on suuremaid tööstuseid. Energiamajandus 14 Energiamajandus, sh. hüdroenergeetika ja naftatöötlemine Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse
lendtuha atmosfääriheitmed. Pikaajaline kütuse- ja energiamajanduse programm näeb ette saastekoormuse olulist vähendamist primaarenergia proportsioonide muutumise ja energia kokkuhoiu arvel. 20.Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks. Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku. Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest. Suured paisud tuleb kahtlemata lugeda keskkonda kahjustavateks rajatisteks. Väikeste paisude ehitamine on potentsiaalselt bioloogilist mitmekesisust suurendav abinõu, kui seejuures tagatakse kalade rände võimalused. Jäätmetest saadava energia keskkonnamõju sõltub olulisel määral kasutatavast tehnoloogiast. Põletamise korral on BCDD/PCDF heite oht väga suur. Sobiva tehnoloogia s.h. heitgaaside
arenenud maades. Eksport on pidevalt suurem impordist. Viimastel aastatel on riigieelarve andnud arvestatavat ülejääki ning riigivõlg on oluliselt vähenenud. Norra on praegu rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil. Ta on arenenud dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra
tööstuskeskused on Stockholm(elektrontehnika-, trüki- ja toiduainetööstus), Göteborg(laevad, autod, kullalaagrid, naftasaadused) ja Norrköpingi-Linköping- Motala ümbrus.Götlandi rannikul on põhiliselt toiduaine- ja masinatööstus, Smalandil mööbli- ja klaasitööstus, Botina lahe sadamalinnades (Luleas, Gävles) puidu- ja tselluloositööstus ning Sundsvallis värviline metallurgia, Norrlandi sesemaal mäetööstus (rauamaak) ja hüdroenergeetika. Suurimad masinatööstuse firmat on Atlas Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870). KERGETÖÖSTUS. Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele)
annaabi.ee 
