Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Isikunimed (0)

1 Hindamata
Punktid
Isikunimed
Isiku- või pärisnimed kasutatakse saksa keeles 0-artikliga. See tähendab, et artikkel on kui ei kirjutata välja. Nt: Max, Marcus ,
Käändelõpp on ainult genitivis. Vaatamata soolisele kuuluvusele, saavad kõik nimed genitivis -s lõpu. Genitivi asemel võib kasutada eessõna von+D.
Die Arbeit von Mark
Die Arbeit von dem Vater Mark
Marks Arbeit
Die Arbeit des Vater Mark
der Vater Marks Arbeit
Kui isikunimi koosneb mitmest nimest siis on genitivi lõpp -s ainult viimasel nimel.
Karl-Robert Jakobsons Buch
Kui isikunimi lõpeb -s, -ss, -x, -z, siis kasutatakse kõnekeeles von+ Dativ , kirjakeeles kasutatakse isikunime lõpus ülakoma.
Die Mutter von Max
Max' Mutter
Kui isikunimele järgneb mingi 0-artikliga tiitel , kõnetusvorm jne, siis saab ainult isikunimi -s lõpu.
Langweilig Marks Test
Test langweilig Marks
Kui see tiitel on isikunime ees mingi artikliga, siis käänatakse artiklit mitte isikunime.
Die Arbeit des Vater Mark
Doctor ja Fräulin ei käänata kunagi.
Harjutamiseks:
  • Maxi huvitavad raamatud
  • Rubensi ilusad maalid
  • J.Straussi operetid
  • Henzi vennad
  • väikese Stefani haigus
    Nominativ
    Genitiv
    der
    des
    das
    des
    die
    der
    Die( mitmus )
    Des, -s
  • Isikunimed #1 Isikunimed #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sissi12 Õppematerjali autor
    Isikunimede käänamise reeglid.

    Sarnased õppematerjalid

    Saksa keele materjal algajatele
    134
    docx

    Saksa keele materjal algajatele

    Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema ==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Si

    Saksa keel
    Saksa keele tähtsamad osad
    19
    doc

    Saksa keele tähtsamad osad

    LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? Kes te ole

    Saksa keel
    Saksa keele grammatika
    32
    pdf

    Saksa keele grammatika

    1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase

    Saksa keel
    ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE
    55
    pdf

    ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Kristel Kaseleht ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine..........................................................

    Raamatupidamine
    NIMEKORRALDUS koondkonspekt
    21
    doc

    NIMEKORRALDUS koondkonspekt

    NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed ­ Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi ­ üldnimi e

    Nimekorraldus
    Kahe inimese kooselu
    62
    doc

    Kahe inimese kooselu

    SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................

    Ühiskond
    Käänded Euroopa keeltes
    46
    doc

    Käänded Euroopa keeltes

    Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid...........................................

    Keeleteadus
    KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
    13
    doc

    KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

    KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi va

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun