CH3CH2OH + NAD+ CH3CHO + H+ + NADH NAD+ võtab vastu kaks elektroni ja ühe prootoni ehk hüdriidiooni H- Tihti ei eksisteeri selget piiri koensüümi ja teise substraadi vahel NAD+ kui tõeline koensüüm UDP-galaktoosi-4-epimeraas UDP-galaktoosi-4-epimeraas katalüüsib reaktsiooni: UDP-glükoos UDP-galaktoos NAD+ ja NADH ei lahku ensüümi küljest Reaktsiooni vaheühendiks on ketoon Sõltuvalt hüdroksüüli liitumise suunast tekib, kas UDP-glükoos või UDP-galaktoos Ükski ensüümides esinevatest aminohappejääkidest ei ole võimeline katalüüsima selliseid redoksreaktsioone Flaviin koensüümid FMN ja FAD Riboflaviin vitamiin B2 Flaviin adeniin mononukleotiid FMN (riboflaviin fosfaat)
liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse, koosnevad kas dekstraanist (glükoosi plümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis sisaldab D-galaktoosi ja 3,6-anhüdro-L- galaktoosi molekuli jääke) või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht Vs Graanulitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Seega Vt = Vv+ Vs+ Vg Ainet iseloomustab elumineerimismaht e väljumismaht Vx. See on eluaadi maht, mis on kogutud kuni aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni kolonnist väljumiseni
Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · laktoos (piimasuhkur)- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. On piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. 3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka koensüümides, vitamiinides ja taimsetes glükoosides . desoksüoriboos-monosahhariid, pentoos, esineb DNA-s galaktoos- monosahhariid, heksoos, Galaktoosi leidub piimas ja piimatoodetes, paljudes juur- ja puuviljades. Toiduainetööstuses on galaktoosi kui põhikomponenti hakatud lisama energiajookidesse. sahharoos- disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes. laktoos- disahhariid, maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD
Sahhariidid, lipiidid, valgud · Sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik · Sahhariidi jagunevad: 1. Monosahhariidid süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6. 2. Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud. - Maltoos linasesuhkur glükoosi jäägid. - Sahharoos peedisuhkur glükoosi ja fruktoosi jäägid. - Laktoos piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid 3. Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. - Tärklis glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse. - Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku
Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos Maltoos (linnasesuhkur) Koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned). Laktoos (piimasuhkur) Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Moodustub peamiselt piimanäärmetes. Suhkur on imetajatel toiduks nende järglastele. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. Sahharoos (nn lauasuhkur) Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades
Milles seisneb kuuelülilise tsüklilise vormi ja vormi vahe? Alfa vorm on mingi aldopentoos. O-CH(OH)-CH2-CH2-CH2 Beeta vorm on mingi aldoheksoos. O-CH(OH)-CH2-CH2-CH2-CH2 Millest koosneb sahharoosi, maltoosi ja laktoosi valem? Kuidas tekib? Valem: C12H22O11 Koosneb kahest monosahhariidist Saharoos tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel (roo- või peedisuhkur, tavaline suhkur) Maltoos tekib kahe glükoosi ühinemisel (linnasesuhkur) Laktoos tekib glüktoosi ja galaktoosi ühinemisel (piimasuhkur) Kirjelda sahharoosi ja laktoosi. Sahharoos on kristalne aine, mis sulab temperatuuril 185, sellest kõrgemalt algab dehüdraatimine, mille käigus aine muutub tumepruuniks ja saadakse karamell. Hüdrolüüsil tekivad gülkoos ja fruktoos ning saadakse invertsuhkur. Laktoos sisaldub piimas, lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Polüsahhariidide kolm gruppi
loomad saavad glkoosi toiduga. ***fruktoos e puuviljasuhkur puuviljades ja mees esinev monosahhariid. riboos- nukleiinhapete koostises, RNA desoksriboos- nukleiinhapete koostises, DNA II Oligosahhariidid koosnevad 2 v 3 monosahhariidist. 2 monosahariidist koosnevad - disahhariidid. ***maltoos e linnasesuhkur idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi; 2 glkoosijki. moodustub taimedes ja loomades trklise lhustumisel. ***laktoos e piimasuhkur- - -glkoosi ja galaktoosi molekulidest. sahharoos e roosuhkur- - - 1 glkoosi ja 1 fruktoosi jgist III polsahhariidid e liitsuhkrud monosahhariidide jgid on seotud glkoosisidemetega pikkadeks ahelateks. trklis- koosneb glkoosijkidest, taimed kasutavad varueneergiaallikana. tselluloos-tuhanded omavahel hendatud glkoosijgid, taimede ehitusmaterjal. kitiin- lmmastiku sisaldavast suhkrust. llijalgsete toeses ja seente rakukestades. glkogeen- tuhandetest glkoosijkidest. energiaallikas/varuaine loomadel.
Bioloogia konspekt 1. Süsivesikud (suhkrud) Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2
Kondensatsioonireaktsiooni tulemusena tekkiv hapniku sild kahe suhkrujäägi vahel kannab glükosiidsideme nime Glükosiidsideme tekkega fikseeritakse anomeerse süsiniku konfiguratsioon glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel Laktoosi süntees in vivo Galaktoosi fosforüleerimist katalüüsib galaktokinaas Galaktoosi edasine aktiveerimine toimub läbi UMP ülekande UTPlt galaktoos1 fosfaadile. Reaktsioonil vabaneva pürofosfaadi hüdrolüüsi katalüüsib pürofosfataas Aktiveeritud galaktoos (UDP galaktoos) on galaktosüülgrupi doonoriks järgnevas grupiülekande reaktsioonis. Aktseptoriks on glükoos ja moodustub laktoos Ühe laktoosimolekuli sünteesiga kaasnes kahe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüs. Summaarne G0`=2x(30)+15 = 45 kJ/mol Oligo ja Polüsahhariidid 1
OSASOONIDE SAAMINE Osasoonid redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga (liiga) tekkinud süsivesikute derivaadid. Kas mono- või oligosahhariidid. Lähtesuhkrute kristallide kuju ja s-t on iseloomulikud. On vaja pikemaajalist kuumutamist. Osasoonide järgi on võimalik eristada suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. 1.Ühte katseklaasi valasin 2ml laktoosi, teisesse 2 ml galaktoosi 2.Mõlemasse lisasin 0.1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0.2 g kristallilist naatriumtsetraati 3.Loksutasin kuni ained on lahustunud 4.Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas vees veevannis, loksutasin aeg-ajalt 5.Jahutasin jäävannis Tekkisid erinevad osasoonid. Laktoosi osasoonid on suuremad ja pikkemad kui galaktoosi osasoonid. Kuna osasoonid on erineva kujuga see tähendab, et kasutatud suhkrud on ka erinevad, ja tõesti galaktoos on monosahharid, aga laktoos on oligosahhariid.
11) Kus igapäevaelus kasutatakse piimhappekäärimist? Piiima, kurkide, kapsa hapendamisel; silo valmistamisel. 12) Iseloomusta fruktoosi ehk puuviljasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH2-C-CH-CH-C-CH2OH c) füüsikalised omadused: kõigemagusam suhkur, valge, vees hästi lahustuv d) ketoos. Fruktoosi kasutamine- tüsedad, spordijoogid. Fruktoos on võrreldes glükoosiga ja sahharoosiga raskemini seeditav. 13) Kuidas nimetatakse galaktoosi ja milline on tema ülesanne organismis? Ajusuhkur. Koostöös valkudega reguleerib aju- ja närvirakkude tööd. 14) Kuidas tekivad disahhariidid? Kahe monosahhariidi tsüklilise vormi liitumisel. 15) Mis on a) glükosiid- glükosiidsidemega seotud ühend b) glükosiidside- hapniku aatomi kaudu tekkiv side, monosahhariidide v monosahhariidi ja alkoholi vahel. 16) Iseloomusta sahharoosi a) igapäevanimetused- roosuhkur/peedisuhkur/tavaline suhkur
Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · laktoos (piimasuhkur)- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. On piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. 3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
· Heksoos- sahhariidid, kus on 6 süsinikku : Glükoos- taimedes tekib see fotosünteesi käigus, see talletatakse tärklisena. Loomad saavad toidust. Fruktoos- puuviljades Oligosahhariidid- 2 kuni 3 monosahhariidist koosnev sahhariid · Maltoos- kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja seemnetes ja kui tärklise lõhustumisel ka loomades. Leidub: õlus Laktoos- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulidest, piimas esinev suhkur Sahharoos- glükoosi ja fruktoosi jääkidest, esineb taimedemahlades Polüsahhariidid- mosahhariidide jäägid, mis on glükoosisidemetega seotud · Tärklis- glükoosijääkidest koosneb, taimed kasutavad varuenergia allikana Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal Kitiin- Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades
pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Mõlemasse lisatakse ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutatakse kuni tahked ained on lahustunud. Segusid kuumutatakse veevannis, aegajalt loksutades. Seejärel jahutatakse jäävannis. Kui osasoonid on hakanud juba moodustuma, pole vaja segu enam loksutada. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Järeldus: Galaktoosi osasoonid on suuremad kui Laktoosi omad. Galaktoosi kristallid on ühtlasema suurusega ja piklikud (kiirelised). Laktoosi kristallide hulgas on nii piklikke kui ka väiksemaid ümaramaid kristalle. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale hõbepeegli.
mõne teise koostisosa suhtes. Koostoimed: » Ravimite koostoimete uuringuid ei ole läbi viidud. Teoreetiliselt võib taimne ravim tugevdada antikoagulantide toimet. Hoiatused: » Kui ilmnevad veenitromboosile viitavad kaebused (eriti juhul kui kaebused on ainult unilateraalselt): jala turse, naha loomuliku värvi kadumine, pinge- ja kuumatunne ning valu arsti poole! » Kaasasündinud fruktoosi- ja galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse, glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni või sukraasi-isomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Rasedus ja imetamine : » Kliinilistes uuringutes kasutatud rasedatel naistel (va. kolmas trimester). » Kõrvaltoimetest teated puuduvad. Ohutuse tagamiseks ei soovitata ravimit ilma arstiga konsulteerimata siiski raseduse ja imetamise ajal kasutada. Kõrvaltoimed : » kerged ja pöörduvad. » Kõige sagedasemad (≥1/10) kõrvaltoimed
5% läheb lümfi. rinnapiimas – 6-8%,lehmapiimas – 3.8-5% .Laktoos katalüsaatoriteks,määravad kehavedelike Homöostaas-regulatsiooniprotsess organiismis,mille Nukleinhapped-geneetilise info kandjaks ja on oluline galaktoosi allikas. Maltoos(lennassuhkur)- pH,stabiliseerivad teatud abil organism hoiab oma elutegevuseks vajalikud määravad iga koe ning raku spetsiifilise tüüpiline taimne süsivesik,moodustab tärklise
Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid vad kehavedelike osmilaalsuse,moodustavad põhine seedimise koht ja lõppkoht kus neid rõhuga lahus rinnapiimas 6-8%,lehmapiimas 3.8-5% .Laktoos on bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale,on lõhustatakse.Verre imenduvad aint vabad Hüpertooniline lahus-vereplasmast kõrgema osmoose oluline galaktoosi allikas. Maltoos(lennassuhkur)-tüüpiline ainevahetuse katalüsaatoriteks,määravad aminohapped.5% läheb lümfi. rõhuga lahus taimne süsivesik,moodustab tärklise hüdrolüüsil seemnete kehavedelike pH,stabiliseerivad teatud Nukleinhapped-geneetilise info kandjaks ja Homöostaas-regulatsiooniprotsess organiismis,mille abil idanemisprotsessis.
purpurne vahekiht. Andke reaktsiooni võrrand, et oleks selge. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid. Osasooni struktuur! Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2 ml erineva taandava suhkru lahust. Võtsin võrdlemiseks laktoosi ja galaktoosi lahused. Mõlemasse lisame ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutame. Reaktsioonisegu hoitame 40 minutit keevas veevannis, aegajalt loksutades ja jahutatakse jäävannis. Moodustunud osasoonide kristallide kuju tehakse kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Laktoosi lahusest saadud kristallid olid terava otsaga ja pikad. Reeglina mitte! Eksisin, see käib pigem glükoosi kristallide kohta.Laktoosi omad on ovaalse kujuga. Keskel olid nad
Heksoosid: · Glükoos C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades. · Fruktoos C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades 10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. · Maltoos: kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid. · Laktoos: glükoosi ja galaktoosi molekulist, Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. · Sahharoos: Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? · Tärklis: varu ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades)
Kiulis-elastne proopria annab aluse pikkadele keerukatele limaskesta kurdudele, kõrged epiteelirakud omavad sekretoorsete rakkude tunnuseid Prostata koosneb tubuloalveolaarsetest näärmetest, mis avanevad ureetrasse. Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis Peenis koosneb erektiilsest koest ja sisaldab osa isasureetrast Erektiilne kude on koodnunud kaheks dorsaalseks silindriks (corpora cavernosa) ja väiksemaks ventraalseks silindriks (corpus spongiosum) ümbritsetuna valkjaskesta poolt (tunica albuginea). Erektiilne kude kujutab endast omavahel seostuvaid vereruume, mis on normaalselt tühjad, kuid täituvad erektsioonil verega.
priviligeeritud piirkondi peaaju, seljaaju ja loodet? Bakter on võimeline rakusiseselt liikuma ja tänu sellele suudab kõrvalrakke nakatada ilma väliskeskkonda sattumata. See aitab vältida kokkupuudet antikehade ja teiste immuunoaktiivsete molekulidega. Rakus liigub tänu valk Act A-le. See on aktiini polümeriseeriv ja seega liikumist soodustav valk. 9. Kuidas toimub Listeriaga nakatumine ja bakteri paljunemine organismis? Nakatumine: Bakter seostub makrofaagide D-galaktoosi retseptorile, mis kutsub esile fagotsütoosi. Bakter suudab takistada fagosoomi liitumist lüsosoomiga kasutades toksiini listeriolüsiin. Seega bakter pääseb fagosoomist raku tsütoplasmasse enne, kui lüsosoomi lüütilised ensüümid fagosoomi vabastatakse. Paljunemine: Paljuneb nii sooles kui epiteelirakkudes. 10. Millised mikroorganismide rühmad osalevad kakao viljade fermentatsioonis? Pärmid, piimhappebakterid, äädikhappebakterid, perekond Bacillus 11
Kui laktaasi on vähe või see puudub üldse, ei saa piimasuhkrut lagundada ning ta ei imendu verre, ja kui imendubki, siis ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ja kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse ning valuhood. Mõningatel juhtudel võivad esineda ka külmatunne ja higistamishoog. On ka selliseid inimesi, kel puudub ensüüm, mis muundab galaktoosi glükoosiks. Sel juhul kuhjub galaktoos verre ja see võib esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid. Mõnel maal eraldatakse piimast laktoos ning asendatakse sahharoosi või maltoosiga. Selline piim on kallim, kuid sobib geneetiliste puuetega inimestele. Korralikult hapnenud piimas on laktoos ära käärinud ja sellepärast sobivad hapupiim, keefir, jogurt jms kõigile. Sahharoos e.roo või peedisuhkur glükoos + fruktoos Meile tuntud kui tavaline lauasuhkur
Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi jääkidest d) rasvhappejääkidest *Meie organismis on tuhandeid erinevaid valke. Valkude erinevad omadused tulenevad: a) pepsiidsidemete järjestusest ja hulgast b) fosfolipiidide järjestusest ja hulgast c) aminohapete järjestusest ja hulgast d) ensüümide järjestusest ja hulgast
Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes Laktoos e piimasuhkur koosneb galaktoosi ja glükoosi molekulist Sahharoos e roosuhkur koosneb ühest glükoosi- ja ühest fruktoosijäägist, esineb taimemahlades 3. Polüsahhariidid monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega Tärklis koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varuenergiaallikana, leidub mugulates Tselluloos koosneb tuhandetest glükoosijääkidest, taimede ehitusmaterjal (rakukestad)
· glükoos e. viinamarjasuhkur, · fruktoos e. puuviljasuhkur (organismide põhilised energiaallikad) Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel · sahharoos (roo-ja peedisuhkrus) glükoosi ja fruktoosi liitumisel · maltoos e. linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist · laktoos e. piimasuhkur glükoosi galaktoosi liitumisel Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid · tärklis (taimedel energia saamiseks) · tselluloos (taimevarte tugevdamiseks), · glükogeen · kitiin. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS, ÜLESANDED: Sahhariidide põhilised ülesanded on energeetiline (glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos, maltoos, tärklis, glükogeen) ja ehituslik
Desoksüriboos - C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA. Heksoosid:Glükoos - C6H12O6 tähtis energiaallikas, leidub viinamarjades.Fruktoos - C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades. 10. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Maltoos: kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid. Laktoos: glükoosi ja galaktoosi molekulist, Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. Sahharoos: Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? Tärklis: varu- ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad)
süsivesikute ainevahetust organismis. Veri kannab glükoosi kudedesse, kus ta kasutatakse peamiselt energia tootmiseks.) Fruktoos (puuviljasuhkur, levuloos) on kõige magusam suhkur. Toiduainetetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. Teda kasutatakse magusainena diabeedi korral, kuna ta ei tõsta veresuhkru taset. Galaktoosi (on glükoosi isomeer, erinedes glükoosist ainult hüdroksüülrühma ja vesiniku paigutuse poolest neljanda süsinikuaatomi juures) leidub looduses vabal kujul suhteliselt vähe. Kuulub laktoosi koostisesse (peamiselt sünteesitakse seda ühendit imetajate piimanäärmetes: galaktoos + glükoos = laktoos), vähesel määral leidub seda taimsete limade koostises. Maksas ja teistes organites muutub kergesti glükoosiks. 2. O l i g o s a h h a r i i d i d
purpurne vahekiht. Töö käik: kahte katseklaasi lisati 2 ml süsivesiku lahust, fruktoos ja galaktoos. Ühte katseklaasi lisati 2 ml munavalgu lahust. Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. fruktoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja galaktoosi puhul punakas. Järeldus: Lahuses tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe molekuli fenüülhüdrasiini liitumise produkti. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades kuju ja sulamistemperatuuri, mis on lähtesuhkrule omased. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 2 ml suhkru lahust, galaktoos ja glükoos. Mõlemasse lisati 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ja loksutati.
kui pearoog. Kala võib A tüüp süüa 3-4 korda nädalas täienduseks taimsele proteiinile. Vältida tuleb õrna valgelihalist kala, näiteks nagu lest ja heik, kuna need sisaldavad lektiini, mis võib ärritada A- tüübi seedetrakti. Kalaõlid on südamehaigusi vähendava faktoriga, mis muudab kala A-tüübile väga oluliseks. Piimatooted sellele tüübile ei sobi, kuna see veregrupp tekitab antikehi täispiima põhilise suhkru, D-galaktoosi vastu, mis moodustab B veregrupi antigeene. Küll aga A tüüp võib taluda väikeses koguses jogurteid, keefiri ja rasvata hapukoort. Munade piiramine on samuti oluline - munad ei ole A tüübile lihtsalt optimaalne valguallikas. A tüüp vajab korralikuks funktsioneerimiseks oma toidus rasva vähe. Lusikatäis oliivi- või linaseemneõli päevas on kasulik südamele. Seedehäirete vältimiseks peaks hoiduma maisiõlist.
II OLIGOSAHHARIIDID Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. · Maltoos · Laktoos · Sahharoos Maltoos ehk linnasesuhkur Koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned). Laktoos Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. Sahharoos Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Tärklis Koosneb glükoosijääkidest.
kaetakse pool kogu organismi energiavajadusest. 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. Energeetilise varu loomine imetajate organismis on energetiliseks varuaineks glükogeen. Seda kasutatakse tugeva füüsilise koormuse ja nälja korral, samuti reguleeritakse sellega ka veresuhkrutaset. Organismi kogu glükogeenisisaldusest üle poole lihastes, 18% maksas, 1% südames. Glükogeen moodustub maksas glükoosi, fruktoosi ja galaktoosi baasil. Glükoosi vaeguse korral glükogeen lagundatakse ja kasutatakse veresuhkru normaliseerimiseks. Ehituslik ülesanne esinevad kõikides rakkudes ja kuuluvad membraanide, rakuorganoidide, hormoonide koostisesse. Süsivesikud 7 Kaitsefunktsioon kaitsevad hingamisteid ja seedetrakti seinu mehaaniliste ärritajate toime ja patogeensete mikroobide sissetungi eest. Mitmesuguste ühendite sünteesimiseks asendatavate
reaktsioonides. Kehatemperatuuril kulgevad need reaktsioonid küllalt kiiresti. Kiirendajateks on spetsiifilised bioloogilised katalüsaatorid biokataüsaatorid ensüümid. Keemiliselt kuuluvad ensüümid valkude hulka. Paljud haigused on põhjustatud ensüümide aktiivsuse langusest, aga mingi ensüümi sünteesi häire võib viia isegi organismi hukkumiseni. (Näiteks: kui lapsel on puudus ensüümist, mis muudab galaktoosi glükoosiks, siis tekib galaktoseemia galaktoosi mürgistus ja laps sureb esimestel elukuudel.) Ensüümide aktiivsuse määramist kudedes, veres ja teistes kehavedelikes kasutatakse kliinikus haiguste diagnoosimiseks. Ensüümide puudulikkuse korral saab ensüüme kasutada raviks. Ensüümide kasutamissfäär on viimastel aastatel laienenud. Nende abil on võimalik uurida valkude ja nukleiinhapete keerukaid struktuure ning saada mitmeid ravimeid. Nomenklatuur Ensüümide nimetamise printsiibid:
Nõrga magusa maitsega 2) Laktoos (piimasuhkur) Kõigi imetajate piima regulaarne koostisosa Hüdrolüüsub D-glükoosiks ja D-galaktoosiks (laktoos D-glükoos + D- galaktoos) Oligosahhariidid 3-10 monosahhariidi jääki on ühinenud glükosiid-sidemetega Looduses leidub ainult üksikuid oligosahhariide 1) Triisahhariid rafinoos (galaktoos+glükoos+fruktoos) 2) Tetrasaffariid stahüloos (glükoos+fruktoos+2 galaktoosi) Hügroskoopsus, lahustuvus Hügroskoopsus sõltub: 1) Suhkru struktuurist 2) Isomeeride juuresolekust 3) Suhkru puhtusest Mono- ja oligosahhariidide lahustuvus vees on hea. Sensoorsed omadused Mono- ja oligosahhariidid on magusad Kõige olulisemad magustajad: 1) Sahharoos 2) Tärklise siirup 3) Glükoos · Konsistents · Suutunne · Fermenteerumine · Säilitusaine Omadused, reaktsioonid
Reaktsioonis reageerides käitub üks sahhariid kui alkohol. Nad on ühendatud omavahel hapnikuga, mida kutsutakse glükosiidsidemeks. Tuntumad sahhariidid on sahharoos, mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Rahavakeeli on see tavaline suhkur ja seda leidub roo- või peedisuhkrus. Teine tuntuim on maltoos, mis on tekkinud kahe glükoosi liitumisel ning seda leidub linnasesuhkrus. Viimane tuntuim disahhariid on laktoos, mis on tekkinud galaktoosi ja glükoosi liitumisel ja leidub piimasuhkrus. (Tuulmets 2006: 80-81) Polüssahhariid on monosahhariidide jääkidest koosnev pikk ahel. See on kõrgmolekulaarne ühend, mida nimetatakse polümeeriks. Need moodustuvad polükondensatsiooni teel, mis tähendab, et polüsahhhariidi tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Polüsahhariidid jaotatakse kolme gruppi. Struktuursed polüsahhariidi on need, millest bakterid, seened ja taimed ehitavad oma rakukesta, näiteks tselluloos
· Albinism (türosinaasi defitsiit) melaniinide biosünteesihäire (pole pigmenti); fotofoobia, nahaprobleemid (nahavähk) · Vahtrasiirupuriini haigus (HAAK-dehürdogenaasse kompleksi defitsiit pidurdab psüühilist ja vaimset arengut · Von Gierke haigus (glükoos-6-fosfataasi defitsiit süsvesikute metabolismihäire; maksa rasvumine, hüpoglükeemia oht. · Galaktoseemia (galaktoosi kinaasi defitsiit) tekib liiga palju alkoholi, vett, silm · Gaucher haigus (glükotserebrosidaasi defitsiit) lipiidide metabolismi häire (vaimsed, psüühilised häired. Antisensoligonukleotiidid ja PNA · Sünteetilised oligonukleotiidid moodustavad heterohübriidid mRNA-ga · Tulemuseks on valgu sünteesi inhibitsioon · PNA peptiidnukleiinhape (kunstlik peptiidnukleiinhape) · Meetod pole läbinud kõiki vajalikke uuringuid
I Monosüsivesikud ehk lihtsuhkrud * Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised * Glükoos ehk viinamarja suhkur, fotosünteesi saadus * Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud * Tärklis, taimedes energeetiline varuaine, meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks * Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid * Kitiin, lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen, energiarikas varuaine loomadel, inimesel talletuv maksas ja lihastes Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist
(~0,2%) või gaseeritud alkohoolne jook (~1%).Keefiri valmistamise aluseks on keefiriseened. Keefiriseened on 2–15 mm läbimõõduga graanulid, mille koosluses on väga erinevad mikroorganismid. Pideva ümberistutamise tingimustes jäävad seente omadused muutumatuks. Keefiriseened moodustavad maatriksi (kuivainesisaldus on ligikaudu 10%), millest umbes 50% on glükoosi ja galaktoosi sisaldav süsivesik kefiraan, ligikaudu 30% on valk. Keefiriseened on emajuuretiseks, mida võidakse kasutada otse keefiri valmistamiseks või millest valmistatakse eelnevalt tarbejuuretis keefiri tootmiseks.Keefiri toodetakse nii reservuaar- kui ka termostaatmeetodil (joonis 2). Konsistentsi parandamiseks võidakse reguleerida piima kuivaine- ja rasvasisaldust, lisada stabilisaatoreid või piima homogeniseerida.
Fermenteerivad piimhapet ja karbohüdraate ning moodustavad juustudesse porpioonhapet, äädikhapet ja süsihappegaasi. 28. Keefiri seened ja keefiri juuretis keefiri juuretist valmistatakse keefiri seente valmimisel lõssis, piimas. Seened on ebakorrapärase kujuga, kurrulised, valge, nõrk kollased.elastsed.sisaldavad 90 %vett, kuivaines-karbohüdraadid, proteiinid, rasv, mineraalained. Tekib suures koguses polüsahhariide, kefiraani, mis sisaldab glükoosi ja galaktoosi. Laktobatsille 66%, kokikujulisi piimhappebaktereid 16%,pärmseeni 18%. Mikrooranismid on sümbioosetes suhetes.Uusi seeni saab vanade paljundamisel-kasvatatakse pastöriseeritud piimas , peab erladama-saadakse filtraat-kefir. Keefiri juuretise mikrofloora: mesofiilsed homofermentatiivsed laktokokid, laktobatsillid,mesofiilsed heterofermentatiivsed laktokokid, pärmseened, äädikhappebakterid. 29. Hallitusseente kultuuride juuretised Piimatoodetel-Penicillum
· Kopsude ja kopsuväline mükobakterioos · Naha ja elundite mükobakterioosid 3. Mükobakterite rakuseina ehitus · Nende rakusein on paks ja sellele on iseloomulik suur lipiidide ja mükoolhapete sisaldus · Sarnaselt grampositiivsetele mikroobidele omavad mükobakterid suhteliselt paksu peptidoglükaanikihti, millest väljapoole jääb aga ulatuslik lipiide sisaldav rakuseina osa. · Vahetult peptidoglükaaniga on seotud mükoolhape koos Darabinoosi ja D-galaktoosi jääkidega. · Sellest väljaspool asetsevad nn. Vabad lipiidid, mis koosnevad vahadest, cordfaktorist ja mükosiididest. Viimane on glükolipiidide ja peptidoglükolipiidide ühend. · Rakuseina välispinnale jäävad ka antigeensete omadustega polüpeptiidimolekulid. 4. Mükobakterite olulisemad reservuaarid · Inimene · Loomad 5. Mükobakterite epidemioloogia · Tuberkuloos levib peamiselt õhu kaudu, harvem otsese kontakti teel
Puidus, vanapaberis ja muudes jäätmetes sisalduvat tselluloosi saab hüdrolüüsida suhkruteks ning neid fermenteerida tehniliseks etanooliks (oluline mootorkütus). Tselluloosi hüdrolüüsiks võib kasutada nõrka või kanget väävel-või soolhapet. Tselluloosi konversiooniaste on piirides 50-90%. Saadav alkoholilahus on enne rektifikatsiooni kangusega 2-12%. Suhteliselt kergelt hüdrolüüsub hemitselluloos (glükoosi, galaktoosi, pentooside segu). Esimesed 2 on pärmiga fermenteeritavad (kääritatavad) alkoholiks: (C6H10O5)n + H2O (+Hape)= n C6H12O6 - hüdrolüüs Pärmiseente poolt produtseeritava fermendi sümaasi toimel fermenteerub glükoos etanooliks ja süsihappegaasiks: C6H12O6 = 2C2H5OH + 2CO2 Protsessi jääkideks on molassid (kasutatakse loomatoiduks ja tulekindla magnesiitkivi (MgO) valmistamisel liimainena
mitteredutseerivast otsast kuni igale ahelale jääb enne hargnemist 4 glükoosi jääki. Hargnemised kõrvaldatakse glükosüüli transferaasi (kõrvaldab 3 neljast allesjäänud glükoosi jäägist) ja - amüloglükosidaasse aktiivsuse poolt (kõrvaldab allesjäänud 16 sidemega seotud glükoosi jäägi). UDP-glükoos on kastatav mitmes erinevas metaboolses reaktsioonis, muuhulgas galaktoosi sünteesil ja glükuroonhappe produtseerimisel. Enamus UDP-glükoosist kasutatakse glükogeeni sünteesiks. Galaktoos kasutab UDP-glükoosi UMP doonirina. Glükogeeni süntaas ei ole võimeline glükogeeni sünteesima ilma juuretiseta (praimerita). Uued polümerisatsioonitsentrid
Kokkuvõttes siis süsivesikud, eelkõige glükoos, on ühelt poolt vahetuks energiaallikaks, teisalt moodustavad nad aga maksas ja lihastes ladestatud glükogeeni näol märkimisväärse energeetilise reservi. 2) Struktuurne funktsioon. Eriti selgesti tuleb sahhariidide struktuurne tähtsus esile taimede puhul, milles rakukesta peamiseks koostisosaks on tselluloos, väärib see siiski märkimist ka inimese organismi silmas pidades. Mitmed galaktoosi, glükuroonhapet, N-atsetüülglükoosamiini ja N-atsetüülgalaktoosamiini sisaldavad heteropolüsahhariidid on kõhrede, naha ja silma sarvkesta sidekoeliste struktuuride koostisosaks. 3) Bioloogiline määrdeaine. Tähelepanuväärne on heteropolüooside toimimine bioloogilise määrdeainena. Näiteks hüaluroonhape on sünoviaalvedeliku määrdeliste omaduste seisukohast selle peamine komponent. 4) Regulatoorne funktsioon
Glükoos on ka levinum keerulisemate süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide (sahharoosi, maltoosi ja laktoosi) koostisse ning on tärklise, glükogeeni ja tselluloosi monomeeriks. Inimese seedekulglast imendub glükoos väga kiiresti. Fruktoos on kõige magusam suhkur. Toiduainetetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Fruktoosi leidub ohtralt mees, aga ka puuviljades. Seedekulglast imendub fruktoos aeglasemalt kui glükoos. Galaktoosi leidub looduses vabal kujul suhteliselt vähe. Peamiselt sünteesitakse seda ühendit imetajate piimanäärmetes, vähesel määral leidub seda taimsete limade koostises. Disahhariididest on kesksed sahharoos (tavaline lauasuhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Sahharoos on süsivesik, mida leidub rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Sõltumata toorainest on mõlema sahharoosi magusus ühesugune. Laktoos (piimasuhkur)
mahlades. Funktsioonid inimorganismis : *glükoosi metabolismi vaheühend *nukleotiidide ehitusüksused *süsivesikute metabolismi vaheühend · Oligosahhariidid liitsüsivesikud. Sisaldavad 2-10 monoosijääki, mis on seotud omavahel glükosiidsidemetega: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur, koosneb glükoosi- ja fruktoosijääkidest), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur, koosneb galaktoosi ja glükoosijääkidest), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);maltoos (linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid monoosijäägid on seostunud, polüooside molekulid võivad olla lineaarsed, spiraalsed või sfäärilised. Taimedes
Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsivesikud, mis koosnevad 2-10-st omavahel liitunud monosahhariidist.Looduses on enam levinud disahhariidid: · sahharoos (lauasuhkur)- koosneb glüükoosi ja fruktoosi ühenenud molekulidest. Esineb taimemahlades. · maltoos (linnasesuhkur)- koosneb kahest glükoosijäägist.Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. · laktoos (piimasuhkur)- koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. On piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. 3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
21. september 2009. a. 13:48 Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostis on süsinik, vesinik ja hapnik. Monosahhariidid - süsiniku aatomeid molekulis 3-6: · Riboos (C5H10O5) · Desoksüriboos (C5H10O4) · Glükoos (C6H12O6) · Fruktoos (C6H12O6) Oligosahhariidid - 2-3 on omavahel liitunud: · Maltoos e linnasesuhkur - kaks glükoosijääki · Sahharoos e suhkur (suhkrupeedist)- glükoosi- ja fruktoosijääk · Laktoos e piimasuhkur - galaktoosi- ja glükoosijääk Polüsahhariidid- palju monosahariide: · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Sahhariidide funktsioonid: · Energeetiline- üle poole energiavajadusest saame süsivesikutest · Varufunktsioon- taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · Struktuurne- rakukestad, tselluloos, lülijalgsete kest · Transport · Kaitsefunktsioon- linad, antikehade koostis, kaitse ära külmumise eest · Atraktiivne ehk ligimeelitav- nektar
Mäletsejate poolt sisse söödud lipiidid koosnevad pikaahelalistest rasvahppetest ning on kas vabad (õliseemnetaimedest), triglütseriididena (kaubanduslikus söödateraviljas) või galaktolipiididena (rohust). Rasvhapetest on looma söögis populaarsemad palmitiinhape, oleiinhape ja linoolhape. Lipiidid, mis saadakse rohust ja taimeseemnetest on laia pindadega ning hüdrolüüsuvad kiiresti mikroobsete ensüümide poolt. Peale hüdrolüüsi, glütserooli ja galaktoosi osakesed kääritatakse lenduvateks rasvhapeteks ja vabanenud polüküllastamata rasvhapped seejärel hüdrogeenitakse monoküllastamata ja küllastunud rasvhapeteks. Oleiinhapet ja linoolhapet on suurtes kogustes heintaimedes, mis muundatakse steariinhappeks, mida on kokku väga vähe. 29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa pH on 5,8- 7,0; madalam vahetult pärast söötmist ja kõrgem söögivaheaegadel. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele
Invertaas ise reaktsiooni käigus ei muutu, on tõeline katalüsaator, oli võimeline katalüüsima 100 000 kordse enda massi sahharoosi hüdrolüüsi. Sahharoos+vesi=glükoos+fruktoos Ensüümid on väga spetsiifilised. Glükoosi molekul (-all, -üleval, peal, teise C juures on OH all, 3 juures üleval, 4 juures all ja 5 C juures on CH2OH). -galaktoos on samasugune, aga 4 juures on OH üleval. -glükosidaas katalüüsib reaktsioone glükoosi derviaatidega, galaktoosi derivaate aga ei aktsepteeri. Galaktosidaas aga tunneb ära galaktoosi derivaate. Ensüüm on nagu lukk ja substraat on nagu võti, sellest ka kõrge spetsiifilisus. Luku-võrme teooria: seletus ensüümide kõrgest spetsiifilisusest. Üks lukk ja teine võti, mis sobituvad ideaalselt. Ei seleta katalüüsi siiski! Henri pani paika ES kompleksi idee keemiliselt ja matemaatiliselt korrektsetel alustel. Michaelis-Menten-(Henry) (MM) 10
20. Sahhariidid: üldiseloomustus, loomorganismi mono- ja disahhariidid Süsivesikud ehk sahhariidid on polühüdroksüaldehüüdid või –ketoonid ning on organismile põhiliseks metaboolse energia allikaks. Moodustavad kuni 80% taimede ja 2% loomade kuivainest. Nimetus karbohüdraat e süsivesik on pärit Tartust C. Schmidt ja viitab vesinik:hapnik vahekorrale 2:1 lihtsamates sahhariidide molekulides. Loomorganismides leidub glükoosi, galaktoosi, fruktoosi, riboosi, desoksüriboosi ja glükogeeni. Süsivesikutel samaaegselt aldehüüdi või ketooni ja alkoholi omadused. Enamik mono- ja disahhariide on kristalsed, magusad, värvustea ja lõhnata. Lahustuvad hästi vees ja halvasti(või mitte üldse) orgaanilistes lahustites. Monosahhariidid e monoosid: Ei hüdrolüüsu lihtsamateks süsivesikuteks, sest nad on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused
annaabi.ee 
