Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide keemiline koostis (0)

1 Hindamata
Punktid
Organismide keemiline koostis
1
Anorgaaniline aine( eluta loodusele iseloomulik)

Süsinik C- fotosünteesi lähteaine, keemiliste sidemete moodustis
Vesinik H- biomolekulide koostises, keemiliste sidemete moodustis, peptiidsidemed
Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+
Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses
Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes
Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises
  • Mesoelemendid:

Naatrium , Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi . Leidub: soolas , tillis petersellis; õunad, banaanid , punane kala
Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes. Leidub: piimas, kalas
Magneesium Mg- luudes , rakukestas, närvisüsteemi talituses. Leidub: kala, mereannid piim, kana
Kloor Cl- närviimpulsside tekkeks ja levikuks, mao soolhapete sünteesiks. Leidub: sool

Raud Fe- verele punane värv, seob hapnikut hemoglobiini koostises. Leidub: kala, vein, maasikad
Iood I- türoksiini tootmiseks, puudumisel struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine. Leidub: põhjakalad, must leib, õuna seemned
2
Vee tähtsus organismile:

Rakus:
  • Hea lahusti- Hüdroofilised ained- lahustuvad vees( glükoos, keedusool ); Hüdrofoobsed ained-ei lahustu vees( rasvad , õlid)
  • Osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides

  • Tagab raku siserõhu olemasolu ehk turgori (nt kui taimed ei saa vett, siis nad närtsivad, inimestel tekivad kortsud )

3
Orgaaniline aine ehk biomolekulid ( iseloomulikud elus organismidele)
Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud:
Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud - väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
  • Pentoos - sahhariid, kus on 5 süsinikku:

Riboos - nukleiinhapete koostises, RNA- geeni lõik, mis raeliseeribpärilikkuse ainet
Desoksüriboos- nukleiinhapete koostises, DNA- pärilikkuse aine talletaja
  • Heksoos- sahhariidid, kus on 6 süsinikku :

Glükoos- taimedes tekib see fotosünteesi käigus, see talletatakse tärklisena. Loomad saavad toidust.
Fruktoos - puuviljades
Oligosahhariidid- 2 kuni 3 monosahhariidist koosnev sahhariid
  • Maltoos - kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja seemnetes ja kui tärklise lõhustumisel ka loomades . Leidub: õlus

Laktoos - koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulidest, piimas esinev suhkur
Sahharoos - glükoosi ja fruktoosi jääkidest, esineb taimedemahlades
Polüsahhariidid- mosahhariidide jäägid, mis on glükoosisidemetega seotud
  • Tärklis- glükoosijääkidest koosneb, taimed kasutavad varuenergia allikana

Tselluloos - glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal
Kitiin - Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades
Glükogeen- glükoosijääidest,energiarikas varuaine loomadel, inimestel talletub maksas ja lihastes
Rasvad ehk lipiidid -
  • rasvhappe jääk+ alkohol / glütserool,
  • ained mis ei lahustu vees.
  • Tahked rasvad, õlid, hormoonid, steroidid , vahad.
  • Energiarikkad ühendid
  • Veest kergemad ja ei lahustu selles ehk hüdrofoobsed ühendid
  • Metaboolse vee teke: lõhustumisel moodustub vesi ja süsihappegaas( kaamel)
  • Sapi eritumine
  • Kaitsefunktsioon- mehhaanilised põrutused, märgumise eest, mahajahtumise eest,pruunrasvkude, mürkide talletumise koht
Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad- Vedelad rasvad(taimsed) , tahked rasvad( loomsed rasvad), vahad( taimsed ja loomsed)
Liitrasvad ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, rakumembraani koostises
Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- loomakudedes:
Kollestriidid- kollesterool+ rasvhape
  • Loomaraku membraani koostises
  • Sapis
  • Sellest sünteesitakse: hormoone ja vitamiine
  • Ateroskleroosi põhjustab- veresoonte lupjumine
  • Rakumembraani koostises

Hormoonid-
Vitamiinid
Valgud ehk proteiinid - aminohapetest: aminorühm+ karboksüülrühm. Valkude tootmine toimub ribosoomides
  • Hemoglobiini trantsportija
  • Kaitse funktsioon
  • Mürk
  • Varuaine
  • Struktuurne- kabjad, küüned, sarved
  • Ensümaatiline- kiirendavad protsesse aineid lõhustades
  • Lihtvalgud(munavalge)
  • Liitvalk- valk+ orgaaniline aine ( kromosoom )

Primaarstruktuur - aminohapete järjestus määrab selle iseloomu ja ühendatud peptiidsidemetega
Sekundaarstruktuur- seotud vesiniksidemetega. Heeliks ja struktuur , juuste, küünte, karvade , kõõluste valgud
Tretsiaarstruktuur- gloobul , seotud vesiniksidemetega, ensüümid, antikehad , vereplasmavalgud
Kvaternaarstruktuur - mitme polüpeptiidi ja gloobuli ühinemisel (hemoglobiin), ühendatud vesiniksidemetega
  • Denaduratsiion ehk valgustruktuuri muutumine, kus ävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur- mehaaniline tee, kõrge temperatuuriga, kiirguse teel, keemilisel teel
  • Renaturatsioon- taastumine
Nukleiinhapped, DNA, RNA
DNA- desoksuribonukleiinhape
RNA- ribonukleiinhape
kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest
nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
1.Nukleiidid- koosnevad 3 komponendist : 1. Monosahhariid 2. Fosfaatrühm 3. Lämmastikalus( A- adeniin , T- tümiin, C- tütosiin, G- guaniin) A=T ja C=G
2.DNA ehk desoksüriboos- Säilitab infot, koosneb 2-st omavahe ühendatust ahelast
3.RNA ehk riboos- realiseerib pärilikkuseainet. 3 tüüpi: 1. mRNA ehk info transport DNA-lt ribosoomi 2. RRNA ehk ribosoomi RNA- kinnitub ribosoomi külge 3. tRNA ehk trantspordi RNA- trantspordib aminohappeid tsütoplasmast ribosoomi. ( A- adeniin, U- uratsiil, C- tsütosiin, G- guaniin) A=U ja C=G
Organismide keemiline koostis #1 Organismide keemiline koostis #2 Organismide keemiline koostis #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rkurel Õppematerjali autor
Konspekt organismide keemilise koostise kohta

Sarnased õppematerjalid

Organismide koostis
14
doc

Organismide koostis

Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus ­ struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

Bioloogia
Orgaanilised ja anorgaanilised ained
4
pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid ­ biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin ­ nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks ­ DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur ­ valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid ­ süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid ­ nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast

Bioloogia
Toitainete kokkuvõte
2
doc

Toitainete kokkuvõte

Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede

Bioloogia
Organismide koostis - konspekt
4
docx

Organismide koostis - konspekt

väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse ­ tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid ­ Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne

Bioloogia
BIOKEEMIA ALUSED
4
odt

BIOKEEMIA ALUSED

rRNA-ribosoom-moodustab ribsoomi mRNA-informatsiooniRNA, toob 1 geeni info rakutuumast välja(ribosoom) tRNA-trantsportRNA-aminohapete trantsport Lihtvalgud- aminohappejääkidest Liitvalgud- valgulisest ja mittevalgulisest osast koosnevad(kromosoomid mis koosnevad kromosoomivalkudest ja DNA.) Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel 1. H2O,NO3,NH,K 2. Orgaanilised(CH4,valgud,süsivesikud,lipiidid,nukleiinhapped) mikro-kaalium(k)kloor(cl)naatrium(na)kaltsium(ca)magneesium(mg)raud(fe) makro-hapnik(o),vesinik(h)süsinik(c)lämmastik(n)sosfor(p)väävel(s). Anorgaanilised (mineraalid,H2O,NO3,NH,K,kivimid) vesi,soolad,happedja alused.

Biokeemia
Organismide keemiline koostis
39
ppt

Organismide keemiline koostis

Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

Bioloogia
BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid
20
docx

BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

VEE ÜLESANDED:  ON RAKKUDE SISEKESKKOND JA TÄIDAB RAKUVAHERUUMI  TAGAB RAKU SISERÕHU - rõhka annab rakule kuju ja vastupidavuse, kui siserõhku väheneb -- taimed närtsivad, kortsud  HEA LAHUSTI  OSALEB KEEMILISTES REAKTSIOONIDES  FOTOSÜNTEESI LÄHTEAINE  aitab säilitada püsivat sisetempi  kaitseb rakke ja organisme ülekuumenemise eest - higistamine, lõõtsutamine, taimedel õhulõhed, vee aurumine jahutab  VAJALIK ORGANISMIDE PALJUNEMISEKS  TRANSPORDIB AINEID - kindlustab ainevahetuse rakkudes; eemaldab jääkaineid; pisaravedelik; liigesevõie MAKROELEMENDID - -elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest 1. SÜSINIK C –  *tähtsaim bioelement: võib moodustada 4 keemilist sidet; võime moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm.

Bioloogia
Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis

makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained ­ 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA).

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun