Organismide üldine keemiline koostis (0)

loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. eluta looduses esinevad anorgaanilised ained. orgaanilised � hendid on iseloomulikud elusloodusele. *** MAKROELEMENDID : Hapnik O- kindlustab toitainete l�hustumisel ja hingamisel. S� sinik C- kuulub samuti biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotos �nteesi l�hteaine; hingamise ja k�� rimise l�pp- produkt . Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus , vajalik vesiniksidemete moodustumisel. L�mmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste � hendite N ATP koostises. V��vel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. *** MIKROELEMENDID : naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuv�line element. osalevad n�rviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku ts�toplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja k�hrkoe koostises, vere h��bimine, lihastes, reguleerib vee hulka organismis. magneesium mg- klorof�lli, luude, rakukesta koostises, n� rvis �steemi talitluseks . kloor cl- n�rviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe s�nteesiks. raud fe- seob O2 hemoglobiini koostises, raudphend heem annab verele punase v�rvuse. jood I- vajalik kilpn ��rme hormoonide nt t�roksiini s�nteesiks. joodi puudusel kujuneb v�lja kilpn��rme haigus- struuma . *org ainetest on k�ige rohkem valke. * lipiidid ja sahhariidid on energiaallikateks . *nukleeinhapped dna ja rna. *k�ikide org ainete koostises on esindatud c, h, o. ***VEE OMADUSED: 1. suur soojusmahtuvus - soojeneb ja jahtub aeglaselt, seal on organismidel stabiilsem elada kui �hkkeskonnas. p�sisoojasus. 2. hea soojusjuhtivus - hoiab kehast kaugemal olevad osad soojana N nina, s� rmed . 3. vedelas olekus tihedam kui tahkes- j�� pinnal, hoiab soojust. 4. k�rge aurustumissoojus - vee �leminekul vedelast gaasilisse kulub suur energiahulk (vesiniksidemete l� hkumine ) 5. suur pindpinevus - veemolekulid hoiavad tugevalt pinnal teineteisest kinni 6. kapillaarsus - seos pinna pindpinevusega, v� imalik peenikeste soontes t�usevliikumine. S�SIVESIK- org � hend , mis sisaldab s�sinikku, vesinikku, hapnikku. energiarikkad ained. ***SAHHARIITIDE JAGUNEMINE: I monosahhariidid ehk lihtstruktuurid v�ga aktiivsed, reaktsiooniv�imelised. pentoosid - riboos , desoks�riboos leksoosid- gl�koos, fruktoos . ***gl�koos e viinamarjasuhkur monosahhariid , mille molekulis on 6 s� siniku aatomit. t�htis energiaallikas . taimedes moodustub fotos�nt k�igus gl�koos, talletatakse t�rklisena. loomad saavad gl�koosi toiduga. ***fruktoos e puuviljasuhkur puuviljades ja mees esinev monosahhariid. riboos- nukleiinhapete koostises, RNA desoks�riboos- nukleiinhapete koostises, DNA II Oligosahhariidid koosnevad 2 v 3 monosahhariidist. 2 monosahariidist koosnevad - disahhariidid. *** maltoos e linnasesuhkur idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi; 2 gl�koosij��ki. moodustub taimedes ja loomades t�rklise l�hustumisel. *** laktoos e piimasuhkur- - -gl�koosi ja galaktoosi molekulidest. sahharoos e roosuhkur - - - 1 gl�koosi ja 1 fruktoosi j�� gist III pol�sahhariidid e liitsuhkrud monosahhariidide j��gid on seotud gl�koosisidemetega pikkadeks ahelateks. t�rklis- koosneb gl�koosij��kidest, taimed kasutavad varueneergiaallikana. tselluloos -tuhanded omavahel �hendatud gl�koosij��gid, taimede ehitusmaterjal. kitiin- l� mmastiku sisaldavast suhkrust . l�lijalgsete toeses ja seente rakukestades. gl�kogeen- tuhandetest gl�koosij��kidest. energiaallikas/varuaine loomadel.