Sahhariidid, lipiidid, valgud (0)

1 Hindamata

Sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik

Sahhariidi jagunevad:

Monosahhariidid – süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6.

Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud.
- Maltoos – linasesuhkur – glükoosi jäägid.
- Sahharoos – peedisuhkur – glükoosi ja fruktoosi jäägid.
- Laktoos – piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid
3. Polüsahhariidid – polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid.
- Tärklis – glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse.
- Tselluloos – glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus
- Glükogeen – ei ole magus, ei lahustu vees.

Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.)
Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi.
Tärklist tõestatakse joodiga .
Glükoos, fruktoos , sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine . Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal.
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid.

Lihtlipiidid – rasvad ja õlid. Rasvad tahked ; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained .

Liitlipiidid – fosfolipiidid , mis on tähtsad rakumembraani koostises

Steroidid – tsüklilised ühendid

Kolesterool
Naiste ja meeste suguhormoonid
Vitamiin D

Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur. Rasvad ei lahustu vees ja on vett-tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Nad rääsuvad hapniku käes.
Kui rasvasid keeta tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Seepi kasutab inimene igapäevaselt.
Margariini saadakse taimeõlide reageerimisel vesinikuga. Vesinik liitub kaksiksidemetele ja vedelad taimeõlid muutuvad loomsete rasvade sarnasteks tahketeks rasvadeks.
Rasvad on organismide energia varuained.
Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest.

Valgu struktuurid

Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus

Sekundaarstruktuur – keerdumine või voltumine

Tertsiaarstruktuur – gloobulid või fibriilid

Kvarternaarstruktuur – mitu valku koos.

Valkude omadused

- tundlikud keskkonna mõjude suhtes

väga aktiivsed
nii aluste kui ka hapete omadused
- Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma.
- Valgud (küüned ja juuksed) kõrvetades kärssavad.
- Tselluloos (paber ja puuvill) põlevad leegiga.
- Tänapäeval nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks: süsivesikud, alkoholid, karboksüülhaped, sahhariidid, rasvad, valgud. Orgaanilised on nad sellepärast, kuna suurem osa nendest on nii või teisiti seotud elusorganismidega – nad tekkivad organismide elutegevuse käigus, on eluprotsesside jaoks hädatarvilikud või on tekkinud elusorganismide jäänustest(nt. Nafta )

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 75 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piparm9nditee Õppematerjali autor

sahhariidid lipiidid valgud keemia

Sarnased õppematerjalid

doc

Sahhariidid, rasvad, valgud

2. Monosahhariidid süsinike aatomite arv on 3-6 (glükoos, fruktoos) Oligosahhariidid 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud (sahharoos) Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises Steroidid - tsüklilised ühendid,mis vees praktiliselt ei lahustu, Kolesterool, vitamiin D, Mitmed hormoonid 9

Keemia

doc

Konspekt - Organismide koostis

Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist.

Bioloogia

odt

ORGAANILINE KEEMIA

· aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine: Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil. VALGUD 5. Valkude ehitus. Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses. Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga: 1) peptiidside 2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju)

Orgaaniline keemia

doc

Orgaanilised ained

Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh.,

Bioloogia

doc

Orgaanilised ained

Orgaanilised ained Biomolekulid on orgaanilised ained, mis moodustuvad org. elutegevuse tulemusena Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad org. ainevahetust ja elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos)

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA

1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed

Bioloogia

odt

BIOKEEMIA ALUSED

Aids-viirushaigus,imuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. antikehad- tunnevad ära haigustekitaja, seonduvad sellega ja saadavad ta lagundamisele. bioaktiivne aine-väikesed kogused mõjutavad org. Talitlusi(ensüümid,hormoonid, antibiootikumid,mürkained, ravimid) biomolekul- org. Aine molekul mille moodustumine on seotud org. Elutegevusega. biopolümeer-org. Moodustuv polümeer(sahhariidid,valgud,nukleiinhapped) desoksüriboos-nukliinhapete koostises(DNA) ensüüm-eriliste omadustega, biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. fosfolipiid-rakumembraani koostises esinev fosfaatrühm, mis sisaldab lipiidi. harmoon-eristatakse valgulisi ja steroidihormoone komplementaarsustrintsiip- on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. kontraktsioonivalk- iikumisfunksiooni täitev valk, mis on väimeline muutma oma mõõtmeid. lipiid-org. Ainete ühendite rühm,mida iseloomustab vees mittelahustuvus(rasv,õli,steroid,vaha) lihtlipiidid-vedelad(taime õlid),tahked rasvad(

Biokeemia

odt

Elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimismeetodid, organismide keemiline koostis.

BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid