1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ??
Teoses räägitakse pidevalt Tralfamadore planeedist ja selle elanikest, tralfamadoorlastest. Nii nagu Billy teeb rändeid ajas, rändab ta ka Maalt Tralfamadorele ja vastupidi. Ta sattus Traflamadore loomaaeda, kus teda kohalikele näidati. Planeedi põliselanikud huvitusid tema kehast üksikasjalikult. Inimene ja tema elu näis neile hoopis omanäolisena ning nad tahtsid sellega tutvust teha. Vonneguti romaani on suhteliselt keeruline jälgida, kuna see on üsna fragmentaarne, katkendlik. See pole kirjutatud tavalises vormis nagu muinasjutu raamatud või midagi sellist. Raamatut lugedes leiame tegelase ühel hetkel Teisest maailmasõjast, järgmisel hetkel perepuhkuselt lapsepõlves ning nagu eelnevalt mainitud, külastab ta ka Tralfamadore planeeti. Kogu tegevus on üsna segipaisatud ning sisu mõistmiseks tuleb seda üsna pingeliselt jälgida. Kurt Vonneguti romaan ,,Tapamaja, korpus viis" on üks parimaid sõjavastaseid postmodernistlikke romaane, mis kirjutatud
lahendamise strateegia.Probleemi lahendamise strateegial on kolm järku:1. Teadmistevajaku otsing (puuduvate teadmiste otsing)2. Strateegia hüpoteeside ja oletuste väljatöötamisest3. Strateegia eksperimentaalsest kontrollist 6.Probleemide lahendamise teevad sageli võimatuks mitmesugused psühholoogilised takistused: · nt probleemi mitme aspekti ebaobjektiivne hindamine, mille tagajärjel võib mõttetegevus kulgeda vales suunas;· liigne tähelepanu mõnele probleemi üksikaspektile, fragmentaarne mõtlemine, oskamatus näha tervikut;· matemaatilise tõenäosuse ignoreerimine; · andmete saamise aeglus püsimälust; · kinnitava tõestusmaterjali eelistamine infole, mis ei kinnita ideesid; · ebareeglipärasuste ja vasturääkivate infoallikate ignoreerimine: ebareeglipärasused aga viitavad sageli õige lahenduse leidmise suundadele; · oma võimete üle-või alahindamine.7.Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas
mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud – spermatosoidid – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Viirused Viirus koosneb valgust ja nukleiinhappest. Viirused sisaldavad ainult üht tüüpi nukleiinhapet (kas DNA või RNA). Nukleiinhappemolekul võib olla rõngasjas, lineaarne või fragmentaarne ja struktuurilt üksik- või kaksikahel. Nukleiinhapet ümbritseb kas lihtsam või keerukam kapsiid. See sisaldab lipiide ja struktuurvalke. Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end nö rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni. Nakatumise teine staadium kannab nime lüütiline
2008. aastal Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind 2008. aastal Transilvaania filmifestivali (Rumeenia) võistlusprogrammis parima operaatoritöö auhind 2008. aastal festivali "Kinosokk" (Anapa, Venemaa) parima filmi auhind 2008. aastal Brüsseli sõltumatute filmide festivalil peaauhind 2. Filmis oli mitmeid postmodernismile omaseid tunnuseid nagu näiteks: Erinevad sündmused ei olnud üksteisega tugevalt seotud Film oli fragmentaarne Kindla teemaderingi eristamatus Paranoilisus 3.Tegevusliinid: Üksikema Laura (üritab koos oma tütrega elus edasi minna ning seda ilma ühegi meheta) Kirjanik Mati (soovib oma naist tagasi või üldse kedagi enda kõrvale) Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga) Sveitser Theo ( naiste lemmik, üritab ennast pidevalt tõestada) Arhitekt Maurer (tahab maailma parandada, mõtlemata sellele, et
refereerimine) Prominendid Mugavus Konflikt Ebatavalisus Aktuaalsus Vastulause küsimine soovitatav KUIDAS SUHELDA MEEDIAGA? RUSIKAREEGEL - ei tohi keelduda kommentaarist Ajakirjanikega suhtleja peab nende suhtes olema abivalmis, toetama neid info hankimisel Kui kriis on värske, anda välja võimalikult vähe infot Kooskõlastada maja sees infoliikumine, vajadusel panna paika kõneisik Valetada ei tohi! MIKS, JUMAL, MIKS? Kiirmeedia on fragmentaarne Uudiste ilmumist mõjutab ajaline surve Kui ajakirjanik ei saa vastulauset, ilmub info ilma selleta Vastulause ilmub mingis teises nupus ja seda ei pruugi esimese uudise lugejad enam näha MIDA TEHA? Esimesel võimalusel anda kommentaar Kas kommentaar, et meil pole midagi kommenteerida, on ka kommentaar Väljastada preventiivne teade a la
unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata, esineb hüppeid ühelt teemalt teisele, esineb kordusi, grammatilisi vigu või ebatäpsusi.Teksti paigutus polnud lineaarne, jäeti ära kirjavahemärgid jne. - Aine: oluliseks teemaks sai kunst ja selle loomine, tekst ja selle kirjutamine. - Inimese sisemaailm, selle analüüs, autorid tegelesid süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega. Varem kehtinud usk, et kirjanik peegeldab oma tekstis tõde maailma kohta
Marinetti sulest. Vene futuristide manifest ,,Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele" ilmus 1913 Moskvas, tähtsamad autorid Vladimir Majakovski ja Velimir Hlebnikov. Futuristid kutsusid üles ülistama luules suurlinna, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, propellereid, elektrit, revolutsioonide murdlainetust, rahvahulki, keda erutavad töö, nauding ja lärm. Hävitada tuleb muuseumid, raamatukogud, moraalsus. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav, kasutatud on tehnilisi võtteid nagu montaaz ja kollaaz. 1912 avaldas Marinetti ,,Futuristliku kirjanduse tehnilise manifesti, mis esitab futuristide uue keelekasutuse põhiseisukohad. Vastavalt sellele tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, mis kannab energiat ja vahendab kõige mõjusamat elu ning elu tajuva intuitsiooni elavust. Kirjavahemärkide asemel kasutatagu matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid
kompsitsioon- algus,keskpaik ja lõpp. Kasutab unenögusid, müütilisi arhetüüpe,motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist jne. Luulest kaob traditsiooniline meetrum,seda asendab vabavärvss või vabarütm. ; Samuti puudub kaausaalsus, teksti osade vahel ning aja vool on segi paistatudm sündumste loomulik kronoloogia lõhutud. Muutub ka vaatepunkt, jutustaja ei ole eanm kõiketeadja ega hinnangute andja. Kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega,olles sageli fragmentaarne,selega kompstitsioonita viimast asendavad assotsinatsioonid, tagasiöördumised,kordamised,ümberütlemised,hüped ühelt teemalt teisele; laused on sageli lõpetamata; esineb grammatilisi vigu või ebatäpsusi. Vabavärsilised luulses said tähtsaks suulistest kõnest pärist intonatsioonid,,rõhjud,pausid jms. Teksti sugenes eri stilide segu, mõeldi välja värskeid metafoore, mängiti keelega,loodi uusi sõnu. Kirjanik oli
Metafüüsika Iroonia Modernism ja postmodernism: Mondernism - usk progressi, toetumine mõistusele ja autoriteedi ning traditsiooni tagasilükkamine;usk teaduse võimsusesse; võtmesõnadeks on tõde, õiglus ja vabadus; arenes kaasaegne tootmine ja linnastumine; tõusid esile liberalsed demokraatiad ning ühes sellega tolerans, humanism, egalitarism, bürokraatia. Postmodernism metanarratiivid, ,aailm ei ole süsteemne ega terviklik, maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest, mittesuhestatud episoodidest. Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide
Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks kompenseerima argirutiini. Postmodernism Nõustub modernismiga vaid ühes väärtuste suhtelisuse osas. Muus vastandub, seejuures suhtelisusest kujuneb kultuurilise pessimismi tugi (nt ÜRO inimõiguste deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid
"Päris tekstuaalne Unt ilmub õieti alles 1980. aastate lõpus: selle teatavaks eeltaktiks on küll juba 1984. aastal kirjutatud Räägivad, kuid tõeliselt realiseerub ta romaanina Öös on asju... See Undi kõige mahukam kirjanduslik töö (üle 200 lehekülje) jätab osalt mulje juba puhtast tekstuaalsest modernismist, nagu selle idee selgines ja kristalliseerus kakskümmend aastat varem prantsuse teooriates." (Krull, 1993). Üheksakümnendatel on ta postmodernismi vaimus rõhutatult fragmentaarne, Suurtele Narratiividele vastanduv, rõhutatult pretensioonitu stiiliga ning järjest "kergemini kättesaadav". Tekstides avaneb uus dimensioon - kaubanduslikkus, moe taotlus kui eesmärk iseeneses, kavatsuslik triviaalsus. Eelkõige üheksakümnendatel kujundab ta enesest moekirjanikku, kes kommenteerib ja fikseerib asju, nähtusi, hoiakuid, klisheesid, iidoleid jms., mis on parasjagu moes. Kui eelnevatel aastakümnetel keskendub ta eksistentsiaalsetele
eneseväärikuse allikas pikaajaline töö ühe tööandja juures pikaajaline töö ühe tööandja juures 3-5 erinevat karjääri ja 7-15 erinevat töökohata, töö on paindlik, fragmentaarne ja ebakindel. 3-5 erinevat karjääri ja 7-15 erinevat töökohata, töö on paindlik, fragmentaarne ja ebakindel. 13. Postmodernistlik töö käsitlus 2. Postmodernistlik töö käsitlus Postmodernistlik: Postmodernistlik: vabaduse allikas
- Ümberdefineerimine või loobumine - Prioriteedi muutmine - Ümberlülitumine - Farmakonid Juhi rollid 1) Suhtlemisega seotud - Tseremoniaalne - Juhtija- eestvedaja - Sidepidaja 2) Infoga seotud - Vastuvõtja - Infojagaja - Kõneleja 3) Otsustamisega seotud - Uuendaja- ettevõtja - Ressursside jagaja - Arusaamatuste lahendaja - Läbirääkija J. Moreno arenev rollisüsteem - fragmentaarne ja düsfunktsionaalne rollisüsteem arhailised rollid, vajalikud ellujäämiseks, kuid täiskasvanu seisukohast ebasoovitavad ellujäämise rollid. - toimetulekurollide süsteem rollid olukordadeks, mil ellujäämine on ohus. - progressiivne funktsionaalsete rollide süsteem täiskasvanule soovitavad rollid, mis arenevad ega korda toimetulekurolle. Mõned tüüpilised toimetulekurollid, ellujäämisstrateegiad (Moreno)
Pole enam postmodernism, vaid pigem demostreerib lääne ilukirjanduses toimuvat tagasipöördumist modernismi poole. Kunstlikus mõttes suure romaani nõuded täidetud. Selle kümnendi üks suuremaid romaane. Perekonnaromaan, vaadeldakse 3 põlvkonna saatusi, mida ühendab vereliini ja pärilikkuse edasikandumise teema. Palju kõrvalteemasid: kodu, paigavam, vägivald, ajaloo kummitused, eestivene teema, globaalne bisness ja ökoloogiline ähvardus, ,,eesti loo" allegooria. Aja ja sündmuste fragmentaarne esituslaad. Palju sümboleid (mesilased, lilled, saar, rongid jne). Omajagu unenäolisust. Vaatamata sellele, et romaanis on palju tumedaid asju, on tal elujaatav porgramm/idee ma olen elus. Urmas Vadi ,,Tagasi Eestisse" (2012) proovib tabada üldist pilti (Eesti inimese üldistamise katse). Väljarände ja tagasituleku teema. Tugevalt Eesti ja välismaa vastakuti asetatud. Urmas Vadi ,,Neverland" üritatakse läbilõiget erinevatest ühiskonna gruppidest ja sotsiaalsetest tasanditest
kella kaheksa paiku hommikueinet tõi, jäi seekord tulemata. Seda ei olnud veel kunagi juhtunud. K. ootas pisut aega ja nägi oma voodist, et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Aja voolamine on tekstis segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. Aeg voolab subjektiivselt, pindtekst on fragmentaarne ja lähedane kaosele. Vaatepunkt muutub. Kaob jutustaja kõiketeadmine ning kindel ja ühene sotsiaalne ja moraalne hinnang oma tegelastele. Kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji (idioot), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker-asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus);
b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget (1896 – 1980): Neli staadiumi (arengutaset). Piaget eristas nelja suuremat arengutaset. Esimesed kaks taset on ettevalmistuseks järgnevatele. Operatsioonide tasemeid eristab eelnevatest süsteem. Viimastel tasemetel pole tunnetamine enam fragmentaarne – operatsioonid on omavahel seotud. 1)Sensomotoorne tase (0-2a): lihtsad liigutus- või tajuaktid, lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 2) Operatsiooni – eelne tase (2-7a). Laps suudab opereerida ka kujutlusteda. Lapsel on arenenud kujundlik mõtlemine, mistõttu omab potentsiaalset võimalust haarata järgnevate sündmuste jada
tähelepanuga, mida iseloomustab esmajoones valivus. Põhineb: erutus pidurdus protsessidel Teadvuse 3 põhilist komponenti: 1) närvistruktuur; 2) energia; 3) informatsioon Teadvuse norm. seisund on virgeseisund, ööpäeva jooksul kõigub virgeseisund- uneseisund. Teadvuse SELGUSE ALANEDES: Tegelikkuse analüüs ja süntees nõrgenevad; Desorienteeritus ajas, kohas, ümbritsevates isikutes; Mõtlemine ebajärjekindel, fragmentaarne, laialivalguv; Jooksvate muljete meeldejätmine mällu on puudulik TEADVUSE SELGUSE KVANTIT.HÄIRED: Obnubilatsioon teadvuse hägunemine (äkki ei mäleta) Somnolentsus - haiguslik unisus (taipamishäire, mälu alanenud) Soopor e. uimus ( ei võta vastu, mälulünk ümbritseva suhtes) Kooma e. teadvusetus TEADVUSE KVALITATIIVSED HÄIRED e. väärastunud teadvusseisundid: Oneroidne sündroom ulmataoline seisund Deliiriumi sündroom - meelepetted, kriitika alanenud
luul) *paranoiline luul (paranoid, persecutory) - tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatusluul, tagakiusamisluul, kahjustusluul, mürgistusluul, mõjustusluul, instseneeringuluul, intermetamorfoosiluul, teisikuluul, kiivusluul, erootiline luul) luulu ulatus: 1) olmeluul 2) laiahaardeline luul 3) kosmiline luul luulu süstematiseeritus: 1) isoleeritud luulumõte 2) fragmentaarne luul 3) süstematiseeritud luul Kõnehäired (disturbances of speech) *düsartria (dysarthria) *kogelemine (stuttering) *düsprosoodia (dysprosody) - kõnele normaalselt omase meloodia kadumine; *motoorne afaasia (motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia) 6
tõttu, mille põhjus on lugejate erinevad teadmised, oskused ja kogemused. Siiski võib nimetada nähtusi, mis üldjuhul muudavad teksti raskesti loetavaks. · Käsitletav aines on lugejale võõras. · Teksti funktsioon ei ole lugejale selge. · Tekstis liialdatakse abstraktsete sõnadega. · Kontekst on lugejale võõras. · Tekst on liiga informatiivne. · Tekstis on väga kõrge üldistustase. · Tekst on liiga fragmentaarne. · Teksti tähendussuhted (aja-, põhjus- ja tagajärjesuhted) on ebaselged. · Tekstis puudub keskne probleem. · Tekstis liialdatakse ebaoluliste detailidega. · Lugemist juhtivat ja suunavat metateksti on vähe või see puudub. Lugemine kui protsess Lugemine on protsess, millel on oma reeglid. Enamasti on need inimestel väljakujunenud iseenesest ega ole seetõttu alati kõige otstarbekamad
Vassili kandinsky 1866-1944 Paul gauguin la trame noire(must põiming)(pompidou 1848-1903 kaasaaegse kunsti muuseum, pariis) Tahiti naine(erakogu) michelangelo Pablo picasso 1475-1564 1881-1973marie-therese 1937(fragmentaarne taavet(5,2m, marmor)(akadeemia galerii, firenze) periood)ta teostel on äratuntav toulouse-loutreci oli skulptor,maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ühes mõju, 1901 kaotas ta oma parima sõbra- kuni isikus. Õppis tolle aja tuntumate meistrite juures 1905 oli ta põhitooniks helesinine(leina ja ja oli vaimustatud antiikskulptuurist. kurbuse värv)(sinine periood)1906-1907 maalib Taavet hoiab õlal lingu ja peos kivi, et kohe ta roosades toonides, avignoni neidudega saab
Teos peaks olema esitatud eri vaatepunktidest, sest maailm on pidevas liikumises. Keele muutmine pidi kaasa tooma mõtlemise muutumise. Tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, omadussõnad ja määrsõnad. Igale sõnale peab vahetult ilma sidesõnata järgnema teine nimisõna nad on omavahel seotud analoogia kaudu. Ainult analoogia märgi () kasutamine oli lubatud. Kirjavahemärkide asemel tuli kasutada matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav. Teksti hakitud struktuur ja võõrus saavutati, kasutades seni harva rakendust leidnud võtteid, nagu montaaz, kollaaz, pastiss. Kirjanduses tuleb hävitada ,,mina", mis väljendab raamatukogudest ja muuseumidest rikutud ning loiuks muutunud igava inimese loogikat ja psühholoogiat. Vene futuristid lõid uue poeetilise keele zaùmi, mis uue sotsiaalse dialektina pidi vastama uutele olemisvormidele ja väljendama kaasaegset elutunnetust
Sündmuste kronoloogia lõhutud. Muutub vaatepunkt- jutustaja pole kõiketeadja ja hinnanguteandja. 7. Mis muutus modernistlikus kirjandusloos lugeja jaoks? Realistliku kirjanduse puhul mõistis lugeja kohe teksti, modernistliku kirjanduse puhul võib see pidevus katkeda ning seoseid saab avastada tagantjärele. Lugeja ei teaadmid mis teda ees ootab, autor ei piiranud end mingite reeglitega. Lugeja hakkas ka ise tekstiga mängima, unustades autori Fragmentaarne tekst (modernistlik proosa) Modernism Virginia Woolf (1882-1941) Sündis Londonis, oli briti kirjanik ja feminist Rasked suhted perekonnas Depressiooon Abiellus kirjanuskriitiku Leonar Woolfiga Kirjastus Hogarth Press Enesetapp (uputas end Ouse’i jõkke) Looming: „Proua Dalloway“ „Tuletorni juurde“ „Vaatuste vahel“ Franz Kafka (1883-1924)
noorusest. Võimalik, et oma osa oli seal ta enda kogemusel – ühelt poolt “lõbus tudengielu” jooma ja seksiseiklustega, teiselt poolt vajadus näidata end kodustele kõikumatult siivsa ja töökana. Võib väita, et kiindumus sellesse motiivi väljendab huvi inimpsüühika ja –identiteedi vastu ja arusaama, et inimene ei ole ühtne, vaid fragmentaarne, ootamatu ning tumedate külgedega. 19. sajandi lõpupoole hakkavad sedalaadi inimesekäsitlust järjest rohkem toetama ja vormima uued teadus ja meditsiinisuunad: evolutsiooniteooriad, seksuoloogia, mesmerism. Erilisel kohal on siin psühhoanalüüs ja arusaam, et inimesel on peale teadvuse ka alateadvus, mille üle tal ei ole kontrolli, aga mis võib oma alla surutud vajadustega hakata kontrollima teda.
lõuendile laiali. Värvid sulanduvad teatud kaugusel vaataja silmis kokku (optiline segunemine). Vastandvärve kõrvutades saavutasid impressionistid ka valgusevirvenduse: Monet'le meeldis eriti punase ja rohelise kooskõla, van Goghile sinise ja oranzi kokkupuutel. Vormi anti edasi pintslilöögiga: horisontaalsed tõmbed meenutavad lainete loksumist, kriipsukeste rida rohukõrsi ning õhukesed värvilaigud puulehtede värinat. Kiire ja fragmentaarne teostus tõi kaasa materjali mitmekesisuse: pintslitõmbed võisid ühe ja sama maali piirdes olla voolavad, paksud või krobelised. Raamatust ' MAALIKUNST RENESSANSIST TÄNAPÄEVANI ' 11 KUNSTNIKUD Prantsusmaalt Claude Monet Lapsepõlv ja noorus Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks.
Keskne on ka indiviid ja indiviidi vabadus. Tode on leitav, teadmine on inimmoistusele ligipaasetav. Postmodernsust iseloomustab originaalsuse ja ajaloolise toe ning standardite kadumine. Nii on ka postmodernsuse suhtumine ambivalentne: on nii neid, kes moistavad hukka postmodernsuse kui tuhjuse ja pealiskaudsuse taastootmist, kui ka neid, kes naevad postmodernsuses elitaristlikest hierarhiatest vabanemist. Samas tuleb meeles pidada ka seda, et postmodernsus kui diskursus on juba iseenesest fragmentaarne ja murtud. Postmodernsus toob esile iroonia, lohestumise, erinevuse, pidevusetuse, mangulisuse, paroodia, huperreaalsuse ja simulatsiooni ideed.Ideede paljusus aga tekitab paratamatult ideede vahelisi sisepingeid. 17. Kuidas suhtuvad üksteisesse diskursused ja võim? Michel Foucault' järgi on diskursus keele abil realiseeruv võim, kusjuures see võim on impersonaalne, täpsemalt persooniülene: mitte inimene ei kõnele mingit diskursust kasutades,
Postdramaatiline teater postdramaatiline ja postmodernistlik teater pole sünonüümid. Postmodernistlik väljendab esteetikat, postdramaatiline elutunnetust (postmodernne situatsioon). Postdramaatilisel teatril on kultuuriline kontekst, seotud meediaühiskonnaga). Loogiliselt ja põhjuslikult järgnevate tegevuste asemel, mis looks tervikliku fiktsionaalse maailma, on tähtsad seisund ja stseeniline dünaamika. Esile kerkivad tinglikkus ja teatri väljendusvahendite eriline keel. Teater on fragmentaarne, eklektiline ja killustatud. Teatri väljendusvahendid pole hierarhilised. · Simultaansus paljude mängusüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine. · Muud väljendusvahendid muusika, visuaalne ja kehaline pool tõusevad esile. · Palju tehnoloogilisi vahendeid multimediaalsus. · Teatraalsus näitamise ja vaatamise akti rõhutamine. Rõhutatakse ka teatri spetsiifilisust, teatrina toimimist.
Näiteks olukorras, kus aiman, et mulle tahetakse järjekindlusega vahele võtta, küsin endalt ,,Kas ma oleks algse otsuse samamoodi teinud, kui ma oleks teadnud samapalju, kui ma tean praegu. Küsimused: 1 Miks me soovime enamikes olukordades näida ja olla järjekindlad? Järjekindel olemise vajadus on inimese käitumise keskseks motiiviks ja on isikuomadusena kultuuris kõrgelt väärtustatud, sest ilma selleta oleks meie elu keeruline,korratu ja fragmentaarne. Me soovime näida ja olla järjekindlad, et viia oma mõtted ja uskumused kooskõlla sellega, mida me oleme juba teinud või otsustanud. Automaatne järejekindlus toimib otseteena-me ei pea mõtlema, teada saama soovimatuid vastuseid ega tegema raskeid otsuseid. Järjekindluse kolm allikat: Järjekindlus iseloomuomadusena on ühiskonnas kõrgelt hinnatud On igapäevaelus kasulik käitumisviis ja jätab teistele soodsa mulje
populaarseks, eriti välismaal. 1860ndad. Eesti rahvale tutvustatakse neid muistendeid kui reaalset rahvapärimust. Loomismüüt: Jumal loob maailma tema lapsed sisustavad selle. Kristlik-kreekalik mütoloogiline süsteem. Kohamuistendid: Tartu (inspiratsioon): Toomemäe sünd, Emajõe sünd. See seob muistendid pärimusega. Kõige tähtsam tegelane tema muistendites on Vanemuine. Teised: Ilmarine, Kaleva, Vanaisa, Lämmeküne. Muinasaeg on katkendlik ja fragmentaarne. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi kohtuvad jaanipäeva paiku Koit ja Eha ja sellest lähtuvalt arendas Faehlmann romantilise armastusloo Vanaisa noortest ja ustavatest teenritest, nende puhtast armastusest. Koit ja Hämarik sai peagi tuntuks Soomeski ning oma mõju oli selle Z.Topeliuse loomingule. Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut. 11
Levitatakse värviliste paberitükikestena, tablettidena. Valmistatakse keemiliselt. Annused on väga väiksesed (mikrogrammides). Toime on kusail 12 tundi. LSD joobe tunnused Füüsilised: laienenud pupillid, kiirenenud pulss ja kõrgenenud vererõhk. Tekkida võivad iiveldus, peavalu ja külmavärinad, halveneb koordinatsioonivõime, käitumine muutub ebaadekvaatseks. Psüühilised: sagedased meeleolumuutused, nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioonid, ebaloogiline ja fragmentaarne mõtlemine, ängistus, võimalik hirm hulluksminemise ees. LSD taoliste keemiliste ühendite toime I- taju moondmine, sünteesia (kui me KUULEME porgandi LÕHNA), mina-taju muutumine (inimene tajub oma kehamõõtmeid valesti, talle võib tunduda, et kehaosad on kas kaugel või suured jne), hallutsinatsioonid (värvilised või helilised, värvusmuusika sünd LSD tõukejõul), meeleolu kiire vaheldumine, võimalik peavalu, iiveldus, koordinatsiooni halvenemine, pulsi kiirenemine, vererõhu tõus
võimatu), kooma-teadvsetus Teadvushäirete sündroomid teadvuse seisundi häirumine psüühilise aktiivsuse alanemine, kvalitatiivne häirumine Psüühiline eraldumine ümbrusest, desorientatsioon, mõtlemise inkoherentsus, mäluhäired Deliiriumi sündroom teadvus hägunenud, rohkesti liikuvaid illusoorseid meelepetteid, visuaalseid stseenilisi tõelisi- ja pseudohallutsinatsioone, seosetu mõtlemine, emotsionaalne labiilsus, ärevus, hirm , motoorne aktiivsus, puudulik fragmentaarne kontakt reaalsusega, sümptomaatika intensiivistub õhtuti/öösiti Intellekt võime tegelikkuse üldistatud ja abstrakstseks tunnetamiseks ning tegelikkusega adapteerumiseks Oligofreenia intellekti arengu mahajäämus ehk nõrgamõistuslikkus. Intellekti tagasilangus e. Nõdrameelsus Nõrgamõistuslikkus Kerge vaimne alaareng(IQ 50-69, 9-12a) debiilsus, nõrgamõist. Kerge aste Mõõdukas/Raske vaimne alaareng(IQ 35-49, 6-9 /IQ 20-34 , 3-6a) imbetsilsus,
müstifitseeritud. Kuid Sauter laseb selle kõik õhku riietuse kaudu, mitte pidulikkuse kaudu, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi lõppkokkuvõttes ei saada üldse aru, milleks seda kõike vaja on. Ka sellisest üritusest on otsesõnu ilma ilustusteta kirjutatud. Teine Sauteri poeetika silmatorkavam joon on fragmentaarne tekst. See tähendab, et põhimõtteliselt koosneb ta peategelase tundeid kirjeldavatest lõikudest, mida tegelikult on võimalik tekstis ümber paigutada. Kompositsiooni puudumine lubab seda lugeda nt tagant ettepoole. See pole tekst, mis jutustab sulle mingit lugu, vaid nägemuslik kirjeldus sellest, kuidas tegelane maailma tajub. Siin on aga ka üks erand 1998 aastast pärit raamat ,,Kogu moos". Selles raamatus näeme ka natuke teistsugust Sauterit selle kogu lood on küll
tinglik täiesti. Meierhold lähenemas otsusele tallata maha naturalistliku teatri tõkked; stilisatsiooni all mõistab üldistust, tingikkust, sümbolit; ajastu või nähtuse sisemine süntees. Vaataja ei unusta, et ees on näitleja; teater on teater, tõepära pole võimalik. Läbi kritiseeringute jõudis lavale mäng sümbolitega; uus nähtus. Dramaturgiliselt tegelaste lahtiharutamine ja muukimine. Isiksus ei ole terviklik, vaid vastuoluline ja fragmentaarne. Kõrvuti unistamine ja ärkvelolek, tõelisus ja fantaasia; mehelikkus-naiselikkus; teadvus- alateadvus. Vastandumine. Oluline keele poeetiline musikaliseerimine. Prantsuse sümbolistidele ühine Richard Wagneri teoste kultuslik kaustamine. Nägid Wagneri teostes sümbolistliku liikumise alget. Teine inspiratsiooniallikas Nietzsche teosed. 6) Futurism Alguse sai Itaaliast. Manifestide kaudu; esimene 1909 ja selle kirjutas Filippo Tommaso Marinetti
LSD muudab oluliselt ümbritseva keskkonna tunnetamist, mõjutades tarbija taju, mõtlemist ja meeleolu. LSD joobe tunnused Füüsilised: laienenud pupillid, kiirenenud pulss ja kõrgenenud vererõhk. Tekkida võivad iiveldus, peavalu ja külmavärinad, halveneb koordinatsioonivõime, käitumine muutub ebaadekvaatseks. Psüühilised: sagedased meeleolumuutused, nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioonid, ebaloogiline ja fragmentaarne mõtlemine, ängistus, võimalik hirm hulluksminemise ees. LSD lühiajaline toime LSD toime on väga subjektiivne ning toimet üldistada on raske. Taju muutub, ümbritsevad nähtused ja helid on moondunud. Meeled lähevad segi, nii võib helisid tajuda piltidena, lõhnu aga käega katsuda. Meeleolud vahelduvad kiiresti, aja kulg muutub oluliselt. Mõtted on ebaloogilised ja pidetud, kasutaja siiski teab, et temaga toimuv on tingitud manustatud LSD-st
kontrollitud Sisu ja maailmavaade Valikuline ja ,,ülaltpoolt" Erinevad konkureerivad otsustatud maailmavaated, tundlikud auditooriumi nõudluste suhtes Auditoorium Sõltuv, passiivne, laiaulatuslik Fragmentaarne, valiv, osalev ja aktiivne Mõju Tugev, väljakujunenud Mitmekesine, prognoosimatu, ühiskondlikku elukorraldust otsene mõju võib ka puududa kinnitav 19. Meedia ja ühiskonna integratsioon Meedialt oodatakse tuge vähemusidentiteetide arengule või sotsiaalsete konfliktide lahendamisele
filosoofial ja teaduslikul lähenemisel. Aristotelese suur mõju Euroopas on märgatav alates 12. sajandist, mil Aristotelese kirjutised moodustasid põhiprogrammi Euroopa ülikoolides. Samuti klassikalise perioodi komöödial ja kõnekunstil, samuti kunstil. 19. sajandi teadust iseloomustab "tsükliline" lähenemine ajaloole (hilisemat, nn postklassikalist kirjandust hakati automaatselt vaatlema millegi madalamana). Praeguse ajastu postmodernistlik, "fragmentaarne" lähenemine teeb üha vähem vahet, mis on antiikirjanduses klassikaline, ja mis on väljaspool seda. 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Renessansi ajal, 15. sajandil taasavastati antiikkultuuri hiilgus, seda aega nimetatigi antiigi taassünniks. Kunstis eriti said eeskujuks antiigist tuntud müüdid ja antiikskulptuur (arvati, et need olidki originaalis valged). Sellest ajast peale on kõigis
mürgistus, mõjustus, instseneeringu (arvab et elu on stsenaarium), intermetamorfoosi (on kellegi vastu vahetatud), teisiku, kiivus, erootiline luul Luulu iseloomustus Luulu ulatus: - Olmeluul – lähem ring, pere, naabrid - Laiahaardeline luulu – linna/riigivalitsus - Kosmiline luul Luulu süstematiseeritus: - Isoleeritud luulumõte – keegi mürgitab mind - Fragmentaarne luul - - Süstematiseeritud luul – kõik on seotud Emotsionaalsus Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega - Emotsioonid on kaasasündinud omadused. Igaühe võime emotsioone läbi elada on erinev. Intensiivsus ja värvingud erinevad. Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed või negatiivsed tunded
teistsugused inimesed. · Võlur vs kirurg Benjamin teeb järelduse, et kunstnikke ja loomingulise inimese tüüpi võib jagada kaheks. Võlurid vaatavad tegelikkust väljast poolt ja kirurgid, kes oma tegevusega vahetult sekkuvad. Nt maalikunstnik on pigem võlur, kui filmioperaator on kirurg. Maal on valmides loodud pilguga väljastpoolt tegelikkust vaadates, film aga on fragmentaarne on positsioon, mis on võetud kuskilt. Film on tegelikkusesse sekkunud ja seda ka muutnud. Benjamini väitel on kirurgiline kunstiline väljendus tänapäeva inimese jaoks täpsem ja olulisem, ja suudab teda paremini puudutada. · Poliitiline esteetika vs esteetiline poliitika Benjamin ütleb, et eneseväljenduse kättesaadavus järjest suurematele hulkadele muudab neid, kuid fasistlik ühiskonnakord on selline, et ta võtab inimeselt
125 sõna minutis. Aeglase kõne ja pikkade pauside korral kiputakse sinna omapoolseid mõtteid vahele panema ja seetõttu muutub esineja jutt raskesti jälgitavaks. Väga kiiresti räägitavat juttu (näiteks 250–275 sõna minutis) on raske jälgida, ehkki inimene on võimeline sellist infot töötlema. Seda kinnitab ka lugemise tempo, mis kõigub 200– 400 sõna vahel minutis (Hennoste 2000: 1139). Pausid: Inimese jutt on tavaliselt väga katkendlik ja fragmentaarne ning täis pause. Enamikel juhtudel on pausid grammatiliselt õigel kohal – näiteks lause lõpetamisel, enne küsimusi ning täpsustavaid konstruktsioone. Kuid inimesed kasutavad pause ka fraaside keskel, korduvsõnade vahel ning lausete struktuuri rikkumise korral. Pausid võivad olla nii täidetud kui ka tühjad. Näiteks võidakse pause täita mitmesuguste vokaalidega (eee) või siis parasiitsõnadega (nii, kule, onju, eksju, misasi jne). Võimalik,
printsiip) 2) potents olulise kkmõjuga tegevuse läbiviija teeb seda omal vabal tahtel ning allutab vaba tahte alusel ka teised isikud suurtele ja tihti ebakindlusega varjatud ohtudele. Kohane riskianalüüs ei ole puhtalt teaduslik protsess riskianalüüsi alusel otsuste langetamisse peab kaasama avalikkuse. KKõigus avalik õigus, noor, ebastabiilne, arenev, fragmentaarne, vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega (uued ideed kkpoliitikas ei mahu kehtivasse paradigmasse), novaatorlik (rajaleidja avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele), eriline roll (loodus)teadusel, ettevaatusprintsiip (teaduslik ebakindlus VS õiguslik kindlus). Kkõigus asub inimese ja looduse vahepeal. Eesti õigus on sita kvaliteediga seadused ei ole seotud, aga 4a pärast tuleb ühtne kkkoodeks
poeedil on omapärane Oidipuse kompleks oma eelkäijaga, kellega ta võitleb. Kahevõitluse panuseks on elu. Eelnevat teksti tuleb ületada, et ellu jääda. Retseptiivne esteetika. Jauss Kirjanduslugu kui väljakutse kirjandusteooriale. Asendab kirjandusloo lugeja kogemusega. Uurivad lugejate arvamusi ja hinnanguid, mis lugemistegevust saadavad. S. Fish nimetab seda interpretatiivseks ühtsuseks. Postmodernistlik kirjanduslugu on fragmentaarne. Rõhutatakse igasuguse ajaloo konstrueeritust. Traditsiooniline kirjanduslugu varjab vaatepunktide pluralismi. Tekib vähemuste kirjanduslugu. Need täiendavad traditsioonilist kirjandusloolist narratiivi. Entsüklopeedia on uurimuse tavaline vorm. Välditakse kronoloogilisust. Lugejal on võimalik vaatepunkte valida ja kombineerida. Heterogeenne kirjanduslugu. Üldised käsitlused puuduvad, on kaks konkureerivat käsitlust. 14. Interpretatsioon ja analüüs. Hermeneutika
Vähene kriitilisus – st kui lapsed midagi meelde tuletavad, siis asjad kipuvad sassi minema, kui meelde tuletatakse tuleb kriitiliselt mõelda, mis asi see siis on, kas selle teksti juurde käiv või mujalt võetud. Et ei oleks nii, et meenub midagi ja ütlen kohe välja. Tegelikult tuleb natukene sortida infot. Selline vähene kriitilisus avaldub meeldetuletamises. Segatakse asjad kokku omavahel. Pärast tuleb suhteliselt vale jutt kokku. Materjal kipub olema süsteemitu ja fragmentaarne. Kui räägitakse ajalisest sündmusest, siis see aeg võib olla sassis. Räägitakse üksikutest fragmentidest, ei räägita ilusat seostatud sujuvat juttu, millest oleks lihtne aru saada teisel inimesel. VAA laste jutu mõistmiseks sageli peab ise sündmust teadma, et aru saada, mida ta rääkida tahab. Äratundmist raskendab esemete ebaharilik asend. Äratundmine on mingis mõttes meenutamine aga tegelikult sama mis tajumine
Ja siis tuleb paus, kus tõenäoliselt kirjutab, aga viskab teed ka kõik ära. 2010 tuleb luulesse: Torn. Esimene järk: stiili iseloomustamisel võib öelda, et kuidagi seotud hetkemeeleoludega, aga 23 päris peegeldus pole, midagi enamat. See võiks olla loogiline arutlus, loogilise arutluse käike on seal tekstides sees, aga see on kuidagi nihkes. Fragmentaarne, omapärase siirdetehnika abil mitmemõtteline. Varase luule puhul võiks öelda, et see mitmes mõttes enesekeskne luule, mis muutub raskesti ligipääsetavaks. See on enesekesksus maailmatajus, stiilis. Millest nooremapoolne Mihkelson kirjutab? Kirjutab mingitmoodi eksistentsi põhiküsimustest. Mis on elu mõte? Mis on aeg? Paigutab end keele kaudu: keelekeskne modernistlik luule, laiemas mõttes. Kitsaid konkreetseid eeskujusid ei leia, laias mõttes kontekst tuntav. Kontekst,
poliitilise legitiimsuse tuumale; kohaliku demokraatia poliitiline põhiväärtus on ressursside efektiivseks (s.t ühiskondlikku heaolu maksimeerivaks) eraldamiseks vajalike üksikute maksu- ja teenuste eelistuste täpne esindamine; esindamisprotsess moonutab kohalike elanike tegelikke eelistusi, seega soosib vahetut demokraatiat referendumite vormis fiskaalküsimustes, samuti maksu- ja kulupiiranguid. KOV fragmentaarne süsteem on kõige eelistatavam, kuna on kõige efektiivsem kohalike teenuste osutamise aspektist. 2. Kohaliku omavalitsuse alusteooriast Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduses PS § 154 eristab kohaliku elu küsimusi (lg 1) ja riiklikke kohustusi (lg 2) PS-s on kohalikku omavalitsust järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust (§§ 86, 14, 139 lg 1) PS § 56: kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas: - Riigikogu valimisega - rahvahääletusega J
Ühtlasi sisalduvad õigusharus keskkonnaalased rahvusvahelised lepped. Klassikaline positivistlik õigus: Naabrite vaheliste probleemide lahendamine Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus Keskkonna kui väärtuse kaitse Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil (konventsioonid) Keskkond kui ühine pärand ja mure Üldiseloomustus: noor- ebastabiilne, fragmentaarne, arenev Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse) Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega) Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele) Eriline roll (loodus)teadusel Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS Areng: 1
annaabi.ee 
