Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

FILM „SÜGISBALL“ (0)

1 Hindamata
Punktid
FILM „SÜGISBALL“
1. Filmi režissööriks on Veiko Õunpuu- Eesti filmi- ja teatrilavastaja. Sündinud 1972 Saaremaal. Ta on õppinud Estonian Business Schoolis rahvusvahelise ärijuhtimise eriala, 1999. aastal Eesti Humanitaarinstituudi kirjandusteooria ja semiootika eriala ning Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti. Filmi alal on ta iseõppija.
Aastal 2000 asutas ta filmitootmisfirma Suhkur Film. Alates 2005. aastast töötab ta režissöörina Kuukulgur Filmis, kus on teinud arvukalt reklaamklippe. 2000. aastate keskpaigas lõi ta produktsioonifirma Homeless Bob Production , mille alt on ilmunud Õunpuu "Sügisball" ja "Püha Tõnu kiusamine", Rainer Sarneti " Idioot " jm linateosed.
Auhinnad filmile „Sügisball“:
2007. aastal 64. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali (Itaalia) programmi Horisondid peaauhind
2007. aastal Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima režissööri auhind
2007. aastal Bratislava rahvusvahelise filmifestivali (Slovakkia) võistlusprogrammis parima režissööri auhind
11. Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali võistlusprogrammis ja Eesti täispikkade filmide võistlusprogrammis
parima Eesti filmi auhind (Eesti filmide võistlusprogramm)
žürii eriauhind (võistlusprogram)
parima naisnäitleja auhind – Maarja Jakobson (võistlusprogramm)
rahvusvahelise filmiklubide assotsiatsiooni FICC auhind
Postimehe žürii auhind
Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind
2007. aastal Marrakechi rahvusvahelise filmifestivali ( Maroko ) võistlusprogrammis parima filmi auhind
2008. aastal Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind
2008. aastal Transilvaania filmifestivali ( Rumeenia ) võistlusprogrammis parima operaatoritöö auhind
2008. aastal festivali "Kinošokk" (Anapa, Venemaa) parima filmi auhind
2008. aastal Brüsseli sõltumatute filmide festivalil peaauhind
2. Filmis oli mitmeid postmodernismile omaseid tunnuseid nagu näiteks:
  • Erinevad sündmused ei olnud üksteisega tugevalt seotud
  • Film oli fragmentaarne
  • Kindla teemaderingi eristamatus
  • Paranoilisus

3.Tegevusliinid:
    • Üksikema Laura (üritab koos oma tütrega elus edasi minna ning seda ilma ühegi meheta)
    • Kirjanik Mati (soovib oma naist tagasi või üldse kedagi enda kõrvale)
    • Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga)
    • Šveitser Theo ( naiste lemmik, üritab ennast pidevalt tõestada)
    • Arhitekt Maurer (tahab maailma parandada, mõtlemata sellele, et lähedastega on suhted sellepärast pidevalt halvenevad)
    • Arhitekti naine Ulvi ( soovib oma mehega kontakti saada, kuid lõpuks leiab, et sellel pole mõtet)
    • Laura tütar (õpib alles maailma tundma)

Ristumiskohad:
  • August kiindub Laura tütresse, kellega nad peavad mitmeid sõnatuid vestlusi.
  • Ulvi ja Theo leiavad üksteist, kuid Theo enesetõestamisvajadus paneb Ulvi oma mehe juurde (küll asjatult ) tagasi pöörduma.

4.
  • Laura ei suuda mehi usaldada ning tõrjub endast kõik eemale, kuigi ta tunneb ennast üksiku ja haavatavana. Ta usub et kõik mehed on samasugused nagu tema eelmine ning see takistab tal oma eluga täisväärtuslikult edasi minemast.
  • Mati vajab enda kõrvale kedagi sest ilma on ta üksildane. Selleks on ta nõus kellega iganes ning otsib lohutust alkoholist. Otsides pidevalt teisi naisi ei suuda ta siiski enda omast täielikult lahti lasta vaid otsib pigem asendust. Sellest on saanud tema kinnisidee.
  • Theo suudab küll ära võluda naisi, kuid ta ei suuda hakkama saada selle mõttega et keegi ei võta teda piisavalt tõsiselt tänu tema tööle. Tal on pidev vajadus ennast tõestada ja kuna keegi teda tõsiselt ei võta siis tunneb ta end üksi. Ta püüab lõpuks isegi vägivallaga ennast maksma panna selle asemel, et tegutseda näiteks parema töö nimel.
  • Maurer on võtnud eesmärgiks koheselt liiga palju, selle asemel, et alustada vähesest. Ta tunneb ennast mingil moel süüdi osades maailma puudutavates probleemides ning on nende keskel üsna üksildane. See on muutunud samuti tema kinnisideeks, mis ei lase tal näha seda, kuidas ta naine sellepärast temast kaugeneb.
  • Maureri naine Ulvi ei suuda leida mehega kontakti ning kaugeneb temast iga päevaga. Üksinduse eemale peletamiseks on ta nõus isegi teise mehe juurde minema.
  • August kiindub väikesesse tüdrukusse. Ta on vana ning üksik ja ei anna endale aru et see on väga vale teguviis teiste vaatapunktist. Tema ei suuda aga mõista teiste vastumeelt, kuna ta on juba liiga sügavale endasse vajunud ning soovib paaniliselt lähedust.

5. Film oli väga sünge temaatikaga ning pani mõningatele tegelastele sügavalt kaasa tundma. Samas näitas ka film väga ehedalt, kui lihtne on ühe sündmuse või inimese tõttu endasse tõmbuda. Lahendusteks nendele inimestele paistsid olevat kas tõrjuda kõik endast eemale või otsida paaniliselt asendust.
FILM-SÜGISBALL #1 FILM-SÜGISBALL #2 FILM-SÜGISBALL #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mymmuke Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sügisball
11
docx

Sügisball

tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks. Filmi lavastaja ­ Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma

Kirjandus
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui kutselise teatri avaetendus. 1912 "Libahunt" 5-vaatuseline tragöödia. Esietendusega 1911 avati kutselise teatrina Endla. Film rez. Leida Laius. Kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrge pärisorjuseaja (19.saj) olustikus. Tiina- kirglik, vabadust armastav, ta on erand. Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun