Futurism (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium

FUTURISM

referaat
Kersti Lang
12C klass
Tallinn 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus. Mis on futurism? 3
Futuristide manifest 4
Futurism Itaalias 5
Filippo Tomamaso Marionetti 5
Futurism Venemaal 7
Kasutatud kirjandus: 8

Sissejuhatus. Mis on futurism?

Futurism sai alguse Itaalias, tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal ja levis Itaaliast ja Venemaalt ka teistesse maadesse. Futurism oli üldise kriisi väljenduseks teaduses, eetikas , poliitikas, majanduses, esteetikas ning samaaegselt ka reaktsiooniks selle vastu. Futuristid püüdsid leida kunstis vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnitseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks.
Futurism on kunstivool, mille liikmed tunnistasid ennast moodsa tsivilisatsiooni vaimustunud pooldajaiks, ülistasid tehnilist progressi , nõudsid kõigi traditsioonide hülgamist ja passeismi likvideerimist. Enamik kunstnikke olid joovastunud tehnikaajastu pulsist ja kiiruse kujutamisest. Liikumist, kiirust, lärmi, müra ja teisi uue elulaadi programmilisi kategooriaid püüti maalida divisionistlikult – auto killustati tükkideks, mille rütmiline asetamine maali pinnal pidi dünaamilise efekti andma. Nendes piltides on multiplikatsiooni-efekt - selleks, et koer joonisfilmis usutavalt liiguks, tuleb eelnevalt kaadriteks lahti joonistada suur hulk koera jalgade veidi erinevaid asendeid. Nii jõuabki futuristlik maalisuund, kus esialgu maalitakse koera liikumise kujutamiseks talle lihtsalt palju jalgu alla, abstraktsete vormide kaudu liikumist kui sellist kujutavate lõuenditeni.
Itaalia futuristid tundsid sümpaatiat fašismi, vene futuristid bolševismi vastu. Futurism loomemeetodina jäi nii Itaalia kui ka Venemaa juhtivate futuristide loomingus kestma, ent hääbus Itaalias 1930-ndate keskel.

Futuristide manifest

Itaalia futurismi manifest ilmus 1909 Pariisi ajalehes „Le Figaro“ Filippo Tommaso Marinetti sulest.
Vene futuristide manifest „Kõrvakiil ühiskondlikule maitsele“ ilmus 1913 Moskvas, tähtsamad autorid Vladimir Majakovski ja Velimir Hlebnikov. Futuristid kutsusid üles ülistama luules suurlinna, kihutavaid autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, propellereid, elektrit, revolutsioonide murdlainetust, rahvahulki, keda erutavad töö, nauding ja lärm. Hävitada tuleb muuseumid , raamatukogud, moraalsus .
Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav, kasutatud on tehnilisi võtteid nagu montaaž ja kollaaž.
1912 avaldas Marinetti „Futuristliku kirjanduse tehnilise manifesti, mis esitab futuristide uue keelekasutuse põhiseisukohad. Vastavalt sellele tuleb hävitada süntaks ning kasutada verbi infinitiivvormi, mis kannab energiat ja vahendab kõige mõjusamat elu ning elu tajuva intuitsiooni elavust. Kirjavahemärkide asemel kasutatagu matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Luules tuleb vabaneda kõikidest piirangutest (ka vabavärss ei rahuldanud futuriste), et saavutada lõpptulemusena „uus visioon “.

Futurism Itaalias

Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus . Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga ( Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu").
Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus".
Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga.

Filippo Tomamaso Marionetti

Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus , Aleksandria – 2. detsember 1944 Itaalia, Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles. Sünninime arvatavasti kunagi ei kasutatud. Nime "Filippo Tommaso" võttis ta endale ise. Tema enda andmetel oli ta eesnimi tegelikult Filippo Achille Giulio . Bakalaureusediplomil seisis "Philippe Achille Emile", doktoridiplomil "Filippo", sõjaväepiletil "Emilio". Koduste jaoks oli ta Tom. Ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik.
Marinetti sündis Aleksandrias rikka ja eduka advokaadi Enrico Marinetti teise pojana.
Marinetti õppis prantsusekeelses jesuiitide kolleegiumis algul Aleksandrias ja pärast sellest koolist väljaheitmist Pariisis. Ta sai bakalaureusekraadi Pariisis ja õppis Pavias ja Genovas õigusteadust, saades viimasest doktorikraadi .
Kuigi Marinetti arvatavasti algul planeeris juristikarjääri, oli tema kireks kirjandus. Juba kooliõpilasena avaldas ta 1892. ja 1894. aasta vahel midagi ühes kirjandusajakirjas. 1898 ilmus tema esimene vabavärsis töö. 1900. aastaks oli ta otsustanud pühenduda täielikult itaalia ja prantsuse kirjandusele. Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" (Vanad meremehed). Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance). 1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi. 1910 ilmus tema esimene romaan Mafarka le futuriste (Futurist Mafarka). Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid. 1919 astus Marinetti ühena esimestest fašistlikku parteisse. Et ta toetas fašistliku režiimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse.

Futurism Venemaal

Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".
Vladimir Majakovski
Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks.
Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline.
14. märtsil 1919 ilmunud anarhistliku ajakirja "K Svetu" ("Valguse juurde") 5. numbri kohaselt tegutses Harkivis fanaatiline anarhofuturistide ring.

Kasutatud kirjandus:

http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/nyydis_geomeetriline_abstraktsionism.pdf
www.laborint.com/12a/uploads/files/kirjanduse_t_19.01.doc
http://et.wikipedia.org/wiki/Futuris m
8