süveneda just sellesse nähtusesse, tuua välja selle eripära. Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid - Iseloomulik on küsitluse ja tekstianalüüsi ühendamine, selleks et fikseerida niihästi levitatavate tekstide sisu ja vormi iseärasusi kui ka kõnelejat, vastuvõtjat ja vastuvõtu tulemusi (mõju) iseloomustavaid tunnuseid. - Nähtuste sügavamaks mõistmiseks on enamasti vajalik nii üldtendentside väljatoomine (formaliseeritud analüüs) kui süvenemine konkreetsetesse juhtumitesse. - Esinduslik formaliseeritud analüüs on töömahukas ja kulukas, mistõttu seda tuleks hästi läbi mõelda ja ette valmistada, samuti täiendada kvalitatiivsete uuringutega. UURINGU PROGRAMM 1. Eesmärgid ja ülesanded, uurimisküsimused Teoreetilised, metoodilised ja rakenduslikud eesmärgid Sondeerivad, kirjeldavad, seletavad ja prognoosivad eesmärgid
Saab teha ka materiaalse mudeli. Nt sissemurdmisriista jälje järgi saab kindlaks teha, mis riist see on. SOTSIAALSE EKSPERIMENDI MEETOD – nt võetakse eksperimendi käigus vastu seadus vms. Nt ilma piletita sõidu eest trahv maha laskmine. FORMALISEERIMISE MEETOD – Kogu õigusliku informatsiooni välja töötamine ja kasutamine toetub sellele meetodile. Me ei näe ühtegi õigusnormi, me loeme, et see on õigusnorm. Ta on formaliseeritud kujul. Nt riigiorgan – on samuti formaliseeritud kujul. Juriidiline isik – on formaliseeritud kujul. MATEMAATILINE (STATISTILINE) MEETOD – Objekte ei tohi deformeerida. Võrdlus ja statistika ei anna vastasel korral õigeid tulemusi. Õigusteadus ja õigusteaduses kasutatavad meetodid annavad võimaluse tõsta inimese teadmisi ning selle kaudu inimese õiguslikku kultuuri. Õiguslik kultuur
Lk 17-18.) Esimese fundamentaalse tasemena on selles süsteemis eristatav nn elutu looduse valdkond. See on valdkond, kus toimuvad protsessid ei põhine juhuslikkusel, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on teiste korrasüsteemidega võrreldes üldisem tähendus. Neid ei saa muuta, nendega tuleb arvestada. Selle esimese tasemega seonduvalt saame tõdeda, et korra tähistamine elutus looduses on küllaltki eksaktne ja ulatuslikult formaliseeritud. Teine fundamentaalne tase on orgaaniline eluvaldkond, mis ei ole matemaatilis-füüsikaliselt formaliseeritud, kuid siingi esineb reeglipärasus. Nii saab iga elu kord alguse, kasvab, vananeb ja lõpuks sureb. Reeglid, mida inimene on tahtnud ja tahab näha või kehtestada, peavad neid loomulikke mittemuudetavaid asjaolusid silmas pidama. Ja seda tehaksegi. Nii põhinevad näiteks õiguslikud reeglid füüsilise isiku (inimese) teovõimest inimese looduslikul
Akadeemilise kirjutamise alused SOSS.02.121 e- kursuse õppematerjali kokkuvõte Õppematerjal kirjutab järgmistest kirjastiilidest: ametlik, mitteametlik, teaduslik. Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed
1) Mis on informatsioon? a) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus. b) andmebaas. c) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel pole teatud kontekstis eritähendus. 2) Mida nimetatakse andmeteks? a) fakte. b) informatsiooni. c) inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviisi, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. 3) Mis on andmebaas? a) sõjaväebaas. b) infotabel. c) omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum. 4) Mis aastal publitseeriti SQL-keele esialgne standard keel? a) 1980 b) 1985 c) 2000 5) Mida nimetatakse andmeliiasuseks? a) olukorda, kus andmebaasi tabelis on samu andmeid korduvalt. b) kui andmeid on liiga palju. c) andmed kahjustatud.
doktori iseseisvalt vastu võetud otsus võtta appi õdesid sünnitusosakonnast ilma, et oleks juhtkonnaga oma soovi arutanud ning vanemõe keeldu kuulanud. Antud organisatsiooni puhul ei saa kasutada detsentraliseeritud otsustamisõigust, kuna firma osakonnad ei ole territoriaalselt hajutatud. (otsustamisõiguse tsentraliseeritus või detsentraliseeritud, õp. lk 103) Võib oletada kirurgiaosakonna juhataja käitumisest ,et antud organisatsioon ei ole kõrgelt formaliseeritud, kuna kõrgelt formaliseeritud organisatsioonides on täpsed ametijuhendid, käitumisreeglid ja protseduurireeglid, sellises organisatsioonis ei saa inimene tegutseda oma äranägemise järgi, mis moodi tegutses aga kirurgiaosakonna juhataja, millele viitab sünnitusosakonna juhataja teadmatus, miks pole kahte õde nende osakonnas tööl. ,,sünnitusosakonna juhataja küsis, miks pole tööle ilmunud kaks osakonna õde; kirurgiaosakonna juhataja võttis appi oma osakonda kaks õde".
IT MATEMAATILISED ALUSED Loogika (TAUNO ÕUNAPUU) 30.01.14 Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Loogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kuntslikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. Klassikaline loogika puhul võib eristada kahte formaalset keelt – lausearvutust ja predikaatarvutust. Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest.Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades,
Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile: hirmu-põhised regulatsioonid (tabu-irrats.) uskumuse-põhised regulatsioonid (ohu allika personifitseerimine-irrats. ja rats. (samaan, nõid, preester) kogemuse-põhised regulatsioonid (tava-irrats. ja rats.) ratsionaalse väärtustamise põhised regulatsioonid (NORMID) (moraal (formaliseerimata), õigus (formaliseeritud)) KÕIK NEED OLEMAS KA TÄNA JA HOMME Max Weber (1864-1920) - Ratsionaalne õigus http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Max_Weber_(1864-1920)
Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust vastavalt väärtushierarhiatele; suhteliselt kestvad; tugevalt seotud kindla kultuuriga; Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; • reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; • informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); • sotsiaalse kontrolli mehhanism – normide järgimise eeldus (sanktsioonid - nii positiivsed kui negatiivsed). Sotsiaalsed rollid 2. Sotsialiseerumine – primaarne ja sekundaarne sotsialiseerumine – sotsialiseerumise agendid - Identiteet - Kapitali üldmõiste - Inimkapital - P.Bourdieu, teooria praktikast, mõisted: habitus ja väli - Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt”
(streaming). See on digitaalsete heliandmete pakkimise algoritm, mille puhul helifaili suurus väheneb ligikaudu 12 korda ja helikvaliteet jääb samaks. Selleks eemaldatakse heliandmed, mis vastavad inimese kuulmisvahemikust välja jäävatele helikõrgustele. MP3 on väga võimas heliandmete pakkimise algoritm, mida kasutatakse terves seerias heliandmete kodeerimise standardites, mis on välja töötatud videoekspertide grupi Motion Picture Experts Group (MPEG) poolt ja formaliseeritud rahvusvahelise standardiseerimise organisatsiooni International Organization for Standardization (ISO) poolt. Kasutatud kirjandus http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/11071_45.HTM http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=228 http://www.saabnet.ee/foorum/viewthread.php?tid=1998 http://www.olympus.ee/consumer/2590_3710.htm#H Koostas: Liis Ilves 8. klass
Tarkvaraarendus mõeldakse mustrite all peamiselt tarkvara disaini mustreid. Disaini muster on üldine taaskasutatav lahendus tavaliselt ettetulevate tarkvara disaini probleemide korral etteantud või esilekerkivas konteksti s (käsitluses). Muster pole lõplik disain, mida saaks otse teisendada algkoodiks või masinkoodiks. Ta on pigem kirjeldus või mall kuidas lahendada probleem nii, et seda saaks kasutada paljudel erinevatel juhtudel. Disainimustrid on formaliseeritud parimad praktikad, milliseid programmeerija saab kasutada teatud probleemi lahendamisel kavandades süsteeme või rakendusi. Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata. Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid;
tõeteooria, mille järgi on tõest rääkimine võimalik vaid fakte kirjeldavast objektkeeltest aste kõrgemal asuvas metakeeles. Esimene on keel, millest me räägime, ning teine on keel, milles me räägime esimesest (kirjeldame seda keelt ja iseloomustame temas sõnastatud väiteid). Sellisel juhul puuduks võimalus sõnastada lause, mis kuulutaks iseenda tõeseks või vääraks. Tarski tõeteooria on rakendatav formaliseeritud keelte puhul. Formaliseeritud keeli iseloomustab see, et neis on kindlaks määratud sõnavara ning ranged reeglid väljendite moodustamiseks. Algselt küll formaliseeritud keelte jaoks loodud semantiline teooria kehtib aga ka loomulike keelte puhul, mis on ise omaenda metakeeleks. Nn T- konventsiooni järgi peab objektkeele iga lause S jaoks saama öelda "S on tõene parajasti siis kui p", kus p on S-i tõlge metakeelde. Selline hierarhiseerimine võimaldab vältida ka klassikalise korrespondentsiteooria paradokse .
kust saab välja lugeda kas Taani on madala või kõrge võimudistantsiga riik, ebakindluse vältimist Taani suhtes ja maskuliinsust ja femiinsust kus tuleb samuti välja milline on Taani riik. Võimudistants Võimudistants puudutab ebavõrdsust ühiskonnas. Ebavõrdsus võib ilmneda erinevates valdkondades nagu prestiiz, rikkus, ja võim, millele erinevad ühiskonnad panevad erinevat rõhku. Organisatsioonides on ebavõrdne võim vältimatu ning see on enamasti formaliseeritud ülemus-alluv suhetes. Võimudistants on teatud saavutatud tasakaal, mida aktsepteerivad kõik võimuhierarhia osad: see on just see piir, milleni vähem võimukad ühiskonnaliikmed aktsepteerivad võimu ebavõrdset jaotumist. See näitab ebavõrdsuse defineerimist altpoolt. Võimudistantsi norm on seotud sellega, kui lubatav on ebavõrdsus ja kui suur on ühiskonnas valitsev omavaheline sõltuvus. Ebavõrdsusega seonduvad väärtused on lähedalt seotud võimu teostamisega seotud väärtustega
peavad töötajad ja samuti ka õpilased järgima.Struktuuriüksuste ja üksiktöötajate poolt täidetavad funktsioonid on detailselt kirjeldatud ja nende täitmist jälgitakse.Organisatsiooni ettekirjutised on fikseeritud kirjalikult , tänu millele kaasneb sellega ka suurel hulgal paberimajandust(ametijuhendid,tegevusjuhendid jne).Nende abil püütakse muuta erinevate inimeste tegevus sarnaseks,teatud nõuetele vastavaks ning mida täpsemalt tegevus on formaliseeritud ,seda vähem on valikuvõimalusi ja -vajadusi see täitjale jätab. Tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus Minu arvates on Mainori Kõrgkoolis tegemist nii tsentraliseeritusega kui ka detsentraliseeritusega.Kuigi kõik tähtsamad otsused seotud kooliga ja õpilastega,nagu näiteks õppemaksu suurus, võetakse vastu võimupüramiidi tipus,toimub väga suur koostöö oma töötajate ja õpilastega.Alati arvestatakse oma õpilastega seoses õppetöö korraldamisega,igal
Siinkohal tooksin ettepaneku olukorra muutmiseks. Nimelt tuleks kõikidele juhatajatele selgeks teha korralduste ulatus ning kooskõlastatuse nõue, et ei tekiks omavolilist tegutsemist. See nõuaks kitsast spetsialiseerumist, et iga osa teeb erinev inimene. (Juhtimise alused lk 98). Samuti peaks Taavi Tamm kasutama klassikalist korralduste kulgemiste ahelat, et ei tekiks inimesi, kes tegutseksid omavoliliselt. Lisaks peaks haigla olema rohkem formaliseeritud. See tähendab ametijuhendite ning tööprotsesside ja protseduurireeglite olemasolu. Kindlasti oleks olukord olnud lihtsam kui arstid ja õed toimivad ametijuhendi järgi. See oleks ära hoidnud Reinase tegutsemise väljaspool oma volitusi (Juhtimise alused lk 104).
analüüsiga. See haarab igasuguste andmete ja informatsiooni definitsioone, kasutusviise, väärtust ja levitamist organisatsioonis sõltumata sellest, kas seejuures kasutatakse arvuteid või mitte. Infohalduse eesmärgiks on organisatsiooni edukaks toimimiseks oluliste andmete ja informatsiooni väljaselgitamine ja nende efektiivne kasutamine andmed – inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks andmed (data) - potentsiaalne info, mis võib saada kasutatud informatsioon – tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks metaandmed – olemasolevate andmete sisu, kvaliteeti, seisundit, päritolu ja muid omadusi kirjeldavad andmed
ja kontroll 7. Iseloomustage töötaja ja juhi rolle 4 organisatsioonitüübi puhul (võimukeskne, rollikeskne, saavutuse- ehk ülesandekeskne ja toetuse- ehk isiksusekeskne) Võimukeskne – Rollikeskne – Ülesandekeskne – Isikukeskne - autokraatia bürokraatia adhokraatia demokraatia * Tsentraliseeritud, kuid * Tsentraliseeritud ja * Formaliseeritud, kuid * Ei ole formaliseeritud mitte formaliseeritud formaliseeritud mitte tsentraliseeritud ega tsentraliseeritud * Juhib üks isik või * Tähtis see, milline on * Mingi konkreetse * Hea rühmasisene väike grupp inimese positsioon projekti elluviimiseks kommunikatsioon ja * Olulised mitte * Selged käsuliinid ja ülesehitatud organisatsioon integratsioon
kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; -väärtushierarhiad -suhteliselt kestvad -tugevalt seotud kindla kultuuriga Normid- -käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; -reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; -informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); -sanktsioonid Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess. -Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool) -Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum ja sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga
arvestatult ümber ehitise järelejäänud elueale. 4. Ehitisi, mis rahuldavad p.1, 2, 3. nõudeid, loeb nõukogu ehitatuks hea ehitustava (üldtunnustatud ehitusreeglite) järgi. Nõuete, reeglite, normide, juhendite jne. tüüpi teavet, mida rakendatakse selliste ehitiste kavandamiseks, püstitamiseks, muutmiseks või kasutamiseks, peab nõukogu heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks), sõltumata sellest, kas seda teavet on kirjeldatud või formaliseeritud (vormistatud dokumendina). 5 Kasutatud allikad http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hea_ehitustava http://www.ehitusinfo.ee/index.php?ehituse_dokumenteerimine http://www.ehitusinfo.ee/index.php?ehitusjaerelevalve 6
või selle osale, arvestatult ümber ehitise järelejäänud elueale. 4. Ehitisi, mis rahuldavad p.1, 2, 3. nõudeid, loeb nõukogu ehitatuks hea ehitustava (üldtunnustatud ehitusreeglite) järgi. Nõuete, reeglite, normide, juhendite jne. tüüpi teavet, mida rakendatakse selliste ehitiste kavandamiseks, püstitamiseks, muutmiseks või kasutamiseks, peab nõukogu heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks), sõltumata sellest, kas seda teavet on kirjeldatud või formaliseeritud (vormistatud dokumendina). 5. Nõukogu tunnistab heaks ehitustavaks (üldtunnustatud ehitusreegliteks) ka 5.1. Nõukogu liikmesorganisatsiooni poolt väljaantud, ehituse tehnilisse külge puutuvad dokumendid, kui need on antud organisatsiooni ainupädevuses, või see on antud küsimuses vaieldamatu autoriteet; kui need ei ole küll antud organisatsiooni ainupädevuses, ent on kooskõlastatud kõigi kaaspädevate organisatsioonidega. 5.2
• objetiivne(indiviidi-väline)/subjektiivne - kuidas isik väliseid piiranguid ja võimalusi mõtestab • struktuur loob nii võimalusedkui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundadakeskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt) Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust • Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja)
võimalusi mõtestab • struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviid muudab ja taastoodab oma tegevusega • ajas muutuv Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt) Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust • Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja)
otsustusülesannete lahendamisel? - Otsustusteooria otsustusprotsessi tervikliku süsteemse käsitlusena ei arenenud induktiivselt praktiliste juhtimiskogemuste järjekindla ja astmelise üldistamise teel kuni kõige abstraktsemate seisukohtade ja järelduste formuleerimiseni. Otsustusteooria aluseks on deduktiivne arengutee, st püütakse kirjeldada otsustusprotsessi tähtsamaid sõlmi ja seoseid abstraktsete formaliseeritud meetodite ning formaalse loogika abil ja leida väljatöötatud meetoditele praktilisi rakendusi. Otsustusteoreetiliste uuringute lähtepunktiks on kõige üldisemad ettekujutused majanduslike juhtimisülesannete lahendamise olemusest ning nende ülesannete formaalse kirjeldamise (modelleerimise) ja mudelitega eksperimenteerimise võimalustest. Otsustusteoreetiliste uuringute
Arenda toodet! · müügiorientatsioon - klient ostab seda, mille vastu õnnestub tema huvi äratada. Müü! · turuorientatsioon - klient valib ja ostab seda, mida ta vajab. Õpi tundma turgu! 15. Ramp-up ehk uute seadmete ja rakiste soetamine 16. Otsustuste mudelid: · bürokraatlik (otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud defineeritud eesmärkide säästlikule saavutamisele). · professionaalne-kollegiaalne (otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalse reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus). · poliitiline, sõltudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 17. Toote spetsifikatsiooniks ehk toote parameetrite loeteluks. Spetsifikatsioon
Vaatlus on eesmärgipärane kindlal viisil organiseeritud ja tulemusi fikseeriv protseduur: · vaatluse eesmärk ja ülesanded · objekti ja situatsiooni valik · vaatlusviisi valik · tulemuste registreerimise valik · informatsiooni töötlemise valik Vaatlusviisid: · laboratoorne · loomulik 2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs) Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus. Jaguneb: · formaliseerimata · formaliseeritud (kontentanalüüs) E. Lasswell kui teenekas uurija Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt
Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned
võrdlus Ettevõtja Tegur Juht/administraator Eelistab kindlaksmääratut, Eelistab tulemustest sõltuvat, Tasu kindlal ajal saadavat tasu ja piiramatut tasu. edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi Eelistab formaliseeritud organisatsioone, Juhtimis-struktuur hierarhiat. mitteformaalseid sidemeid. Näeb keskkonnast tulenevast Tunnistab keskkonnast kitsendustest läbimurdmist Suhtumine tulenevaid kitsendusi ja kui võimalust muutuseks. keskkonda püüab teha optimaalseid Loob endale uue keskkonna. otsuseid nende raames. Uuendustega kaasnev risk
kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikti puhul on inimese üks roll vastuolus teistega, nii rollidevahelised kui sisesed, nt vanemad ootavad sinult seda, mida sa tegid ka siis kui elasid nendega koos. Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad/kehastavad väärtusi Reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt (nt. ei tervita sõpra, otsitakse põhjendusi, miks normi rikuti ja tekitab lõpuks konflikti) Informaalsed ja formaliseeritud Identiteet/Identiteedid isiksuse unikaalsus, võimaldab meil erineda teistest. Näitab kuuluvust, kellegi juurde (rahvus, sugu, mingi grupp jne). Kellega tahan samastuda ja kellest eristuda. Individuaalsed ja kollektiivsed (kuskile kuulumine) on alati omavahel seotud. Identiteedi eri vormid Primaarsed/esmased identiteedivormid omandatakse varases eas (nt. sooline, rahvuslik) (Sooline identiteet ühiskonnas nähakse mis on
3. küsimus Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 4. küsimus Põhilised kommunikatsioonimudelid: 1."Rahvamudel": põhineb torumetafooril Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine
tunnetus H. Minzberg, B. Ahlstrand, J. Lampel (1998) I Disaini koolkond Kontseptsiooni loomise protsess Sisemised võimed ja ressursid Välised võimalused Kooskõla Kavandatud protsess õpitav Tippjuht Mõtle - tegutse Unikaalne strateegia Lihtne, kergesti mõistetav II Planeerimise koolkond Formaalne planeerimise protsess Formaalne protseduur Lähteandmed, analüüsid Kontrollitud järjepidev formaliseeritud protsess Tippjuht - Planeerimisosakond Alastrateegiad ja programmid Üksikasjalikud - detailid III Positsioneerimise koolkond Analüütiline protsess Positsioonide määratlemine turul Üldised põhivõimalused positsiooni valikuks - ühe väljavalimine Analüütiline kalkulatsioon Analüütikud Positsiooni strateegia: sõltub turu struktuurist ja tegevusharu olukorrast IV Ettevõtluse koolkond Visioneerimise protsess
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon (Lyons)? Suuline suhtlus (loomuliku keele märkide abil) kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1) Rahvamudel põhineb torumetafooril. 2) Rahvamudel teaduslikul/formaliseeritud kujul põhineb kodeerimisel, märgil. 3) Küberneerikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel põhineb faksi metafooril. 4) Interferentsiaalne mudel Reddy kirjeldab seda ,,tööriistavalmistaja" metafooriga. 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennett). See on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)?
Edu Sisemine Väline fookus defineeritakse uute ja unikaalsete toodete fookus ja HIERARHIA või teenuste kaudu. TURG ja terviklikkus Süsteemid, efektiivsus ja turvalisus Tulemuslikkus, turuosa ja võitlusvaimeristumine Väga formaliseeritud ja struktureeritud Tulemustele orienteeritud organisatsioon. koht töötamiseks. Inimeste tegevuse Põhiline, et töö saaks tehtud. Inimesed on defineerivad protseduurid. Juhid on uhked võistluslikud ja tulemustele suunatud. oma koordineerimise ja organiseerimise Juhid on võitlejad ja asjade ära tegijad. oskuste üle, peavad tähtsaks efektiivsust. Organisatsiooni hoiab koos tahe võita.
Küpsus ja langus Rõhutab tootlikkust, omahinna vähendamist, klientide säilitamist, hinna eeliseid; kasutatakse hinnajuhtimist ja fokuseerimise strateegiaid. f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused Otsutamise abil luuakse ja arendatakse organisatsioone. Alati on võimalikud häired, mis on vigade tagajärjeks. Juht otsustab. Kolm võimalikku otsustamismudelit: bürokraatlik (iseloomulik suurtele organisatsioonidele, protseduur formaliseeritud), profesionaalne-kollegiaalne (toimib organisatsioonis, kus on mittehierarhiline struktuur, otsustatakse mitteformaalsete reeglite abil, omavahelise suhtelmise käigus), poliitiline (lähtub jõudude vahekorrast organisatsioonis). 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b. Peamised printsiibid c. Organisatsiooni siseehitus: ametlik, mitteametlik d. Organisatsiooni struktuur i
2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1. ,,Rahvamudel": põhineb torumetafooril (,,conduit metaphor", ka ,,container metaphor")- Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2. Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine: põhineb kodeerimismetafooril- Lained pole sisuliselt olulised. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi). 3. Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel: põhineb faksimetafooril- kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud.
ja taktikad. Missioon on midagi jäävat, justkui mingi tee, mida mööda käiakse. Kui kiiresti, millisel teepoolel, selle määravad ära eesmärgid ja strateegia. Seoses maailma globaliseerumisega ja väliskeskkonna komplekssemaks muutumisega peab ka avalik sektor olema valmis pidevateks ja ootamatuteks muudatusteks. Pidevalt tuleb käia kaasas ümbritsevas keskkonnas toimuvate muutustega ning arvestada nende mõjuga. Kuigi riigiametniku töö on suhteliselt täpselt formaliseeritud, jääb talle ikkagi suhteliselt palju mänguruumi. On selge, et iga üksiku situatsiooni jaoks seadust ei ole, mistõttu otsustamine jäetakse riigiametnikele. Ametnike ülesandeks on seaduste tõlgendamine ning rakendamine vastavalt olukorrale. Printsiibis peaks iga ametnik lähtuma objektiivsuse kriteeriumidest ning üldisest hüvest. Samas on ka vastupidiseid näiteid – lähtutakse isiklikest või teatud ringkonna huvidest, püüdes maksimeerida saadavat tulu.
Strukturalistid vastandasid süsteemi ehk langue kõnele ehk parole, sünkroonilist uurimist diakroonilisele. Nad uskusid, et keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine uurib keele sõnavaras mingiks ajalõiguks kujunenud seisu, nt tänapäevaks. Diakroonilise puhul uuritakse keele sõnavara ajaloolist kujunemist. Generatiivse grammatika rajaja on Chomsky teosega ,,Syntactic Structures" (1957). Tema eesmärk oli luua täpne ja formaliseeritud süntaksiteooria. Generatiivne grammatika oli antibiheivioristlik. Generatiivse grammatika eesmärk oli genereerida reegleid, mis määraks lause struktuuri ja selle moodustusviisi. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest lausetest teatud reeglite alusel. Generatiivse grammatika põhimõisted on keelepädevus ja keelekasutus. Grammatika peegeldab keelepädevust. Generatiivsele grammatikale on omased deduktiivne lähenemine,
o Alluvus- ja aruandlussuhete määramine o Õiguste ja võimu jaotamine o Allüksuste tegevuste koordineerimine o Liini ja staabi eristamine Likerti organisatsioonide tüpoloogia, Süsteem 1 Süsteem 4. Organisatsiooni elutsükkel areng moodustamisest (sünd ettevõtja ja abiline, mitteformaalne, noorus kiire kasv, tsentraliseeritud, omanik ei otsusta üksi, tööjaotus, esimesed spetsialistid, keskiga suur ja jõukas, formaliseeritud, bürokraatlikus suureneb, spetsialistid olulistel aladel, detsentraliseeritud vastutus, delegeerimine. Küpsus kontrollsüsteem, arvepidamine ja tööjaotus paigas, töötab proffe, otsused tsentraliseeritud) Ametikohtade rühmitamine funktsionaalne, toodete järgi, asukoha järgi, tarbjate järgi, maatriksstruktuur, meeskondlik struktuur, multidivisjoniline struktuur Eestvedamine ja motiveerimine
Inimese kasvuvõimalusi vaadeldakse piiramatuina. Arenemine inimlikuks inimeseks vastab inimese olemusele ja kasvatusel on selles keskne koht. 4. Sotsiaaltöö meetodid - Töötaja saab kasutada meetodeid, et rahuldada kliendi vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on: · individuaalne töö, mille puhul praktik töötab konkreetse looga üksinda; · meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp; · võrgustikutöö, mille puhul konkreetse looga töötab eri sektorite ja erialade praktikutest koosnev laiapõhjaline grupp. 5. Sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. nt eluasemeteenused, erivajadustega in-ste teenused. 6. Maslow' püramiid - arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele.
David Ricardo Eeldused: väärtuse loob töö & maa, töö ja kapital Küsimused: sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod: matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline Mikroökonoomika: Alfred Marshall Makroökonoomika John Maynard Keynes Konsensus 1970ndateni Peamised ideed Ratsionaalne valik: universaalne sotsiaalteadus o Nappus o Pole olemas tasuta lõunaid Alternatiivkulu o Formaliseeritud metodoloogia Mudelid ja rangus Sisemised ja välised muutujad Eeldused Ratsionaalsus: maksimeerimine, stabiilsed eelistused Individualism: homogeensus (iga tarbija on samasugune), nõudlus ja pakkumine Turg Turg ei ole kapitalism Turu komponendid: geograafiline ulatus, hinnad, kaupade hulk Turu efektid: majanduskasv, territoriaalne kasv, kõikehlmavus
" Üheteistkümnes tahvel sätestas abieluga seonduvaid seadusi. Plebeide ja patriitside vaheline abielu oli keelatud ning 5 abielluda ei võinud enne kui mehed olid aega teenimas käinud. Kaheteistkümnes tahvel kehtestas, et seadused peavad olema tehtud rahva tahtel (Ilus 2007, lk 33). Seaduste keel Kaheteistkümne tahvli seadused olid kirja pandud arhailises ladina keeles, mida keelefilosoofid kutsuvad ,,formaliseeritud keeleks" (Meyer 2007, lk 44). Seaduste vorm, stiil, sõnad ja süntaks oli palju väiksem kui tavakeeles (Bloch 1989, lk 25). Näiteks esimese tahvli kuues seadus kehtestab ,,Rem ubi pacunt, orato,"1 mis tähendab, et kui kohtus ,,kaks osapoolt leiavad kompromissi, siis magistraat kuulutab selle välja." (Leges Duodecim tabularum, ancientrome). Ilmselt olid seadused lakooniliselt kirja pandud selleks, et need oleks lihtsasti arusaadavad ja jääksid rahvale hästi meelde
poliitiliste valikute mudel ning ,,Carbage Can". Organisatsioonis on otsustamise protsess väga keeruline, sest inimesed on otsustusprotsessides erinevad ning organisatsiooni otsused mõjutavad suuri hulki inimesi. 1) Bürokraatlik peamine eesmärk on organisatsiooni ellujäämine. Muutused toimuvad harva, need on väga valulised ja nende läbiviimine on keeruline, kuna organisatsioon ei ole muutusteks loodud. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. 2) Poliitiliste valikute mudel otsused tuginevad mingite gruppide vajadustele, mitte organisatsiooni kui terviku vajadustele. Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 3) ,,Carbage Can" organisatsioonis, kus sellist mudelit kasutatakse otsustatakse asju selle järgi, et nii lihtsalt ,,juhtus". 3. INFOTEHNOLOOGIA ON JUHTIMISPROTSESSI MUUTNUD
11. Kas õige või vale (märkige Õ või V, kui vale, siis parandage). (8p) x LEAN mõtteviisile ja sellest lähtuvale juhtimise pandi alus toiduainetööstuses. (V Toyotas) x Wilsoni valemiga leitakse matemaatiliselt parim lähiaja nõudluse prognoos. (V optimaalseim tellimiskogus) x ,,Kuue sigma" lähenemise üheks juhtmõtteks on, et kvaliteedi defineerib tehnoloogia tegevusliides. (V klient) x DMAIC tsükkel (define measure analyze improve control) on formaliseeritud viis tööjõu juhtimiseks tööstusettevõttes. (V protsesside analüüsimiseks) x MRP-I kontseptsioon tähendas sisuliselt arvutipõhist, tõukavat logistikat toetavat materjaliplaneerimist. (Õ) x CPFR (collaborative planning, forecasting, replenishment) rõhutab tarnijaga koostööd eelkõige nõudluse prognoosimise osas. (V ressursside) x ECR (efficient consumer response) mudel on raamistik, mida kasutatakse tarneahela protsesside
Otsustamine on sünteetiline tegevus. Tuleb sünteesida majanduslikku, tehnilist, õiguslikku ja inimest käsitlevat infot. Otsustamine eristab juhti alluvast. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: · Bürokraatlik · Professionaalne- kollegiaalne · Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaal- kollegiaalselt toimub otsustamine kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja mitteformaalsete reeglite abil isikute vahelise suhtlemise käigus. Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 13. Otsuste liigid
süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Kultuur - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järeltulevatele põlvkondadele; muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad või kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sanktsioonid (sotsiaalse kontrolli mehhanism) Sotsiaalsed rollid - käitumisnormide ja -praktikate kogum ning sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess - Primaarne sotsialiseerumine (lapsepõlv: pere, kool)
VÄÄRTUSED - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; väärtushierarhiad suhteliselt kestvad tugevalt seotud kindla kultuuriga; NORMID käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sotsiaalse kontrolli mehhanism – sanktsioonid (nii positiivsed kui negatiivsed) MITTEMATERIAALNE KULTUUR – uskumused, väärtused, normid, keel, organisatsioonid, institutsioonid MATERIAALNE KULTUUR – tähendusrikkad füüsilised objektid: Sotsiaalsete funktsioonide kandmine (nt kingid) Sotsiaalsete tegevuste ja suhete reguleerimine Inimtegevusele sümbolilise tähenduse omistamine (Woodward, 2007) NB
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. "Loogika" kõnekeeles ja kõige üldisem arusaam loogikast
kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses (Poggi 1978: 60-61) Absolutism ja suveräänsus Viis institutsioonilist innovatsiooni absolutismi tekkimi- sest (Anderson 1974): püsisõjavägi, tsentraliseeritud bürokraatia, süsteemne ja üleriigiline maksukorral-dus, formaliseeritud diplomaatiline teenistus püsisaatkondadega välismaal ning riigi poliitikad kaubanduse ja majandusarengu edendamiseks Suveräänsuse väline külg: westfaalilike lõpliku võimuga riikide võitlus, sõjavägede (ja kulutuste) kasv Suveräänsuse sisemine külg: westfaaliliku lõpliku siseriikliku õigusvõimu nõue ja kasvanud suutlikkus seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe- vahetuse vormid, uued jälgimisvahendid, uued maksu-
o Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele o Turgu iseloomustab Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunad normid ja ootused; tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt – millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb sellehind/majanduslik vahetusväärtus Ajaloolis-kultuuriline kujunemine Alati kontekstispetsiifiline:ühiskond, tööstusharu,turg Sõltub turu tüübist. Spetsiifiline struktuur
kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid. See koolkond aktsepteerib suuremat osa disaini koolkonna lähtekohti, kuid rõhutab eriliselt planeerimise rolli strateegia kujundamise protsessis. Antud koolkonna põhimõtteid järgiv strateegiline planeerimine sattus raskustesse 1980.aastate alguses, mil vastavat tegevust paljudes suurettevõtetes piirati. Autori hinnangul on väga raske arendada strateegiat sruktureeritud ja formaliseeritud protsessi kaudu ning raske ette näha tegevuskeskkonna muutumist. Juhtkonda ja juhtimist ei saa asendada süsteemiga ning ettevõtjalikku mõtteviisi ei saa luua formaalse protsessi abil. Koolkonna peamised kriitikud on väitnud, et strateegia väljatöötamise protsessi ei saa formaliseerida.(Tom Peters) Ette on heidetud ka seda, et erinevaid planeerimistehnikaid on mõnikord kasutatud otsustamise umbisikulisemaks muutmiseks. Otsuse vastuvõtmise protsess
tasu. saadavat tasu ja edutamist. Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organi- Juhtimis- Eelistab formaliseeritud hierarhiat. satsioone, mitteformaalseid sidemeid. struktuur Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi Suhtumine Tunnistab keskkonnast tulenevaid kui võimalusi muutuseks
annaabi.ee 
