Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarkvaraarenduse mustrid: Disainimustrid (0)

1 Hindamata
Punktid
Tarkvaraarenduse mustrid : Disainimustrid
Tarkvaraarendus mõeldakse mustrite all peamiselt tarkvara disaini mustreid. Disaini muster on üldine taaskasutatav lahendus tavaliselt ettetulevate tarkvara disaini probleemide korral etteantud või esilekerkivas konteksti s (käsitluses).
Muster pole lõplik disain , mida saaks otse teisendada algkoodiks või masinkoodiks. Ta on pigem kirjeldus või mall kuidas lahendada probleem nii, et seda saaks kasutada paljudel erinevatel juhtudel. Disainimustrid on formaliseeritud parimad praktikad, milliseid programmeerija saab kasutada teatud probleemi lahendamisel kavandades süsteeme või rakendusi.
Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata.
Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid; käitumuslikud mustrid ja samaaegsuse mustrid, kuigi liike on rohkem. Disainimustrid tegelevad moodulite ja nendevaheliste seoste valdkonnaga.

ABSTRACT FACTORY
Loomise seaduspärasus (Creational patterns)
Programmi ülesehituse seaduspärasus, mis tegeleb objekti loomisega konkreetses situatsioonis. Kui tavaliselt võib objekti loomine lisada keerukust ülesehituses, siis „loovad ülesehituse mustrid” lahendavad selle probleemi kontrollides objektide loomist. Iga kord kui konkreetne meetod on välja kutsutud kontrollitakse mingi „lipu” seisundit . Kui see on valmis, siis tagastatakse, kui mitte siis käivitatakse vastav toiming tulemuse saamiseks.
Eesmärk/probleem: Abstraktne tehase muster pakub võimalust kapseldada endasse grupi individuaalseid tehaseid millel on siis mingi ühine kujundus või ehitus.
Motivatsioon: Tavaliselt kliendi programm loob rakenduse abstraktsest tehasest ja seejärel kasutab üldist liidest, et luua konkreetset objekti, mis on osa ühisest kujundusest. Klient ei tea ega huvita, mis konkreetne objekt kutsutakse välja nendest sisemistest tehastest , kuna ta ise kasutab ainult üldist liidest.
Rakendatavus: Võimaldab luua mitmeid erinevaid liideseid, et luua ühest konkreetsest liidesest erinevad väljundid. Näiteks veebileht koosneb vaatest, vaade võib välja näha erinevad: XML, HTML, Excel jne.
Struktuur: Klassi ja seos diagramm (UML class diagram)
Osalejad:
Client:
Suhtleb ainult läbi abstraktsete klassi liideste nagu abstraktne vabrik
(AbstractFactory) ja abstraktne toode (AbstractProduct)
AbstractFactory:
Abstraktne vabrik, milles on vajalikud meetodid, mis loovad abstraktseid
tooteid.
ConcreteFactory:
Konkreetne vabrik, milles on vajalikud meetodid loomaks konkreetseid
tooteid.
AbstractProduct
Abstraktne toode koos vajalike meetoditega
Product:
Defineerib konkreetset toote objekti, mis luuakse vastavalt konkreetse
vabriku poolt. Abstraktne toode rakendab selle
Koostöö: Kirjeldatakse kuidas klassid ja objektid mustris omavahel suhtlevad.
Rakendamine: Kirjeldab kuidas mustrit rakendada ja kuidas see on lahendatud . Sisaldab
endas tehnikat ja vihjeid kuidas seda mustrit kasutada.
Näidis kood (PHP):
CONITNUOUS OBSOLESCENE
AntiPatern probleem:
Pidev vananemine või pidev revolutsioon on nähtus, kus tehnoloogiad arenevad nii kiiresti, et arendajatel on raske sammu pidada tarkvara hetke versiooniga ja seetõttu leitakse lõpptoodangule kombineeritult erinevaid lahendusi, mis töötavad koos. Iga toode areneb läbi uuenduste ja see tekitab probleeme arendajatele, kuna ei suudeta järge pidada ja aina raskem on välja lasta ühilduvaid versioone tootest.
Selle parim näide on Java . Iga uus versioon tuleb paari kuuse vahega. Näiteks selleks ajaks kui java 1.x versiooni raamat läheb trükki, tühistab juba uus java versioon selle sisu. Teine näide on Microsofti tehnoloogia dünaamiline areng.
  • DDE
  • OLE 1.0
  • OLE 2.0
  • COM
  • ActiveX
  • DCOM
  • COM?
Tehnoloogiasektori vaatest on tähtsad kaks võtmefaktorit: mindshare ja marketshare. Kiire innovatsioon nõuab tarbijatelt pühendunud tähelepanu olla kursis uute toodete võimaluste, teadete ja terminoloogiaga. Tesisõnu on alati saadaval uudiseid uutest tehnoloogiatest. Mida kiiremini tehnoloogia vananeb seda suuremad on sissetulekud vananeva tehnoloogia väljavahetamise tõttu.
REFACTORED LAHENDUS
Tähtis stabiliseeriv faktor tehnoloogiaturul on avatud süsteemi standardid . Avatud süsteemi standard loob muidu kaootilisele turule stabiilsust. Rakenduse arhitektid ja arendajad peaksid sõltuma liidestest, mis on stabiilsed või mida nad suudavad kontrollida
MÕNED ILLUSTRATSIOONID :
Vasakule Paremale
Tarkvaraarenduse mustrid-Disainimustrid #1 Tarkvaraarenduse mustrid-Disainimustrid #2 Tarkvaraarenduse mustrid-Disainimustrid #3 Tarkvaraarenduse mustrid-Disainimustrid #4 Tarkvaraarenduse mustrid-Disainimustrid #5 Tarkvaraarenduse mustrid-Disainimustrid #6 Tarkvaraarenduse mustrid-Disainimustrid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alootus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tarkvaratehnika konspekt eksamiks
62
pdf

Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

• Tulemikeskne (product-centric) vaatepunkt (mis on iga tegevuse tulem). Plaanipõhine tarkvaraprotsess: kõik tegevused on ette planeeritud ja edu kriteeriumiks on plaani järgmine. Koskmudel on tarkvaraarenduse metoodika, milles arendamise etappe kujutatakse nii, et iga etapp on eelmisest allpool ning töö käigus liigutakse kose kombel järjest allapoole. Koskmudelis on järgmised etapid: • nõuete analüüs, • disain, • programmeerimine, • testimine ja hooldamine. Puudused: • Saab kasutada ainult siis, kui nõuded on fikseeritud; • Iga tarkvaraprotsessi etapp peab olema lõpetatud enne kui alustatakse järgmist etappi. Eelised: • Plaanipärane arendus aitab koordineerida arendustööd suurte süsteemide loomisel, kui süsteemi arendatakse erinevates kohtades.

Tarkvaratehnika
Tarkvaratehnika 2016 2017 eksami materjal
138
docx

Tarkvaratehnika 2016/2017 eksami materjal

Tarkvaratehnika: Loeng 1:  Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised:  Suuremad süsteemid  Keerulisemad süsteemid  Kiiremini  Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus

Tarkvaratehnika
Tarkvaratehnika kordamisküsimused
210
pdf

Tarkvaratehnika kordamisküsimused

TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED     1. Mis on tarkvaratehnika?  Software engineering    ! ​“Engineers Australia” definitsioon: ​ Tarkvaratehnika ​on tiimide poolt rakendatav distsipliin  tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab  kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel.    IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava  lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see  tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.     Tarkvaraarendus ​ on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu,  standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus.    Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti,  ajakavasid,

Tarkvaratehnika
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

.28 2.4.3 Arusaam saidi eesmärkidest..........................................................................29 2.4.6 Sisu esitamine................................................................................................32 2.4.7 Saidil navigeerimine.......................................................................................33 2.4.8 Otsing............................................................................................................. 34 2.5 Mustrid ja mustrite märksõnad..............................................................................35 2.5.1 Mõisted........................................................................................................... 35 2.5.2 Mustrite kataloog............................................................................................36 2.5.3 Kuidas mustreid kasutada..............................................................................37 2.5

Kultuurilugu
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile

Informaatika
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Edasi on masinal hulk tegemist- kümnekonnast minutist mõne tunnini sõltuvalt veebi ühenduskiirusest ning masina enese jõudlusest. Pärast .NET 4 raamistiku installi lõppu palutakse arvuti taaskäivitada. Samuti tuleb taaskäivitus ette ülejäänud komponentide paigalduse järel. Seadistuse juures rohelistest ribadest ülemine näitab, kui palju failidest on kohale tõmmatud, kui palju veel. Alumisest näeb, mida parajasti paigaldatakse. Pärast paigalduse lõppu on kasulik tarkvara registreerida ­ siis saab temaga töötada kauem kui prooviajaks ette nähtud 30 päeva. Help-menüüst Register Product ­ selle peale võimalik oma MSNi tunnusega sisse logida ning vajalik võti saada. Kui tunnust pole, saab selle samas luua. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil. Piisab teksti kirjutamisest, salvestamisest ning veebilehitseja mõistab lehel olevate HTMLi käskude ning nende vahel

Veebiprogrammeerimine
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun