ETTEVÕTJATE LIIGITUS-ETTEVÕTJA JA JUHT (0)

ETTEVÕTJATE LIIGITUS, 
ETTEVÕTJA  JA JUHT
2016
Eesti seadusandlus

Eesti seadusandlus käsitleb isikuid kahesugustena: füüsiliste ja 
juriidiliste isikutena. 

Tähtsaim ettevõtlust reguleeriv seadus on  äriseadustik . 

Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu 
või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks 
tegevuseks.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)on inimene, kes tegutseb ettevõtjana ja 
on end registreerinud äriregistris.

Teisel juhul on ettevõtjaks  juriidiline isik e. äriühing. Äriühing on õiguslik 
vorm ettevõtlusega  tegelemiseks .

Äriühingu liigid: täisühing,  usaldusühing , osaühing,  aktsiaselts  ja 
tulundusühistu. 
F. Websteri ettevõtjate liigitus
1.  nn Cantilloni ettevõtja (Cantillon  entrepreneur ), kes viib kokku 
inimesed, raha ja materiaalsed  ressursid ,  luues  täiesti uue 
organisatsiooni. 
2.  haru rajaja (industry  maker ), kelle innovatsioonid on nii  ulatuslikud , et 
neile baseerudes kujuneb terve uus  tegevusala . 
3.  administratiivne ettevõtja (administrative entrepreneur, tänapäeval 
kasutatakse ka terminit intrapreneur) – juht, kes tegutseb juba rajatud 
ettevõtte raames, kuid teeb seda ettevõtjalikul viisil. 
4.  väikettevõtte omanik (small business  owner ) – ettevõtja, kes võtab 
endale kuuluva väikeettevõtte  omamise  ja juhtimise vastutuse. 
Liigitus vastavalt ettevõtluskogemusele

sündiv ettevõtja (nascent entrepreneur) – isik, kes kaalub esmakordselt 
uue ettevõtte rajamist ning on juba ka  asunud  kulutama oma aega ja 
ressursse ettevõtte rajamiseks. 

Algaja  ettevõtja (novice entrepreneur) - ettevõtja, kes on  hiljuti  ettevõtte 
rajanud, pärinuid või ostnud, kuid kellel puudub varasem 
ettevõtluskogemus. 

Harjumuslik ettevõtja (habitual entrepreneur) - ettevõtja, kellel on juba 
varasem ettevõtjakogemus olemas, mõne autori käsituses isegi 
vähemalt kahes ettevõttes. 
1. Sariettevõtja - omab üht ettevõtet teise järel. 
2. Portfelliettevõtja - korraga rohkem kui üks ettevõte.
Eraldi väljatoodavad  ettevõtjad

nn sooloettevõtjad ( solo  entrepreneur) ehk ettevõtjad, kes tegutsevad 
üksi ja kellel pole palgatöötajaid.

osakoormusega ettevõtjad (part-time entrepreneur), keda on eesti 
keeles nimetatud ka harrastusettevõtjateks. 
Erinevat tüüpi ettevõtjad üliõpilaste 
uuringute põhjal

Eesti ettevõtjate liigitus, mis baseerub aastate jooksul üliõpilaste poolt 
läbi  viidud  ettevõtjate  intervjuude  analüüsil. 

Seda ettevõtjate koosseisu vaadeldakse kahe perioodi lõikes: 
1. 1987. – 1993. aastal alustanud ettevõtjad (300 intervjuud). Periood, 
mille algul sai  legaalne  ettevõtlustegevus võimalikuks, kuid tulevik oli 
väga ebakindel ja Eesti kuulus jätkuvalt Nõukogude Liidu koosseisu. 
Perioodi lõpuks oli poliitiline iseseisvus küll käes, kuid stabiilsust veel ei 
olnud, sest kas või majandusalaseid õigusakte muudeti väga sageli. 
2. 1994. – 2001. aastal alustanud ettevõtjad (216 intervjuud). Üleminek 
turumajandusele ja ümberorienteerumine uutele turgudele said läbi, 
seadusandlus stabiliseerus,  ebakindlus  tuleviku osas vähenes. 
1. Isikuomaduselt ettevõtja ehk „ettevõtja tüüp“. Sellesse gruppi arvati 
isikud, kes eelkõige otsustasid hakata ettevõtjaks ja alles seejärel 
hakkasid otsima  sobivat  tegevusala ja  äriideed .
2. Professionaalid. Selle grupi ettevõtjad rajasid ettevõtte tegevusalale, 
milles neil oli  töökogemus , sageli oli neil selleks ka vastas  haridus  ning 
nad olid jõudnud kesk- või tippjuhi positsioonile. 
3. Idee realiseerijad.  Otsustavaks  teguriks oli siin sobiva  äriidee  
leidmine, mis võis vahel küll toimuda juhuslikult. Näiteks juhtuti sellest 
lugema või mõni tuttav või pereliige soovitas. 
4. Ettevõtjad tänu privatiseerimisele. Mõnelgi juhul ei oleks sellesse 
gruppi kuuluvad ettevõtjad ise tõenäoliselt uut ettevõtet rajama 
hakanud, vaid oleksid rahuldunud  seniste  palgatöötajate  kohtadega . 
Omanikuks  hakkamine  oli teatud määral  enesekaitse .
5. Ettevõtja välismaiste tegurite mõjul. Sellesse gruppi loeti  juhtumid , 
kus ettevõtte rajamine toimus üheselt välismaiste tegurite tõukel, kuid 
need juhtumid võisid olla väga erinevad. 
6. Ettevõtjad väljapääsmatu olukorra sunnil. Selle grupi ettevõtjad 
mitte ei tahtnud ettevõtjaks saada, vaid olid sunnitud selleks hakkama. 
Siia on loetud nii need ettevõtjad, kes olid palgatöö leidmisega raskustes, 
kui ka need, kellel töökoht küll oli, kuid selle tulevik oli väga ebakindel.
7. Ettevõtjad konflikti ning eriarvamuste tagajärjel. Siia kuulusid 
ettevõtjad, kes poleks oma seniselt töökohalt lahkunud, kui oleksid 
saanud seal oma ideid realiseerida.
8. Nõukogudeaegsed ettevõtjad. Sellesse gruppi loeti isikud, kelle 
ettevõtjategevus toimus juba sügaval sotsialismiajal. 
1)  Legaalsed  ettevõtjad
2) Illegaalsed, kuid avalikkuse poolt mitte hukkamõistetud ettevõtjad
3) Illegaalsed, avalikkuse poolt  taunitud  ettevõtjad
9. Ettevõtjad  hobi  baasil. Mõnikord võivad hobi baasil kujuneda ideed, 
teadmised ja kontaktid, mis lõpptulemusena viivad äritegevuse 
alustamiseni. 
10. Teise põlvkonna ettevõtja pereettevõttes. Siia kuulusid ettevõtjad, 
kes olid ettevõtte pärinud. 
Erinevat tüüpi ettevõtjate osakaal, 
protsentides 
Tüübi nimetus
1. periood  2. periood 
1987-1993 1994-2001
Isikuomadustelt ettevõtja
34
20
Professionaal
20
22
Idee realiseerija
14
26
Ettevõtja tänu privatiseerimisele
11
3
Ettevõtja välismaiste tegurite mõjul
8
6
Ettevõtja väljapääsmatu olukorra sunnil
6
12
Ettevõtja konflikti tagajärjel
2
4
Nõukogudeaegne ettevõtja
3
0
Ettevõtja hobi baasil
2
5
Teise põlvkonna ettevõtja pereettevõttes
0
2
Ettevõtja ja juht
1.  Leidur  või kunstnik – selleks võib olla tõesti leiutaja, aga ka  disainer , 
kunstnik,  kokk , programmeerija jne – s.t nõudlust omava toote/teenuse 
autor. 
2. Ettevõtja – isik, kes näeb  tootes  ärivõimalust ja suudab selle ära 
kasutada. 
3. Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, 
suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse  laienemist . 
Sel ajal võib olla vajalik omanikeringi laiendamine, riskikapitali 
kaasamine vms. 
4. Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht – isik, kelle 
ülesandeks on igapäevaste rutiinide jätkavuse tagamine. 
 Vahel võib üks ja sama isik täita kõiki neid rolle ja olla edukas, juhtides 
ettevõtet selle erinevatel arenguetappidel. 
Ettevõtja ja juhi omaduste käitumise võrdlus
Ettevõtja
Tegur
Juht/administraator
Juhitud  jooksvalt 
Juhitud tajutud võimaluste 
Strateegiline 
kontrollitavate ressursside 
poolt.
orientatsioon
poolt. 
Teeb evolutsioonilisi 
Teeb revolutsioonilisi 
Võimaluste 
otsustusi pikema aja 
otsustusi piiratud aja 
kasutamine
jooksul. Analüütiline 
jooksul, ekperimenteerib.
lähenemine. 
Otsustused on 
Otsustused on 
mitmeastmelised koos enda 
Ressursside 
üheastmelised koos enda 
minimaalse sidumisega igal 
rakendamine
täieliku sidumisega 
astmel. 
langetatud otsusega. 
Ressursside omandamine 
Eelistab ressursside ajutist 
Kontroll 
ja töötajate arvu 
kasutamist ja renti. 
ressursside üle
suurendamine .
Ettevõtja ja juhi omaduste käitumise 
võrdlus
Ettevõtja
Tegur
Juht/administraator
Eelistab kindlaksmääratut, 
Eelistab tulemustest sõltuvat, 
Tasu
kindlal ajal saadavat tasu ja 
piiramatut tasu. 
edutamist. 
Eelistab lihtsaid, üheastmelisi 
Eelistab formaliseeritud 
organisatsioone, 
Juhtimis-struktuur
hierarhiat. 
mitteformaalseid sidemeid. 
Näeb keskkonnast tulenevast 
Tunnistab keskkonnast 
kitsendustest läbimurdmist 
Suhtumine 
tulenevaid kitsendusi ja 
kui võimalust muutuseks. 
keskkonda
püüab teha optimaalseid 
Loob endale uue keskkonna. 
otsuseid nende raames. 
Uuendustega  kaasnev risk. 
Inertsus.  Muudatuste  
Vajadus olla paindlik, vältida 
Uuenduste 
kallidus. Seotus 
ülemäärast seotust kindlate 
võimalus
standartsete 
ressurssidega. 
struktuuridega.
Ettevõtjatele on sageli iseloomulik, et ta on nii ettevõtte rajajaks, 
omanikuks kui ka tegevjuhiks. 

Ettevõtjatel on vahel raskusi delegeerimisega, nad soovivad kõike ise 
kontrollida. 

See võib omakorda muuta tegutsemise hoopis aeglasemaks.

Ideaaljuhul peaks ettevõtja suutma rajada organisatsiooni, mis 
funktsioneerib hästi ka siis, kui teda ennast kohal ei ole. 
Kasutatud allikad

Miettienen, A.,  Teder , J. (2006). Ettevõtlus I: Ettevõtlusest, 
ettevõtjatest ja ettevõtluspoliitikast. Tallinn: Külim. 216 lk. 

Ettevõtlikusest ettevõtluseni. (2012). Tallinn: SA Teadlik Valik. /Toim. T. 
Saal, J. Teder, A. Ohalu, A.  Kull . 224 lk. 

Äriseadustik. (1995). [WWW]  https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 
(09.10.2016)

Document Outline

• Slide 1
• Eesti seadusandlus
• F. Websteri ettevõtjate liigitus
• Liigitus vastavalt ettevõtluskogemusele
• Eraldi väljatoodavad ettevõtjad
• Erinevat tüüpi ettevõtjad üliõpilaste uuringute põhjal
• Slide 7
• Slide 8
• Erinevat tüüpi ettevõtjate osakaal, protsentides
• Ettevõtja ja juht
• Ettevõtja ja juhi omaduste käitumise võrdlus
• Ettevõtja ja juhi omaduste käitumise võrdlus
• Slide 13
• Kasutatud allikad