Võrdsete võimaluste Eesti, nii nagu mina seda näen (1)

Võrdsete võimaluste Eesti, nii nagu mina seda näen
Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 29 ütleb: «Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.» Põhiseadus tervikuna peaks tagama meile kõigile õigused ja võimalused vabale eneseteostusele. Samas ei pruugi igaüks ise leida teed nende võimaluste kasutamiseni.
Peaaegu 50 protsenti Eesti rahvast elab Harju maakonnas. Harjumaa on eelistatuim maakond, kuna seal asub meie pealinn ja tänu sellele on sealses piirkonnas kõige rohkem võimalusi teha karjääri, saada hea haridus , nautida kultuurielu . Võib jääda mulje, et sealsed inimesed on eelistatud seisuses. Siiski see pole nii, igal piirkonnal on oma eelised.
Tõesti on nii, et linnakoolide keskmised tulemused on kõrgemad kui maakoolidel, kuid see ei tähenda, et lapsed, kes käivad maakoolis on kõik rumalamad, pigem on kontrast maapiirkonnas suurem, kuna maale tulevad elama enamasti need, kelle finantsseisund ei võimalda elu linnas ja on üsna tavaline, et need kellel on rahalisi raskusi, on ka raskusi hariduse omandamisega või tööl suurepäraste tulemuste saavutamisega.
Isegi kui me suudaks koguda kõik Eestis hetkel viibivad inimesed ühele väljakule, ei oleks nad seal võrdsed. Mõni on pikem ja näeb kaugemale, mõni on lühem ja jääb varju. Mõni satub kolonni etteotsa, mõni jääb tagaridadesse. Meil ei ole võimalik luua täiesti võrdseid võimalusi kõigile. See on juba igaühe enda teha. Lihtsalt tuleb osata võidelda oma staatuse eest, või siis osata hinnata seda, mis oled saavutanud.
Inimestel, kes elavad linnas on lihtne teha sisseoste, kuna kõik suured kaubanduskeskused asuvad vahetusläheduses. Samuti on võimalik nautida head muusikat, filme, teatrit nii palju kui süda lustib ja rahakott lubab. Inimestel, kes elavad maal puuduvad sellised võimalused, kuna maapiirkondades puudub taoline laialdane ja uudne taristu, nagu seda on linnas. Kuid maal on kaunis loodus, eraldatus, puhas õhk ja vesi, need on väärtused mis tihti unustatakse. Võrded võimalused on meil kõigil siis, kui oskame hinnata oma võimaluste väärtust, mitte kõrvutada neid teiste piirkondade võimalustega.
Ühesõnaga, kõigile on antud enamvähem võrdne stardiplatvorm, edasine seisneb meis endis. Ei ole kellegil ju keelatud eneseväljendus, pole piiratud sõnavabadust. Leian, et suures plaanis on meil tõesti võrdsete võimaluste Eesti, aga see kui võrdselt me oskame oma võimalusi kasutada, on juba igaühe enda teha.
Eliis Jürise
12. klass