SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID
sioonidest. Näeme siis, et seisukohas, et kõik teaduse ning terve mõistuse "tõed" on hüpoteesid, ei ole midagi loomuvastast ega paradoksaalset; ning järelikult ei ole tõsiasi, et empiirikute tees seda seisukohta sisaldab, mingi vastuväide sellele. Raskustesse satub empiirik aga formaalloogika ja matemaatika tõdedega kokku puutudes. Sest kuigi varmalt mööndakse, et tea- duslik üldistamine võib olla ekslik, paistavad matemaatika ja loo- gika tõed kõigile paratamatute ning kindlatena. Ent kui empirism on õige, ei saa ükski propositsioon, millel on faktiline sisu, olla paratamatu ega kindel. Järelikult peab empirist tegelema loogika ja matemaatika tõdedega ühel viisil kahest: ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et on küll; või ta peab ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab
umoloogia seisukohalt praktiline, kuid p~ohjendatav prag- maatiliselt: just need m¨argid v~oiksid keele~oppijale esmaj¨arjekorras huvi pakkuda. 97 Nihongo Shoho k¨ asitletud / ¡ K¨ aeseljast m¨ argid £4 ¢allapoole osutav, sama loo- gika nagu m¨argis. Luu- / ¡ S~ ojav¨ ae lipu- ja pronkskiri kasutas £1 ¢varda kujutis , luu- m¨arki kaanega katmise ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus t¨ahenduses. on samuti
annaabi.ee 
