Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel
Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et · inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik. Ei, sellisel juhul pole vaimset sünnitusabi enam vaja. · inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik. Ei, sellisel juhul oleks vaja sokraatilist irooniat, mitte sünnitusabi. · inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida · ta on raamatutest lugenud või targematelt inimestelt kuulnud. Ei, ainuüksi lugemisest ja kuulamisest ei piisa. Sellest arusaamine on tunnetus ning see on Platoni arvates millegi muu meeldetuletamine. · inimese hing on eelmises elus kogenud. Ei, nii see pole. Eelmistest eludest võib Platoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust.
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine,
Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja
Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemistfüüsikalise geomeetriaga Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele?
Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemistfüüsikalise geomeetriaga Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele?
see, mida ta sööb". 2) Kogemuslik t. e empiiriline. Fil. vool empirism. Rajaja on ingl. mõtleja J.Locke (1632-1704). Talle kuulub termin ,,Tabula rasa"e ,,puhas leht".Inimene sünnib puhta lehena, kuhu kirj. elu kogemused. Inglise mõtlemistüübi fil. aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest. (Aurumasin-UK).Haarasid juhtposits. 17.saj. 3) Mõistuslik e RATSIONALNE t., tuleneb mõistusest, mõtlemisel. Ratsionalismi rajaja prants. mõtleja R.Descartes (1596-1650). Rootsi kuninganna Christina kasvataja. ,,Kogito ergo sum" ->"Mõtlen järelikult olen olemas". Prantsuse mõtlemistüübi fil. aluseks peetakse ratsionalism. 4) Mittemõistuslik e irratsionaalne t. IRRATSIONALISM- rajaneb/poseerub alateadvusele, seotud instinktidega. Esindajaks A.Schopenhauer (1788-1860), aluseks oli ,,tahe"-> ,,der Wille". ,,Uued paralipomenad"; ,, Maailm kui tahe ja kujutlus"; ,,Parerga ja paralipomena"
Peetakse antiikkultuuri taassünniks. Vana kreeka, rooma taassünd kitsamas mõistes. Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks. Renessansiga kaasnes ka humanism. Inimkeskne ideoloogia on humanism. Inimene muutus kõrgemaks väärtuseks kui jumal . Kuulsaim humanism Rotterdami Erasemus Humanis inimlik. UUSAEG modern age, moodne aeg Sest ladina keele asemel muutub maailma keeleks inglise keel. Teaduses toimus revolutsioon, mõjutas uusaega. Opernikus - astronoom Tekkisid kaks olulist õpetust: 1.) empirism tunnetamine baseerub kogemusel Teadmised baseeruvad kogemustel ,, inimene sünnib puhta lehena, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi ,, j. lock, ta oli liberalismi isa LIBERAAL- vabameelsem inimene ,, maailma vaade mis rõhutab iga inimese võrdsust ja vabadust ,, J. Lock ( juba sünnilt) Võimude lahusus ( J. Lock ) Seadusandliku (parlament) ja täidesaatvast (valitsus) võimust.
Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid
Seetõttu nim seda tasandit ka epistemoloogiliseks tasandiks (episteme teadmine). Erinevad tunnetamise võimalused: 1. tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan). Esindajaks 19 saj saksa klassik L.A.Feuerbach. Tema lause on SENTIO ERGO SUM tunnen, järelikult olen olemas. (Inimene on see, mida ta sööb, sest söömisega kaasneb maitse). Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat). 2. kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks
võrdkülgse kolmnurga joonis -- meeleline maailm teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b
Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof
Empirism Filosoofiline tunnetus: teoreetiline suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Teaduslikel vaatlustel, katsetel, faktidel põhinevat tunnetust. Alahindavad abstraktse mõtlemise osa tunnetusprotsessis. Eelkäijateks olid stoitsistid, epikuurlased ja nominalistid. 17. saj. esindajateks Bacon, Hobbes, Locke. Francis Bacon Inglise filosoof. Uusaja materialismi ja eksperimenteeriva teaduse rajaja. Baconi loodusfilosoofia eesmärgiks on tõepärane looduse tunnetamine, et selle kaudu saavutada ülemvõimu looduse üle. Tõetunnetuse lähtealus on loodustunnetus. Selleks, et mõista elu tõelisust, peab inimene vabanema pettekujutlustest(=iidol), mis takistavad teda tõe tunnetamisel. Tema teooria järgi olid soo, koopa, turu ja teatri iidolid. 1. Sooiidol kõigile inimestele on iseloomulik, et nad soovivad maailma idealiseerida ja näha maailmas seda, mida seal pole.(inimsugu) 2
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud). Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2
Niisugune arusaamine vabadusest on abstraktne, antihistoristlik, ühiskondliku elu rikkalikust sisust irdunud (2: 163). SPINOZA TUNNETUSÕPETUS Nagu Spinoza õpetus tervikuna, on ka tema tunnetusteooria materialistlik ja ratsionalistlik. Teadmuse madalama astme moodustab tema arvates teadmus, mis põhineb kujutlusvõimel. Siia kuuluvad välismaailma meelelisest tajumisest saadud kujutlused. Teadmuse teise, kõrgema astme moodustab teadmus, mis põhineb mõistusel. Siin saavutatakse tõe tunnetamine tõestamise abil. Mõistusel põhineva teadmuse eeliseks on selle tõsikindlus, samuti saadavate tõdede selgus ja täpsus. Kolmas ja kõige kõrgem teadmus on teadmus, mis samuti põhineb mõistusel, kuid ei ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil. Neile on iseloomulik maksimaalne selgus ja täpsus. Esimene teadmuse liik on meeleline teadmus. Teine ja kolmas on intellektuaalne teadmus
seisust” ■ Ta oli hariduses tuupimise vastu, tema arvates tuleks keelt õppida praktika ja näidete abil, rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust, uskus et kõik inimesed on arenemisvõimelised, vabaduse kaitse on valitsuse õigustatud eesmärk 9.IMMANUEL KANT- saksa (1724-1804) ■ liitis ratsionalismi ja emperismi üheks filosoofiaks (“Puhta mõistuse kriitika”) ■ Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. ■ asi iseeneses (ding an sich)- milline on maailm tegelikult seda me ei võigi teada saada, sest meil on alati mingid “prillid” ees, see on meie mõistuse iseärasus, et me maailma nii tajume,
tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. 3 7. Platoni ideedeõpetus, idee ja nähtuse erinevused, ideedemaailma struktuur, ideede tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus
Surma pole vaja karta, sest hingeahela lagunemine toimub märkamatult. SOFISTID Viies sajand eKr oli antiikdemokraatia õitseaeg, rahva koosolekul esinemiseks pidi kodanik valdama retoorikat ja võitluskunsti. Sofistid olid elukutselised kõne- ja võitluskunsti õpetajad, kes töötasid raha eest, arendasid loogikat ja grammatikat, samas olid nad relativistid väites, et tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena
Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
Tekib kasusaamise printsiip. Filosoofia tegeleb peamiselt teadusliku teadmise analüüsiga. 1 · 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse filosoofia -- ausse hakkab tõusma harmoonia idee, püüd stabiilsuse ja terviklikkuse poole. Teadmise filosoofia hakkab pikkamööda asenduma TARKUSE filosoofiaga. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uuega. Maailma tunnetamine muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus: MILLEST asjad tekivad? Mileetose koolkond -- Thales, Anaximandros, Anaximenes. Teised: Herakleitos, Empedokles, Pythagoras jt. Thales arvas, et asjad tekivad veest, Anaximenes -- et õhust, Anaximandros -- et määratlemata algest, apeironist, Empedokles -- et maast, veest, õhust ja tulest, Pythagoras -- et arvudest. Herakleitos aga võrdles kogu kosmose protsessi tulega
lisati oma mõtteid ja autoriks määrati veel autoriteet. III Õpetuslikkus ja kasvatuslik suunitlus Kõik teoloogid olid ka õpetajateks ja raamatuid kirjutati õpikutena, kusjuures arvati, et nad jäävad püsima sajanditeks. Tähtsustati loogikat. Õp hinnati eruditsiooniPedagoogis meisterlikkust aga õpilastes hoolikust ja vastuvõtlikkust. Usu ja mõistuse vahekorra probleem Kas usk ja mõistus on ühitamatud ja kumb on tähtsam? Tekkis kolm seisukohta: 1. Usun, sest see on absurd. Inimmõistus on oma võimetelt piiratud ja kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Järelikult, mida absurdsem asi tundub, seda tõepärasem see on ja seda rohkem peab sellesse uskuda. 2. Usun, selleks, et mõista. St et ainult usu läbi valgustatud mõistus on suuteline arusaama usutõdedest. Kui inimene on saavutanud ususeisundi, siis ei räägi usutõed talle ka vastu ja tekib usu ja mõistuse harmoonia, kuigi mõni usutõde võib käia üle jõu
Natukese aja pärast stardib A, kuid ei jõua kilpkonnale iialgi järele, sest kui A jõuab punkti, kus kilpkonna asus stardihetkel, on viimane sealt jõudnud juba järgmise punktini jne. 3. Nool Ükskõik, kus nool ka ei oleks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. 10. Platon. · Idee mõiste, näited; võid meeldetuletuseks lugeda lk. 25. Idee on asjade tõeline olemus, igavene ja saab tunnetada vaid mõistusega. Nt. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, maja uuesti ehitades, lähtub maja ideest. Inimene võib surra, kuid inimese idee on jääv. · Ideede maailma ja meeleline maailm. Meeleline Ideede
Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, aga Sokrates ei lasknud end mõjutada. Sokratese teoreetiline panusfilosoofiasse on vähene. Ta ei aretanud mingit õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. Ta oli kiusupunn, kes oma küsimustega paljastas kasslase tegeliku olemuse. Sokrates mitte ei näita kaaslase arusaamade lünklikkust vaid lausa nöögib neid. Kuulsaks saab ta aga peale surma, ta oli surres 70 aastane. Platon viibis kohtuprotsessi juures ja oli siis vaevalt täisealine. Aristhopanes –näitekirjanik kirjutas Sokratesest pilkavaid näidendeid ehk teda armastati parodeerida. 501 ateenlast hääletasid tema surma poolt, need otsustajad valiti hääletades. Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja
käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad. Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle, muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord. Eristatakse aistingut ja taju. Aisting (ehk meel) on keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Eristatakse kontaktseid ja mittekontaktseid aistinguid ehk meeli. Kontaktsed meeled: Kinesteesia ja vestibulaarmeeled info organismi liikumisest ja paiknemisest ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus-, külma- ja valutundlikkus) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine (helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal
lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, · Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, see CARITAS. säärane jõud on sureliku inimese elul!" 10 R · Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on XVII,26 see CUPIDITAS. · Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos · CARITAS JA CUPIDITAS ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust · Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda eristab neist suurem psühholoogiline teravus, muudab selle viljakaks (caritas). enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika. · Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on · Selline avatus on kreeklastele võõras. see cupiditas.
Süntees-> Antitees Orjad Talupojad Töölised Kommunismis on kõik kõigi oma, see pidi olema vastuoludeta ühiskond ning pärast kommunismi ei tule mitte midagi. Igalt ühelt vastavalt tema võimetele, igale ühele vastavalt tema vajadusele. Ta ei arvanud seda, vaid oli 100% kindel, et nii juhtub. „Religioon on oopium rahvale“ „Kunsti funktsioon on sotsiaalne kriitia“ Pilet 5 1. Platon ja filosoofia 427-347 e.Kr Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Pidas matemaatikat kõige tähtsamaks, aga oli ka poeet. Pärines aristokraatlikust perest. Pärast Sokratese surma pettus Ateenas ja läks rändama(müüdi vahepeal orjaks), naases 40-aastasena ja rajas Platoni Akadeemia, mis püsis 900 aastat. Tal on säilinud palju teoseid, „Pidusöök“, „Riigist“, paljud lood on dialoogid Sokratesega. Temalt pärinebki teadmine Sokratese kohta.
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus).
alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest.
arutasid seda omavahel. Üks vang vabaneb, liigub koopasuu poole, alguses valgus (päike) pimestab, siis näeb teisi inimesi, siis näeb puu varju, siis näeb alles päikest (reaalsus). Vang läheb tagasi koopasse ja räägib teistele vangidele, et nad pidasid illusiooni reaalsuseks. Oleksid vangid vabad, oleksid tapnud selle mehe. Platoni järgi matemaatika ja geomeetria aitab tabada eidoseid. Filosoof vaba askeldustest, soovidest. Platon tunnetab keha kui vanglat. Inimene on hing. Nägemine, kuulmine jt tunded on petlikud. Matemaatikud on õnnelikud, ei tundnud füüsikat. Hinge saatus: Hing luuakse - hing ideede maailmas (hing näeb selgelt eidoseid) hing kehastub (keha hinge vangla, hing hakkab meenutama, mis ta ideede maailmas koges) hing uuesti ideede maailmas hing kehastub (10 000 a. pärast, filosoofidel 3000 a. pärast). Õppimine toimub vestluse teel Platon arvas ka nii (dialektika).
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine
põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
