Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu. Teosed eesti keeles · "Narruse kiitus" (kombesatiir). Ladina keelest tõlkinud ja järelsõna: Ülo Torpats; Hans Holbein Noorema joonistustega, Eesti Raamat, Tallinn 1967 · "Renessansi kirjanduse antoloogia", Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk. 484494: katkend "Usalduslikud kõnelused" ja kiri "Reis Pariisi" (tõlkinud Ülo Torpats) ning kommentaarid lk. 693 Kirjandus
dialoogid kogus ,,Usalduslikud kõnelused" Laia tähelepanu avalikkuses tekitas Erasmuse antiigi mõtteteradest inspireeritud moraalfilosoofiline essekogu "Kõnekäänud" Kõigis teisteski Erasmuse teostes kordub inimese kui vaba isksuse kaitse ning vaimse piiritatuse kriitika. Samas rõhutab Erasmus kõikjal eetilisi iseid: kristlut peab ta ülimaks filosoofiaks just seepärast, et see ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Tähtsal kohal Erasmuse teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Ta näitab veenvalt, et ei sõjakas tapakirg ega jõhker isevalitsus ei ole kooskõlas kristuse ideaalidega. Vastukajana tõstab ta esile targa kristliku kuninga, kes toetab rahu ja tegutseb rahva nimel. ,
Paraku põrkas Ugala juba oma esimesel eluaastal kokku tõsiste majanduslike raskustega. Kitsikusest ei aidanud välja ka ballid ja peoõhtud, mida etendustele lisaks korraldati, samuti oli vähe abi seltskonna annetustest. Kostus hääli, mis kahtlesid, kas nii väikeses linnas (toona alla 9300 elaniku) üldse on võimalik teatrit ära majandada. Teatri juhatuselt nõudis omajagu laveerimisoskust ja julgust, et tulla toime võlausaldajatega; näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev. Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka
kuningas Rootsi aja lõpul talupoegade olukorda. Vene võimu all, anti Rootsi ajal riigistatud mõisad vanadele mõisnikele, mis kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. 14. Hea - Põllul hakati rohkem töötama ja rahvas ei käinud enam kõrtsis, sest vennastekoguduses valitsesid kõrged moraalitunded ning kohtades, kus need tekkisid, vähenes vargus. Halb - riietuti musta ja loobuti rahvarõivastest ja ehetest, maised lõbustused said pattudeks, tõi kaasa usulise fanatismi. Minevikust tänapäeva 1. Põhimõte, mis on demokraatia aluseks tänapäevalgi, on seaduste vaimust. See räägib kolmest liigist võimust: seadusandlikust, täidesaavast ja kohtuvõimust. Kui kõik need kolm võimu oleks korraga ühel ja samal inimesel, oleks kõik kadunud. (Kui inimesel oleks võim luua seadusi, viia ellu valitsemisotsuseid ning mõista kohut eraisikutevaheliste erimeelsuste üle ja lahendada kuritegusi) 2. Valgustuse tulemusel suurenes sallivus
Anni väidete ümberlükkamine 1) Religioon tekitab paljudes inimestes fanatismi ning see on inimkonnale kahjulik On esimese jaataja väide. Kuid kas ikka on? Kui usk oleks inimkonnale kahjulik, siis vaevalt oleks igasugune religiooni säilimine võimalik, sest sel juhul oleks arvatavasti kahjuliku mõjuga uskumus ära kaotatud. Anni tõestas oma väidet ristisõdadega, mille põhjuseks peetakse usku, kuid Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen
õpetajad, kirikuhooned. 1739. Ilmus piibili eestikeelne tõlge, tänu Jüri kiriku õpetajale Anton-Thor Hellele. Vennastekoguduste liikumine - 18. Saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus(hernhuutlus). Selle tõid saksa rändkäsitöölased. Nad ehitasid palvemaju, valisid jutlustajad. Valitsesid kõrged moraalinõudlused, vähenesid vargused, rahvas ei käinud kõrtsis. Aga see tõi ka usulise fanatismi. 18. Saj. teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusliikumine. Kirikuõpetajad põimisid oma juttu nõuandeid, teadmisi, anti välja ilmaliku sisuga raamatuid. Eesti kuulus valgustaja: August Wilhelm Hupel(kirikuõpetaja) kirjutas raamatuid, andis välja eestikeelse ajalehe. Saksa valgustaja Johann Gottfried Herder äratas huvi luule vastu. 1796. Ilmus Garlieb Merkeli ''Lätlase, ertiti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul''
tema otsustusvõime. Mees, kes on oma ususuuna esindajate vastu sõbralik, hea, aus ja armastav, ei kahtle hetkegi, kui on vaja teha nurjatumaidki tegusid inimestele, kes tema usku ei jaga. Selline oht eksisteerib siiski vaid Armastuse-joogaga tegelemise ettevalmistaval etapil (gaunis). Kui Armastuse-joogaga tegeleja on küpsemaks saanud ja harjutaja siirdub kõrgemale astmele (parasse), ei ole enam põhjust karta selliste kohutavate fanatismi ilmingute tekkimist. Kõrgema Armastusega (Bhaktiga) täidetud hing on liiga lähedal Armastuse Jumalale ja ei saa enam olla vihkamise levitaja. 5 Bhagavan Ramanuja Vedanta-suutrate seletuses bhakti-jooga meetodist "See saavutatakse kriitikavõime, kirgede talitsemise, harjutamise, ennastohverdava töö, puhtuse, vastupidavuse ja liialdatud rõõmu taltsutamise abil. Ka toitumine on bhakti-joogas tähtis
Selle tagamaadeks on hispaania võitlus mauride vastu. Räägib veanust, mis on Ganelonil Karli õepoja Rolandi vastu sepitseb vastasvägedega lepingu mille tagajärjel saab surma Karli sõber Roland. K maksab kätte. Laul minu Cidist - (XII saj keskpaik) hispaanlaste. Peegeldab ajalugu märksa tõetruumalt, sest on loodud vähem kui sajand pärast teose kangelase elu. Enamik eepose seiku on leidnud tõestust ajaloos. Temaatika: õukonnaintriigid, sõda kui töö, religioosse fanatismi puudumine, inimlikkus, eraelu, demokraatia. Tegelased: Cid (Rodrigo Diaz de Vivari), kastiilia kuingas Alfonso VI, Carrióni infandid (arad väimehed), Ximena (naine), Elvira ja Soli (tütred). Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks
Tänapäeva tulevikuromaanide puhul torkab silma zanri sisuline muutumine : varasemate teoste usku ja optimismi asendab sünge pessimism. Utoopia- hüpoteetiline ideeaalriik või ideaalne ühiskond. Kõnekeeles nim utoopiliseks häid, kuid mingitel põhjustel mitteteostatavaid ettepanekuid. Rotterdame Erasmus (1469-1536) oli tollase Euroopa haritumaid ja erudeeritumaid mehi. Ristiusk tähendas talle eelkõige humanistlikku eetikat. Ta ei jaganud usureformaatorite fanatismi ega jumaliku ettemääratuse ideed, vaid kaitses humanistina isiksuse vabadust. Kirjamehekuulsuse tõi talle keskaegsest narrikirjandusest inspireeritud lad keelne filosoofiline satiir ,, narruse kiitus". Tema sõnutsi sünnitab narrus riike, narruse toel ,, püsivad võimed, ametnikud, usk, nõukogud ja kohtud- ja inimlik elu ei ole üldse midagi muud kui narrimäng." Erasmus lähtub elu dialektikast, muutumisest ja uuenemisest. Narrus, mis tunnistab oma rumalust ja suudab ennast
ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline areng oli hoogsam. Friedrich II püüdis näida valgustusliku monarhina, kutsus oma nõuandjaks Voltaire’i ise. Venemaa Katariina II matkis kuningat Friedrich II-t : ka tema laskis end välja paista valgustajana. Voltaire valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Valgustaja ja entsükloüedisti Dierot kutsuti Katriina II külla Venemaale
infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Eepos on kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata (nt ilmutab Cidile ennast peaingel Gabriel unes). Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus. Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi
ta jääb alati võitjaks. Sarnane kindlakäeline juhtimine võib osutada kasulikuks, kui riik tuleb välja juhatada pimedast kriisist, sest kui rahvas saab osa isanda meelekindlusest, saab temagi julgust juurde, et tuleb uus päev ja soe päike, mis leevendab saatuse raudset haaret. Machiavelli riigikorraldusele sarnast poliitikat kasutas Oliver Cromwell Inglismaal, kuid mitte kaua, sest ta järeltulijad ei suutnud jagada valitsemise fanatismi samamoodi, andes riigi nimel endast kõik. Need vähesed sõbrad, kes oleksid võinud Cromwellile edukalt järgneda, heideti julmalt kõrvale: ,,igaüks näeb seda, milline sa näed, vähesed aga mõistavad, kes sa oled, ja need vähesed ei julge vastu astuda enamuse arvamusele." Thomas More ja Niccolò Machiavelli on loonud kaks mudelit ideaalühiskonnast, heitmata varju juba kehtivatele ühiskondadele, sest ka nende ideed on mõeldud sünteesimiseks, katsetamiseks ja kinnistamiseks
kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke. Vanausulised pidasid neid aga väärusulisteks, keda jumal on karistanud võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III Rooma missioon. Uute kommete juurutamine tekitas aga laialdast umbusku ja vastupanu. Seda tihti hirmu tõttu. Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See tõi kaasa usulise fanatismi kasvu. Osa vanausulisi kaldus äärmisesse asketismi ja enesepiiramisse kuni ühiste enesepõletamisteni välja. Esialgu tsaar toetas reforme, sest need vastasid tsentraliseerimispoliitikale. Reformidega likvideeriti aja jooksul kohalikud erinevused riietuses, ühtlustati jumalateenistuse korda, puhastati liturgiaraamatud hilisematest lisanditest, lähtudes kreeka-katoliku kiriku kombeist (risti ettelöömine mitte kahe, vaid kolme sõrmega; mitte maani, vaid vööni kummardamine jne). 1660
ära manööverda pommi eest, mida juhitakse. Kamikazed said oma arvele neli kuni viis korda rohkem tabamusi, kui võisid saada tavalised lennukid. USA sõjalaevastiku kaptenleitnant Tom Blackburn, kes tulistas alla üksteist Jaapani lennukit, arvas kamikaze-taktikast järgmist: "Kõige tõhusam asi kamikazede vastu oli see, et neil ei jagunud lõpuks enam lendureid." Liitlasvägede ülemjuhataja Kagu-Indias feldmarssal William Slim on jaapanlaste fanatismi kommenteerinud järgmiselt: "Kõik räägivad võitlemisest viimse meheni, kuid ainult jaapanlased teevad seda." USA viitseadmiral C. R. Brown, kes võitles Vaiksel ookeanil on kokkuvõtlikult kamikazede kohta öelnud: "Tõsi, eriväed kamikazed tekitasid tohutut kahju. Nad uputasid hulk laevu ja vigastasid paljusid. Nad tapsid ja haavasid tuhandeid mehi, külvatess USA laevastikus Okiwana lähedal rohkem surma kui Jaapani armee invasioonivägedes pikkades maalahingutes." (Axell,
negatiivsed tagajärjed vennastekoguduse liikumine - 18. sajandil eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. ( hernhuutlus ) positiivsed tagajärjed : 1. kõrged moraalinõuded. 2. kohtades, kus vennastekogudused tekkisid, vähenesid vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. Mõisapõllul töötati usinamalt. negatiivsed tagajärjed: 1. täi kaasa usulise fanatismi. 2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi.
oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone. (Mangs, Martell 2000:316) Uute objektivalikute puhul on tähtis, et nad oleksid perekonnavälised ja neil oleks erootiline hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka feminiinseid jooni, mis identifitseerumise ja internaliseerumisega saavad adekvaatsed proportsioonid. (Mangs, Martell 2000:316) Varane noorukiiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Endistest objektidest mõnevõrra vähenenud hõivangud paigutatakse nüüd uutesse objektidesse. Enesestmõistetavalt on oluline, et nooruk on saanud luua nii positiivse suhte vanemaga, mis vaatamata teismeea katsumustele alles jääb. (Mangs, Martell 2000:316) 6 3 KESKMINE NOORUKIIGA Keskmises noorukieas nooruk otsib oma mina mitmesuguste harrastuste ja rollikatsetuste kaudu
Uuringud viitavad sellele, et oksütotsiin aitab jõuda ka paremini orgasmini. Sellepärast on naistele oluline eelmäng, et puudutus aitab vallandada oksütotsiini naiste kehas, mis omakorda soodustab orgasmini jõudmist. Siit võib püstitada hüpoteesi, et seks armastatud partneriga on palju rahuldust pakkuvam, kui juhuseks võõraga. Kasutaud allikas: Buduaar Armumine on imetabane tunne ja normaalne nähtus vanusest sõltumata. Varajane teismeiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Otsitakse inimest, keda ülistada; kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale; kedagi, kes tõstaks eneseteadvust. Senitundmatutes hingesügavustes tärkavad erinevad tunded: üksildus, tõeline sõprus, armastus. Iseseisva tundeelu tekkimine muudab suhtumist oma kehasse ja ümbruskonda, oluliselt suureneb vajadus nii sõprade kui ka armastuse järele. Armumishood ja sõpruskontaktid on teismeeas sageli lühiaegsed, katkedes üllatavalt kergesti.
Jeesus teeb aga vabaks täielikult kõigest see on jah ja aamen, ettevõtte suvepäevad, parteikongress, meeleavaldus) 2. negatiivselt, meeleparandusena (kahetsus, vabandus) Meelekinnitus ja meeleparandus tuginevad kuuluvusvajadusele. Kvaliteedi alusel eristub meelelaad. Meelelaad on meelsuse kvalitatiivne liik. Meelelaade võib süstematiseerida mitmel alusel. Jaatuse/eituse ja kriitilisuse/ebakriitilisuse alusel ehitatud paradigmas lahutab distantseeritud kriitilisust ning ebakriitilist fanatismi neutraalne liberaalsus(ela ise ja lase teistel elada, laissez faire), kusjuures jaatusest eitusesse viivad järjestikku 1.positiivne tolerantsus (sallivus) 2. neutraalne liberaalsus 3. negatiivne skeptilisus Sellises mudelis ilmnevad nende kombinatsioonidena 4. distantseeritud jaatus (aukartus) 5. ebakriitiline, fanaatiline jaatus (pime armastus-ahviarmastus) 6. ebakriitiline, fanaatiline eitus (VIHKAMINE, HÄVITUS, IKONOKLASM-pildirüüstaja Bütsantsis) 7.kriitiline eitus (maailmavaade)
tõesti sallitakse sallimatuid? Või proovitakse kõigis ülalvaadeldud korraldustes soodsal võimalikul hetkel endisele naabrile turja karata ja omad tahtmised kehtestada? Et nii ei juhtuks, tuleb preventiivselt viia läbi mõned lahutused: kirik lahutada riigist, et võtta religioossetelt autoriteetidelt poliitiline võim (omamata võimu, õpivad nad sallivust); etnilisus lahutada riigist, et kaitsta inimesi (marurahvusliku) fanatismi eest; poliitika lahutada riigist, et parteid (ja tegelikult ka religioonid) jääksid kodanikuühiskonna piiridesse. Ja veel: moodne demokraatlik poliitika sallib kahte moodi individuaalselt assimileerides ja gruppi tunnistades, ja tavapäraselt mõistetakse neid teineteist 8 välistavatena. Seega toimub sallivusprotsessis kas demokraatlik-individualistlik
.. LOOMING: uus, täiesti originaalne nootide kirjutamise viis; võrdsuse idee (kõik on võrdsed, kestahes nad ka ei oleks; kirjutas sellest Suur Pr. Revolutsioon...). Kirjutas palju pedagoogikast. ,,Émile ehk Kasvatusest" 1762 ( emotsionaalne laeng, motiveerida impulsi, põletati Prantsusmaaloli sunnitud Genfi naasma... ,,Ühiskondlik leping" 1762 (käis aristokraatidele kõige rohkem vastu; riik = kokkulepe, ühiskondlik leping; jumalast tekkinud) Tema tööd sisendasid fanatismi ISIKSUSE OMADUSED: hajameelne, ei kartnud seltskonnas nutta, äpu/saamatu ei olnud miljonär; ,,naiselik mees". PÕHIMÕTTED : 1. Inimene peab tegema tööd (kõrgseltskonnale oli töö häbi) 2. Kõik inimesed on sündides võrdsed 3. Inimene ole loomulik! (nii emotsionaalselt, kui ...) 4. Eitab tsivilisatsiooni (t. teeb ebaloomulikuks) Oli loomuliku inimese poolt, heitis lääne inimestele ette töötamatust, seda et raha tuli ei tea kust..
2. Karistusõiguse ajalugu – „Sissejuhatus õigusteadusesse“ 2.1. Periodiseering 2.2. Arhailine õigus Karistus tekkis veritasuga. 2.3. Keskaeg Saksi peegel ja Karolina – olulised allikad. Kuni Karolinani oli karistusõigus eraviisiline. Nii mõnedki põhimõtted kehtivad tänase päevani. 2.4. Valgustusajastu Kuriteomõistete ebamäärasus Karistuste julmus ja ebaproportsionaalsus Inimeste ebavõrdsus seaduste ees Õigus peab vabanema kiriku ja usulise fanatismi teenistusest Piinamine kui uurimistoiming ei saa teenida kriminaalasjas tõe tuvastamise eesmärki Napoleoni Code pénal ja Baieri karistusseadustik 2.5. Klassikalise karistusõiguse kujunemine Klassikaline suund arendas edasi code penali ja baieri karistusseadustikku ja on jõudnud tänasesse päeva. Iga asja peab olema võimalik näha ja kirjeldada. Hakkas tekkima vajadus empiiriliselt kirjeldada. Eraldus positiivne suund. Tekkis uus õigusteaduse haru kriminoloogia.
aineid. Erinevalt teistest tolleaegseist Euroopa eepostest on Laul minu Cidist kirjutatud küllaltki realistlikult, võimaliku ja tõenäolise piire ei ületata (näiteks peaingel Gabriel ilmutab Cidile ennast unenäos). Eeposes ei rõhutata seisuslikke vahesid. Rõhk igapäevasel ja lihtsal, kogu tegevus on seotud tavapärase eluga. Näiteks Cid võtab sõdimist kui igapäevase leiva teenimist. Märkimist väärib fanatismi ja usuvaenu puudumine eepose tegevustikus. Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. 6. ,,Niebelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 11981204. Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata.
Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist. Suur vaimne autoriteet, Karl V nimetas ta oma nõuandjaks, oli kirjavahetuses paavstidega. „Narruse kiitus“ – sai tõukeid hiliskeskaja narrikirjandusest. Satiir. See, mida tavaliselt tarkuseks peetakse, võib sõltuvalt ajast ja olukorrast hoopis narruseks muutuda. Filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Tähtsal kohal tema teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. More: Erasmuse sõber, mõttekaaslane. „Utoopia“ – ladina keeles, sõna tuletas kreeka keelest. Utoopiate autorid ei arvanud, et kõik nende ideed võiksid kunagi tulevikus teostuda. Montaigne: uusaegse Prantsusmaa esimene silmapaistev filosoof. Termin essee võeti kasutusele alates tema „Esseedest“. Vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Võrreldes Erasmusega oli tema humanism märksa ilmalikum. Arutleb „Esseedes“
· "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses. Raamatu alguses pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimalpusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid, piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise). Üs see on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. · "Usalduslikud kõnelused" vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. · Vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine, kristlus ühendab tema meelest tarkuse ja headuse ideaali. Militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Tark kristlik
vennastekoguduste liikumine. See on liikumine, mis propageeris sotsiaalset võrdlust ja ühtekuuluvus tunnet,mis levis talurahva hulgas kiiresti. Baltikumi tõid selle saksa rändkäsitöölised. Vennastekogudused ehitasid endale ise palvemaju ja valisid jutlustajaid. Vennastekogudustes valitsesid kõrged moraali nõuded. Kohtades ,kus olid vennastekogudused vähenesid vargused, rahvas ei käinud enam kõrtsis, mõisapõllul töödati usinamalt. Teiselt poolt tõi liikumine kaasa usulise fanatismi, loobuti ehete kandmises, kirevaist rahvarõivaist ning riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, nt pulmas tantsimine, kuulutati patuks . 18.saj teisel poolel jõidis Baltikumi valgustusliikumine. Populaarsust kogusid kalendrid, mis sisaldasid näpunäiteid ja nõuandeid küll põllumajanduses, küll arstimise valdkonnas. Eesti ala vagustajatetest oli nimekaimad Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.(ta on kirjutanud kümneid raamatuid,
Enne kui hakkad ajaloost kirjutama, tööta dokumentidega, memuaaridega. Enne seda kasutati kuulujuttu, legendi. Siit muutus aga nõudeks juba dokumentaalsus ajaloo uurimisel ja kirjutamisel just ilukirjanduslikus teoses. Voltaire rõhutab tihtipeale juhust. On osutatud sellele, et ta peab juhuse rolli ajaloos tähtsaks. Kriitikud-uurijad on väitnud, et ta on sellega liiale läinud. Ta on ühekülgne selles mõttes, et käsitleb ajalugu kui ...? ta ei salli fanatismi. Varajastest töödes oli ta tähelepanu suunatud Herosele. Herolised isikud nagu klassitsismis, aga hiljem ta loobub sellest positsioonist. Hiljem ei kirjuta näiteks mitte Loius XIV-st, vaid tema sajandist. Minevikust tuleb tänapäeva ettevõtmistes õppida. Mineviku vigu püüda vältida. Varasemaid töid iseloomustamaks võiks valida poeemi pealkirjaga ,,Henriade" [hanriaat]. Temas on Voltaire näinud ideaalset monarhi. Klassitstlik kangelaslugu
" · Kanti vastus: miks tahame erandeid? Mõnikord seetõttu, et usume, et tagajärjed oleks head. Kuid selles me ei saa kunagi kindlad olla. Testi toimimistingimused · Test toimib juhul, kui on põhjust arvata, et valdaval osal inimestest on kalduvus kontrollitavat tegevust sooritada (nt kõik lõikavad otse üle muru) ja kui selle sooritamine toob kaasa katastroofilised tagajärjed . · Vrd nt argumente homoseksuaalsuse ja tsölibaadi kohta. Fanatismi probleem · Enda kujutlemine teise olukorda ei anna fanaatiku puhul tulemust. · Fanaatik oma printsiibi õigsuses nii veendunud, et on siiralt valmis seda universaliseerima ka juhul, kui oleks ise ebasoodsas rollis. · Nt fanaatiline nats: "Kui peaks selguma, et minu vanemad olid tegelikult juudid, siis ma peaks tõepoolest gaasikambrisse siirduma." Kanti tugevus · Igapäevamoraalis sageli kõlavad argumendid:
Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit. 10 Hiljem on seda nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu jpm probleemidest, lisaks sõnumeid kodu- ja välismaalt, ilukirjanduslikke palu, nõuandeid paremaks majandamiseks, vaimupimeduse ja usulise fanatismi taunimist jm. Poliitiliste küsimuste käsitlemist ajaleht väldib. Rahvavalgustuslikke eesmärke järgib Masing samuti "Marahwa Kalendri" (1823-1826) lisades. Masingu silmapaistev osa eesti kirjanduse ning kirjakeele arengus on põhjustatud ühelt poolt tema isiklikest eeldustest, teiselt poolt aga ka tema tegevuse ajamomendist, mille tingimustes ei saanud enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga. Koondades oma
On väga kriitiline kristluse suhtes. Olulisim osa tema novellidest kogumikus ,,Pagaripiparkook" (1999). Novellid algavad realistlikus laadis, kuid tegelased satuvad siis mingitesse uskumatutesse situatsioonidesse. Animatsioonipoeetika kõike võib juhtuda. Tema tegelased on tihti teatud tüüpi fanaatikud või äärmuslased. Nad ei tea oma funktsiooni või eesmärki elus. Palju kaasajooksmist uute trendide, võimalustega naeruvääristab uute olude ja asjadega kaasa minemist, fanatismi. Üsna nukker ja mõtlemapanev huumor. Samas näitab neid tegelasi sümpaatselt, neil on ka mingi sügavam siseelu olemas. ,,Rehepapp" 2001. Rehepapp kui eestlase normaalkuju tasakaalu otsija. Ta on tasakaaluks ülejäänud pundile, kes üritavad küll kavaluse, küll jõuga probleeme lahendada (=> rehepaplus). Omamoodi ajaloo ümberkirjutus eestlaste ajaloo sünge ja masendav periood saab siin teise sisu, teistsuguse näo. Kirjutab ümber Vilde või tüüpilise 19. sajandi külajutu
üksikuile omadustele kui iseloomule tervikuna.Samal ajal võib üks või teine eraldi joon tähendada igas koosluses jai gal tekketaustal üsna isesugust kvaliteeti. Lõtvus võib olla tingitud spontraansusest ja loomulikkusest, aga ka upsakusest ja suurelisust. Argus võib esila tulla niihästi ärevusest ja ebakindlusest kui ka vastutustundetust nahahoidmisest. Kirglikkus võib põsivust toetada, ent lisada sihipärasusele ka ohjeldamatut fanatismi. Tundlikkus vüib olla osavütlikkuse ja inimarmastuse toeks, ent madala enesehinnangu ja häbelikkusega liitudes põhjustab see kergesti solvuva ja vihapidava isiku. Emotsionaalsus ja elavaloomulisis võivad anda sihipärasele tegutsemisele energeetilist tuge, ent kahjustada lõbujannuga liitudes oluliselt töökust ja kohusetunnet. Karakterijoonte vahel valitse nii harmoonia kui vastanlikkus. Harmooniline on inimene,
Keeleraskuste pärast ei ole eesti keelde tõlgitud. Michel de Montaigne 1533-1592. Läinud kultuuriajalukku ühe teosega ,,Esseed". Zanri mõiste ongi temalt pärit. Tähendab katset essai katsuma, üritama. Jõukast perekonnast Bordeaux'st. Ülikoolis juurat, omandas head teadmised antiigist. Reisis palju Euroopas. Tegutses ka B linnapeana mingi aja. Samas teada ka, et kodusõjad, mis selleks ajaks olid käimas, masendasid teda. Eitas militaarset fanatismi. Ja ka idoloogilist fanatismi, mis selle taga oli. 1572-1588 tema esseed. Renessanssi kriis/lõpp Euroopas. Essee pikkus ei ole kunagi määratud. Paar lehekülge võib olla, aga mõni on ka lausa raamatu mahus. Essee ei püüagi olla teaduslik käsitlus. Vastandub teaduskirjandusele, mis ei välista kokkupuudet. Ei ole ranget tsitaadiaparaati ja alapeatükkide liigitust, viitesüsteeme. Humanistliku joone jätkaja, aga toob sisse mõnegi uue joone.
tea-mis-keelt, rääkima pidi viisakalt. On kirjutanud palju raamatuid, kus tema pilk läheb idamaadesse. Võõrandutakse oma enda kultuurpildist ja oludest. Kõigis Voltaire'i juttudes on iseloomulik idamaisus. 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Nagu ka tänapäeval: ära ahelda enam ühe puu külge jne. Voltaire võtles fanatismi vastu. Võib olla kriitiline ja mõtleja, aga mitte fanaatiline. On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud. Nt tülitses Rousseau'ga päris palju. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aastast ühes sündmusest Lissaboni maavärin. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt vajuda maapõhja, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada
sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus katoliku kirikuga, mis viis reformatsioonini 1517, mille tulemusena tekkis protestantlik kirik. Usuhullus küll kasvas, aga see polnud mingil moel kooskõlas renessansi vabaduse ideaali ja vabameelsusega. Humanistid taunisid fanatismi. Lutherile oli oluline, et igaüks jõuaks otse piibli kaudu jumalaga suhtluseni seega oli vaja emakeelset pühakirja. Luther mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule. Tema luuletustest on kuulsaim ,,Üks kindel linn ja varjupaik", mis sai saksa talupoegade võitluslauluks nende sõjas rõhujate vastu. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja liigseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris
Karl V võitles uute rahvusriikide vastu, teda toetas paavst ning Karl toetas omakorda vastureformatsiooni. Habsburgide käes püsis Hispaania a-ni 1700. Vastu Hispaania tahtmist iseseisvus Holland 1581. Habsburgidele jääb Saksamaa a-ni 1806 ja Austria 1918 a-ni. Peale Karl V devalveerub Hispaania suurriigi staatus. Hispaania valitsejaks saab tema poeg Felipe I (1556 1598) Kängub Hispaania majandus. Sõjad tühjendavad riigikassat oluliselt. Kat usu fanatismi taustal kängub vaimsus. Esimeseks tagasilöögiks oli Madalmaade vabadussõda, kus kuningas proovis välja juurida protestantismi. Mäss algas 1568. Hollandi alad said iseseisvaks, enda kätte suudeti hoida Belgia. 1588 hävib "Võitmatu armaada" Inglise kanalis. Oma pos suudetakse säilitada Vahemere piirkonnas türklaste vastu (1571 Lepanto merelahing). 17. saj on Hispaania sujuv allakäik. 1700 sureb viimane Habsburg, selle tagajärjel algab Hispaania pärilussõda (1701 1713). Mandri-
eksitav kutsuda ainsatki nende hulgast mõneks kauaotsitud kvaaliks. Kvaalid peaksid olema erilised omadused, oma teatud raskesti defineeritaval viisil. Minu väide mis tuleb tähelepanu keskpunkti järgnevalt on selles, et teadvuslikul kogemusel ei ole omadusi, mis oleksid erilised ühelgi sellisel viisil, nagu kvaalid peaksid erilised olema. Tüüpiliseks reaktsiooniks sellele väitele on enesega rahulolev tunnistus, et kui mõni inimene on ehk tõesti langenud teatavasse segadusse või fanatismi, on tema enda tagasihoidlik süütu tuginemine Quining Qualia. Consciousness in Contemporary Science, A. Marcel & E. Bisiach (eds.). Oxford: Oxford University Press, 1988, pp.42-77. Termin "kvainima (to quine, ingl. k)" vihjab filosoof W. V. O. Quine'ile, kes eitab omaduste eksistentsi, lubades oma ontoloogiasse nende asemel hulgad ning liigid [kinde]. Peamiseks põhjuseks Quine'i vastumeelsusele omaduste suhtes
Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit. Hiljem on seda nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu jpm probleemidest, lisaks sõnumeid kodu- ja välismaalt, ilukirjanduslikke palu, nõuandeid paremaks majandamiseks, vaimupimeduse ja usulise fanatismi taunimist jm. Poliitiliste küsimuste käsitlemist ajaleht väldib. Rahvavalgustuslikke eesmärke järgib Masing samuti "Marahwa Kalendri" (1823- 1826) lisades. Masingu tähtsus: Masingu silmapaistev osa eesti kirjanduse ning kirjakeele arengus on põhjustatud ühelt poolt tema iskilikest eeldustest, teiselt poolt aga ka tema tegevuse ajamomendist, mille tingimustes ei saanud enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga
Humanismi esindaja. Humanistide kungingas - Rotterdamist Erasmus (1466-1536). Päris nimi oli Gent Geerts. Tema vaateid nimetatakse ka erasismism. Tegi vaimuliku karjääri, oli kardinaaliks saamas, aga loobus soovides jääda sõltumatuks teadlaseks. Teda nimetati kõikide teaduste doktoriks, maailma tõrvik. Tema kuulsam teos oli Narruse kiitus suhtub kriitiliselt Katoliku kirikusse. Ja kritiseeris religioosset fanatismi, tema arvates võlts vagadus. See raamat kanti Rooma paavsti keelatud raamatute nimekirja, raamat põletati avalikult ja tal vedas et ta ise ei põlenud. Erasmus avaldas mõju M. Lutherile. Uusaja filosoofia ehk modern age (moodne/uus aeg). *) Maailmakeeleks saab inglis keel. Briti koloniaal impeerium muutus maailma suurimaks Inglismaa haaras kõige rohkem asumaid kõikidel kontinentidel (seetõttu inglise keel levis üle maailma)
8. Õige keskendatus. Sõna ,,õige" võib mõista kolmel erineval moel. Esiteks tähendab see vastavust õpetusele: õige vaade või arusaam Neljast õilsast tõest. Teiseks, eetilises mõttes nõuab sõna ,,õige" vägivallatust ning ausust kõnes, mõtteis ja tegudes. Kolmandas suhtes eeldab ,,õige" tasakaalu oskuslikku püsimist keskteel. Õige püüdlus Kesktee järgimisel võib viidata tarmukale püüdlusele, mida tasakaalustab mõistmine, mis võimaldab vältida fanatismi, vagatsemist ja enesepiitsutust. Õige tähelepanelikkus ja keskendumine tasakaalustavad teineteist. Õige tähelepanelikkus on hinnangutest vaba, enesekesksuseta pidev tähelepanu pööramine budistlikule teele, igapäevatoimingutele ja teistele olenditele. Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta, mõte koondatakse vaid sellele. Sisemine vaikiolek on vajalik
Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit. Hiljem on seda nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu jpm probleemidest, lisaks sõnumeid kodu- ja välismaalt, ilukirjanduslikke palu, nõuandeid paremaks majandamiseks, vaimupimeduse ja usulise fanatismi taunimist jm. Poliitiliste küsimuste käsitlemist ajaleht väldib. Rahvavalgustuslikke eesmärke järgib Masing samuti "Marahwa Kalendri" (1823-1826) lisades. Masingu silmapaistev osa eesti kirjanduse ning kirjakeele arengus on põhjustatud ühelt poolt tema isiklikest eeldustest, teiselt poolt aga ka tema tegevuse ajamomendist, mille tingimustes ei saanud enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga. Koondades
funktsionaalselt põhjendatud. Luts armus naistesse kergesti, mitmed ebaõnnestunud suhted viisid lõpuks õige abieluni Valentinaga 1917. aastal, poeg geprg sündis 1918, kellel varases eas kirjandushuvi tärkas, õppis ülikoolis samamaoodi farmaatsiat. Luts kui elu üle juurdleha lähtus püsivast ja muutumatust inimloomusest. Luts ei pilkand tõsiseid usulisi veendumusi, küll aga ebausku, kuid ka usulist silmakirjalikkust, fanatismi, võltsvagadust, samas torkab Luts eesti kirjanduses silma oma religioossete motiivide ohtrusega. Samas jälle ei valda Luts Piiblit täielikult ega perfektselt. Lutsu pilgu sotsiaalne teravus avaldub paljudes tema teostes, Lutsu teostest leiab paiguti õige teravat kapitalismikriitikat. Lutsu esimeseks nõudeks kirjanikule on julgepilguline elutundmine, talle käis närvidele paksude romaanide ohtrasõnalisus. Luts on kirjutanud ka näputäie asjalikke lühikesi raamatuarvutusi. Lutsu
segada. Dr Richard Price'i üks viga seisneski selles, et ta seostas religiooni ja poliitika. Ka 1648 puritaanliku revolutsiooni käigus tehti sama viga, kuid 1688 Kuulsas revolutsioonis enam mitte. 24 Selles mõttes on Burke'i jutt natuke konksuga, et ta räägib korraga kahest põhimõttest religiooni ja poliitika eraldatusest ja riigikirikust. Tema neis kahes vastuolu ei näe. Riigikirik võib ju ka tagada olukorra, kus sellist usulis- poliitilist fanatismi ei teki. Tänu religiooni allutamisele (nagu ka Hobbes sellest Leviatanis kirjutas). 89 Usufanatismi suhtes oli Burke väga kriitiline. 1780 aastal pääses ta ise napilt eluga katoliiklaste vastasest rahutusest. Prantsuse jakobiine pidas 16. sajandi radikaalsete reformaatorite sarnaseks, kes levitasid mässutuld üle kogu Euroopa
ja Sveitsi vahel. Voltaire´i suhtumine jumalasse: kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda. On vaja midagi, millesse uskuda. Lihtinimestel vaja, et miski paneks nad vastavalt käituma, muidu tekiks kaos, kui keegi midagi ei karda/austa vms. Loomulik religioon: Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Näitemängud vajalikud et uusi ideid levitada, masside valgustamiseks. Erinevalt Rousseaust ke arvas vastupidi. Mis tea kirikuga tülli ajaS: eitas usu fanatismi. Ühes peres oli üks poeg, aga maj põhjustel oli võlgades, sooritas enesetapu. Süüdistati isa selles, et poeg olevat soovinud usku vahetada, aga isa oli äärmuslane ja ei nõustunud, pooldaspigem poja tapmist. Nende kuulujuttude põhjal alustati kohtuprotsessi. Isa hukati. Jumalik õiglus maa peal. Kui voltaire sellest kuulis, siis otsustas ta selle süüasja üles võtta. Lõpptulemusena mõisteti isa õigeks tagantjärele. Oli siis põhimõtteline protsess kiriku vastu
eeskätt segaduste, epideemiate ja rahvaste rändamise periood. Sel põhjusel on tavatult negatiivne ka uue keskaja nägemus. Uus keskaeg lagunemise ja segaduste sünonüüm. Nt. Uus keskaeg: mõistuse kui põhiprintsiibi taandumine juba ammu kadunud primitiivsete ja ebausu ideoloogiate ees. Ainus suurem erinevus keskaja ja kaasaja vahel on Minci järgi praegusaegne usu puudumine ainujumalasse. Kui keskajal tagas Jumal inimestele kindlustunde, siis tänapäeval pöördub Jumal tagasi fanatismi ja irratsionalismi kujul. Uuel keskajal pole ainuideoloogiat, nii nagu on killustunud ühiskond, nii peab kildudest koosnema ka ideoloogia. Ploom, Ülar 1998 Aquino Thomas ja Dante. Vikerkaar 45/110 121 Tekst ise on võrdlemisi keeruline (teaduslik) ja lühikest kokkuvõtet sellest on raske teha. Võrreldud on Aquino Thomase ja Dante kognitiivseid mudeleid lähtudes nende loomingust. Mõlemat mudelit saab vaadelda kollektiivse diskursuse raames.
· Tundlikud teemad nõudis ettevaatlikkust · Vihjavad teemad mitmetähenduslikud Tõene informatsioon massiteabesse ei jõudnud, mõtlev inimene avastas ebakõla silmaga nähtava ja kirjutatud info vahel, mille tagajärjeks oli usaldamatus massiteabe suhtes. Trükikojad ei tohtinud eraisikuilt mingeid tellimusi vastu võtta. Tsensuur keelas ära agitatsiooni nõuk võimu vastu, sõjasaladuste avaldamise, ühiskonnas ärevust tekitavad teated, rahvalikku või religioosset fanatismi põhjustavad ning pornograafilise sisuga asjad keelajaile jäi tohutu lai tegevusväli. Eriti range oli lastekirjanduse toimetamine. Raamatukogudesse tekkisid erifondid, hulk raamatuid hävitati. Trükiks ettevalmistajad juhindusid "Mittesalajaste väljaannete trükkimise ühtsetest eeskirjadest" ka eeskirjad olid salajased. Eraldi reeglid kehtisid religioosse sisuga väljaannetele, Eestis vastutas nende eest usuasjade volinik.
olevat antud ainult selleks, et näha, kas keegi pole muutunud kuningale vastumeelseks, ja käsi selleks, et seda vastumeelset tabada, olgu see siis mingi Besme, Maurevers, Poltrot de Mere või Vitry. Treville'il oli seni ainult juhus puudunud. Kuid ta varitses juhust ja tõotas endale sellel tutist kinni haarata niipea, kui see satub ta käeulatusse. Sellepärast tegigi Louis XIII temast kapteni oma musketäridele, kes ustavuse või õigemini fanatismi poolest tähendasid Louis XIII-le sedasama, mis Henri III-le tema ordinaarid ja Louis Xlle soti kaardivägi. Selles mõttes ei jäänud ka kardinal kuningast maha. Nähes, missuguse kohutava valitud salgaga Louis XIII ennast ümbritses, tekkis ka sel teisel, õigemini küll esimesel Prantsusmaa kuningal soov omada ihukaitseväge. Ka tema sai endale musketärid, nagu nad olid Louis XIII-1, ja kahte võistlevat võimukandjat võis näha kõikides Prantsusmaa
annaabi.ee 
