EELAJALOOLISED LOOMAD (0)

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Kätlin Perri (9A klass)
EELAJALOOLISED LOOMAD
referaat
Tallinn 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Eelajalooline elu 4
Mammut (Mammuthus) 6
Dinosaurused (Dinosauria) 8
Paleontoloogia 10
Lisad 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Eelajalooline elu ulatub kaugesse minevikku , sinna kust kogu maailm alguse sai. Selle uurimises ei saa kunagi milleski kindel olla, võib ainult oletada, kuid just need oletused aitavadki meil mõista paremini tolle aja elu ja olemust. Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi.
Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus , kelle kohta me teame nii palju, kuid samas nii vähe. Saurused on küll välja surnud, kuid aina rohkem on hakkanud ilmnema uusi tõendeid nende eksistentsi kohta.
Samuti leiab minu referaadist ka teksti mammutite kohta, kes on samuti väljasurnud, kuid siiski väga tähtsad ja kindlasti ka põnevad loomad.

Eelajalooline elu

Kui 4600 miljonit aastat tagasi tekkis planeet Maa, ei olnud sellel elu. Raevutsesid vihmatormid, sähvisid piksenooled, tulemäed purskasid välja mürgiseid gaase ning polnud Maad ümbritsevat õhkkonda – atmosfääri -, mis oleks kaitsnud päikesekiirguse eest. Pikkamööda tekkisid soojad madalad mered . Nes meredes, vee kaitse all, tekkisid esimesed eluvormid . Neid esimesi elu algeid nimetatakse eelajaloolisteks, sest nad tekkisid enne kirjutatud ajalugu. Eelajaloolise elu ainsad tunnistused on kivistised – loomade ja taimede säilinud jäänused. Enam kui 2000 miljoni aasta vanuste kivististe põhjal on teada, et ühed kõige varasemad eluvormid olid bakterid . Järk-järgult tekkisid ja arenesid taimed, mida nimetatakse sinirohelisteks vetikateks. Vetikad kasvasid ringidena või madalate sammastena, stromatoliitidena, mis on säilinud kivististena, ka tänapäeval tekib madalates troopikameredes stromatoliite. Vetikad tootsid hapnikku – gaasi, mida vajavad taimed ja loomad eluks. Hapnik pääses merest õhku ning moodustas atmosfääris osoonikihi, mis kaitses Maad päikesekiirguse eest. Elusolendid hakkasid asustama maismaad ja hingama õhku. Esimestest eluilmingutest alates on olnud miljoneid loomade ja taimede liike. Mõned, näiteks putukad, on jõudsalt arenenud; teised, näiteks saurused on välja surnud, sest keskkond Maal on muutunud. (Kindersley, 1997)
Umbes 600 miljonit aastat tagasi leitud harvad pehmekehalised olendid tõendavad, et selleks ajaks oli arenenud hulk erisuguseid loomi. Nende hulgas olid esimesed meduusid , korallid, merisuled ja ussid. (Kindersley, 1997)
390 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed selgroogsed loomad, kalad . Neist arenesid kiiresti paljud erinevad liigid. Järk – järgult tekkisid neil lõuad ja uimed . Soistele kallastele ilmusid esimesed väikesed maismaataimed , näiteks samblad . Cooksonia oli üks esimesi maismaataimi. (Kindersley, 1997)
350 miljonit aastat tagasi hakkasid taimede järel eluga maismaal kohanema ka loomad, näiteks tuhandejalgsed ja putukad. Okaspuulaadsed puittaimed olid üle 30m kõrged. Meredes ujusid haid ja paljud teised kalad. Umbes samal ajal tekkisid ka putukad, näiteks kiilid. (Kindersley, 1997)
300 milj. aastat tagasi – esimesed kahepaiksed olid tulnud merest välja u. 50 miljonit aastat varem. Järk-järgult muutusid nende jäsemed tugevamaks ja nahk paksemaks, nii et nad võisid elada masimaal. Munemiseks pidi nad siiski vette tagasi minema. Soojades soodes kasvasid hiiglaslikud sõnajalad ja osjad. (Kindersley, 1997)
150 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsisalikud – saurused. Roomajad elasid ka meres, näiteks plesiosaurused, ning lendasid õhus, näiteks pterosaurused. Sel ajal oli juba ka linde ja imetajaid . Meres olid tavalised elutsejad ammonniidid.
Rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi hakkasid Maale ilmuma esimesed õistaimed, näiteks magnooliad. Hiljem, u. 65 miljonit aastat tagasi, surid välja saurused ja paljud teised elusolendid. Mõne järgmise aastamiljoni jooksul said tavaliseks mitmesugused imetajate ja lindude liigid. (Kindersley, 1997)
Umbes 2 miljonit aastat tagasi oli Maa mitme jääaja haardes , nende vahel olid soohemad jäävaheajad. Esimesed inimesed arenesid arvatavasti välja Aafrikas. Põhja pool küttisid inimesed mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja mõõkhambulisi tiigreid. Umbes 18 000 aastat tagasi katsid jääkilbid suurt osa Põhja-Euroopast ning Põhja- Ameerikast . Mammut suri välja u. 10 000 aastat tagasi, Mammutite külmunud jäänuseid on letid Alaskast ja Siberist . (Kindersley, 1997)

Mammut (Mammuthus)

Mammut (Mammuthus) on londiliste (Proboscidea) seltsi elevantlaste (Elephantidae) sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased. Traditsiooniliselt on eristatud 11 erinevat mammutiliiki. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
Sellised võimsad ja kogukad loomad nagu mammutid olid suurepäraselt kohanenud eluga jääaja karmides oludes. Need tugevad loomad liikusid Põhja-Ameerikas, Venemaal, Aasias ja Põhja-Euroopas mitu tuhat aastat. Neil olid pikad ja võimsad võhad, mida kasutati kiskjate tõrjumiseks ning lume ja jää alt taimede väljakaevamiseks. Nahaalune rasvakiht kaitses neid külma eest. Suurest rasvaga täidetud küürust ammutasid mammutid energiat siis, kui toitu nappis. Viimastena surid välja karvased mammutid, keda iseloomustas paks pulstis kasukas . Nad elasid viimasel jääajal nüüdisinimestega külg külje kõrval, kuid surid välja umbes 4000 aasta eest. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
Umbes 50 000 aastat tagasi hakkasid ürginimesed küttima mammuteid ja muid suurulukeid. Üheskoos tegutsedes ja mõistust kasutades võisid inimesed tappa loomi, kes olid neist endist palju suuremad. Tuntuimad jahiloomad olid karvased elevandisarnased mammutid, kes nüüdseks on välja surnud. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
Võrreldes tänapäeva elevantidega olid mammutid suuruselt palju mitmekesisemad. Kõige suurem mammut Mammuthus imperator, kes elas Põhja-Ameerikas, küündis 5 meetri kõrguseni ja kaalus 12 tonni. Kääbusliigid Mammuthus exilis ja Mammuthus lamarmorae jäid kõrguselt alla 2 meetri ja kaalult alla tonni. Mammutid olid võrreldes elevantidega massiivsema keha, lühemate jalgade ja pikemate kõverate kihvadega. Kihvad aitasid arvatavasti mammutil talvel lume alt toitu otsida. Külma eest kaitsmiseks olid mammutid kaetud tiheda karvastikuga. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
Mammutiluu on elevandiluust tugevam ja kordumatu värvigammaga. Maa sees veedetud aastatuhandete jooksul on mammutiluu osaliselt mineraliseerunudja omandanud selle vältel sageli erilise värvitooni, mis võib ulatuda piimvalgest ja roosakast sinakaslillani. Luunikerdajad hindavad mammutiluud kõrgelt. Seda kasutatakse samaks otstarbeks mis elevandiluudki, kuid see on palju kallim. Mammuti luustik on märkimisväärselt sarnane india elevandi omaga, ainult et keskmine mammut oli suurem. Tema kihvad võisid olla kuni 4 m pikad ja kaaluda kuni 100 kg. Nad olid kinnitunud ülalõualuusse ja suunatud algul ettepoole , siis käändusid nad ülespoole ja kõrvale. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
Mammuti hambad olid kohastunud taimetoidu söömiseks. Tema purihammastel olid arvukad kühmud ja õnarused, mille vastu hõõrudes sai taimi purustada. Purihambaid oli kummagi lõualuu kummaski pooles üks. Nad olid laiemad kui elevandil. Kui hammas ära kulus, siis võis tema asemele kasvada uus hammas nagu India elevandilgi, kellel iga hammas võib vahetuda kuni 5 korda. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
Suurim liik, keisermammut, kasvas 4,8 meetri kõrguseks ja kaalus kuni 12 tonni. Karvased mammutid olid õlgade kohalt 3,4 meetrit kõrged ja kaalusid 8 tonni. Kääbusmammutid olid 1,8 meetri kõrgused ja kaalusid kõigest 1,5 tonni.
(Ross, 2010)
Mammutid surid välja vimase jääaja lõpus, umbes 10 000 aastat tagasi. Osalt põhjustas seda sobivate elupaikade kadu, osalt inimeste jahipidamine . Mammutite väljasuremise põhjused ei ole täpselt teada. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
Üksikasjalikumalt sai mammuti anatoomiaga tutvuda aastal 1799, pärast seda, kui leiti Leena suudme lähedalt terve mammuti laip , mille kevadveed olid igikeltsast välja uhtunud ja mis oli säilinud koos liha, naha ja karvadega. Ürginimeste asulapaikadest on leitud arvukalt mammutiluid. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
On oletatud, et igikeltsas võib mammuti DNA olla säolinud ja, et tulevikus saab geenitehnoloogia abil mammuti taastada. Pakutud on mammutite kloonimist, kuid esialgu on teadus sellest veel kaugel. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)

Dinosaurused (Dinosauria)

Dinosauruste aeg on tuntud keskaegkonnana, mis kestis ajavahemikus 248 miljonit aastat kuni 65 miljonit aastat tagasi. Keskaegkond jaotub kolmeks ajastuks – triias , juura ja kriit. Kliima oli tol ajal nagu tänapäeva troopikas . ( Walker et al, 2001)
Need hirmuäratavad sisalikud olid maismaaloomad . Teistest roomajatest eristas neid eelkõige jalgade asend, sest dinosauruste jalad asetsesid otse kere all, aga mitte külgedel nagu näiteks krokodillidel. (Cambournac, 2006)
Dinosaurused jaotatakse kahte suurde rühma: sauruselaadsed, kelle vaagnaluu on nagu sisalikel ja linnulaadsed, kellel on lindudele omane vaagnaluu. Teadaolevaid dinosauruste liike on umbes 600, need jaotatakse 44 sugukonda. Nad kõik ei elanud ühel ja samal ajal: iga liik elas umbes 2-3 miljonit aastat, kuni sellest arenes uus, keskkonnaga paremini kohastunud liik. (Cambournac, 2006)
Dinosaurused läbisid toiduotsingul pikki vahemaid ning paljud liikusid karjades, kus poegi hoiti karja keskel, et neid paremini kaitsta. Mitmed dinosaurused olid rändloomad – nad tulid igal aastal samasse paika poegima ja järglasi kasvatama. (Cambournac, 2006)
Dinosauruseid oli väga palju eri liike, samuti olid nad kõik väga omapärase välimusega. Taimetoidulistest dinosaurustest oli üks tuntumaid Plateosaurus – tema luustikke on Euroopas leitud kümneid. Ta oli rohkem kui 8 meetri pikkune ning seega üks oma aja suuremaid ja võimsamaid suaruseid. Ta elas karjas, liikudes aeglaselt neljal jalal, ent oli võimeline ka tagajalgadel seisma. (Cambournac, 2006)
Ornitopoodid on dinosaurused, kelle suured jalad sarnanevad veidi lindude jalgadega . Nad kõik on esmaklassilised jooksjad. Hypsilophodon on Euroopas elanud dinosaurus, ta oli üle 2 meetri pikk ja tagajalgadele tõustes pisut suurem kui inimene. Ta varbad olid nii pikad, et kaua aega arvati, et see loom oli ohu korral puu otsa põgenemiseks piisavalt osav. (Cambournac, 2006)
Juura ajastul olid levinud plaatide ja ogadega dinosaurused. Nende keha oli tihtipeale kaetud ogadega , mis olid hea kaitse. Nad olid taimetoidulised. Nende aju ei olnud suurem kui 6 cm, vaatamata sellele püsisid nad elus rohkem kui 10 miljonit aastat. (Cambournac, 2006)
Ankülosaurused olid veidrad taimetoidulised ürgsisalikud, kelle keha kaitses tugev soomuskate. Nad elasid Juura, peamiselt aga Kriidi ajastul. (Cambournac, 2006)
Dinosaurused surid välja üsna ootamatult ja järsku. Senini pole päris selge, mis tookord juhtus. Maakeraga põrkunud hiiglaslik asteroid tekitas Mehhiko lahe põhja tohutu kraatri. Kokkupõrge toimus 65 miljoni aasta eest, just samal ajal, kui dinosaurused kadusid . See sündmus muutis järsult maakera kliimat ja võis olla ka dinosauruste hävimise põhjuseks. (Walker et al, 2001)
Samuti on ka teisi teooriaid. Dinosaurused olevat muutunud nii suurteks ja kohmakateks, et ei suutnud enam paljuneda ega end liigutadagi. Suuruse tõttu olevat neil olnud hingamisraskused. Samuti on arvatud, et nad olevat sooritanud enesetapu. Ent ükski neist oletustest ei selgita, miks dinosaurustega samal ajal kadusid ka paljud teised loomaliigid. (Cambournac, 2006)

Paleontoloogia

Paleontoloogia on teadus kunagi Maal elanud organismidest. Peamisteks uurimisobjektideks ja evolutsiooni tõenditeks on maakoore fossiilid ehk kivistised – surnud organismide mineralisserunud osad ja jäljendid. Kivististe omavahelisest ja praegusaegsete organismidega võrdlusest tuletatakse liikide sugulust ja päritolu ning muutmistegureid. Eriti tähelepanuväärsed on organismirühmade evolutsiooniliste vahevormide leiud , näteks kivistunud jäljed ürglinnust kui vahevormist üleminekul roomajatest lindudeks. Organismi säilimine kivistisena on soodustatud mitmesuguste kõvade moodustiste olemasolul, näiteks skeletiosade, kodade ja karpide abil. (Tokko, 2009)
Fossiilide vanuse määramisel kasutatakse enamasti radioaktiivsete elementide ja isotoopide meetodit. Mingi isotoobi hulga ja lagunemiskiiruse ning tema laguproduktide esinemishulga järgi saab hinnata kivistise vanust. (Tokko, 2009)

Lisad

Lisa 1 (Mammut)
Lisa 2 (Plateosaurus)
Lisa 3 (Hypsilophodon)

Kasutatud kirjandus

Internet :
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Mammut. http://et.wikipedia.org/wiki/Mammut [2011, mai 08].
Kirjanduslikud allikad:

(Kindersley, D. 1997. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Avita ja Eesti Entsüklopeediakirjastus)

(Ross, S. 2010. Jääaeg. Koolibri, Tallinn)

( Tokko, U. 2009. Bioloogia koduõpetaja. Kirjastus Ilo, Tallinn )

( Cambournac, L. 2006 Dinosaurused ja teised väljasurnud loomad. Sinisukk)

( Walker, S. 2003. Dinosaurused. Koolibri, Tallinn)
Lisad:

http://www.itsnature.org/rip/dinosaurs/mammoth/

http://gallery.neoseeker.com/RHJ44/floor/649341320

http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://dinoteam.org/list/Pictures/Hypsilophodon.JPG&imgrefurl=http://perfect-style.pl/newsletter/hypsilophodontids%26page%3D5&usg=__jWnVlpuQ_v7p0_iBq3MU0dRcB-Y=&h=228&w=286&sz=11&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=YRiS4g_VOiDHDM:&tbnh=116&tbnw=146&ei=b8TKTbujD8TdtAah672RAw&prev=/search%3Fq%3DHypsilophodon%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DX%26biw%3D1366%26bih%3D667%26tbs%3Dic:gray%26tbm%3Disch&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=510&page=1&ndsp=25&ved=1t:429,r:12,s:0&tx=70&ty=38