Seened (0)

Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest.
Need on pikad silindrikujulised rakud . Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil.
Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades.
Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud, riisikad ,pilvikud,šampinjonid. Eosed valmivad kübara
alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened.
Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad
ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu
koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku
koostisega rakukest . See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab
seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud
ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub
2membraaniga ümbritsetud rakutuum - Sellest väljapoole jäävad tsütoplasmas on mitokondrid , mis
varustavad rakku energiaga. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad.
Surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid .Osa seeni on võimelised hankima
oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka
kuuluvad parasiidid . Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened
võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu ,mille uuurimisobjektiks on
seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine . Saprotroofsed seened
on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad.
Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud
mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite
kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii sapro-kui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele
. Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja – Ikkseente mittesugulisel
paljunemisel arenevad eosed sporangiumides. Kottseened on liikide arvu poolest suurim seente rühm.
Viljakeha sisepinnal tekivad piklikud eoskotid,igas eose kotis on 8 haploidset eost- Pärmseenteks nim.
seeni millel on hüüfitaoline kasv asendunud pungumisega. Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid
parasiite, nt sitikaseen . Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kokkupuutel või eosteabil. Sugulise
paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel,mida nim. eoskandadeks. Eoskannad ja
eosed asetsevad tiheda vaibana moodustavad eoslava- Torikuliste hulka kuuluvad väävlid on üheaastased.
Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened,mis kasvavad toiduainetel ning eristavad elutegevuse
käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Mükoos on nakkushaigus . Kõige eluohtlikumad on süvamükoosid. Majavamm lagundab puitkonstruktsioone.
Seenejuur e. mükoriisa nim. seente ja taimejuurte kooseluvormi,kus seen ja taim on vastastikku kasulikes
suhetes. Aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid, kaitsevad neid juureparasiitide eest- Arbuskulaarne mükoriisa on
fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp. Ektomükoriisa iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja hartigi võrgustik.