[TYPE THE COMPANY NAME] Juhtimise alused Tallinn 2015 Planeerimine, strateegiline juhtmine Planeerimine on organisatsiooni eesmärkide püstitamine, strateegia väljatöötamine ja tegevuskavade väljatöötamine. Sellega tegeletaks igas ettevõttes. Tihti on see juhtide või omanike pärusmaaks. Planeerimisega tegeletakse nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Milleks on planeerimine tähtis? Üheks suurimaks põhjuseks on kindasti see, et ettevõtte töötajatel oleks selge ettekujutlus organisatsiooni eesmärkidest ja saaks teada, mis on nende roll eesmärgi saavutamiseks. Teiseks põhjuseks võib lugeda ebaselguse vähenemist...
SISSEJUHATUS Heaven OÜ on keskmisest suurem organisatsioon, kus töötab keskmiselt 100 inimest. Antud töös analüüsime terve organisatsiooni tegevusvaldkonda ja juhtimis struktuuri. Töös püüame välja tuua võimalikult täpse informatsiooni antud ettevõtte kohta. Organisatsiooni suurus ja valdkond Ettevõtte tegevusvaldkonnaks on toitlustus, mille alla kuulub neli restorani Budah Garden, Traverno Linquini, Siilika & Kolmnurk ja Gojochi. Igas restoranis töötab keskmiselt 25 inimest, kes töötavad kahes vahetuses. Tööülesanded jagunevad: teenindus, kokandus, majahaldus, puhastusteenus, serviisi hooldus, turundus, juhatus, meelelahutus programmi koostamine, klientide suunamine restorani. Ettevõtte ostab sisse jägmiseid teenuseid: raamatupidamine, aknapesu, IT-haldus, käsitsi leiva valmistamine, rendikelnerid, rendikokad (suuremate ürituste korral). Ettevõte alustas tegevust 1998.aastal. Algusaastatel oli tegemist väikese perekohvikuga. Tänasek...
LÄÄNE - VIRU RAKENDUSKÕGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA Äriökonoomika kursusetöö Õppejõud: Raili Kuusik Mõdriku 2012 2 SISUKORD JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA.....................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS......................................................... 5 3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSE...
Mainori Kõrgkool Disaini Intituut Sisekujundus Heidi Pihla DS-1-E-Q-rap JUHI ERINEVAD ROLLID Referaat Juhi erinevad rollid 2 Rapla 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ................................................................................................................................5 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES.....6 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID ........................................................................................ 7 2.1.1 Keskastmejuht..............................................
MAINORI KÕRGKOOL ÄRIJUHTIMISE INSTITUUT STRATEEGIA REFERAAT JUHENDAJA TOOMAS SAAL KOOSTAJA AGNES AUNAP ÄJ-1-P-E-TAL/1 TALLINN 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 STRATEEGIA PLANEERIMINE.........................................................................................4 ETTEVÕTTE MISSIOON.....................................................................................................4 STRATEEGILINE VISIOON................................................................................................5 ETTEVÕTTE EESMÄRGID.................................................................................................5 STRATEEGIA KOOSTAMINE..............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Elizaveta Ermolina, Anastasija Belinko, Mustafa Özdemir EETILISE JUHTIMISE TÄHTSUS ETTEVÕTES Referaat Õppekava: Ärindus TABB11 Õppejõud: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 sisukor SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.EETILISE JUHTIMISE OLEMUS..............................................................................................4 1.1Juhtimiseetika tüübid ja lähenemisviisid................................................................................6 ...
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühist...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös k...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool EETILINE JUHTIMINE Referaat õppeaines Juhtimine (TMO0010) SISSEJUHATUS Viimase kümne aasta jooksul on ettevõtete eetilisusele pööratud järjest rohkem tähelepanu. Elu näitab, et majanduslikult edukamad on ettevõtted, kes on eetilisemad. Nendega koostöö tegemiseks peame ka ise eetilised olema. Ka ülikoolides pööratakse järjest rohkem tähelepanu juhtimise eetilisusele. Samas teadus eetilise juhtimise kohta on veel väga noor. Antud teema tundus aktuaalne ja huvitav. Valisime sellise teema kuna soovisime välja selgitada, kuidas ettevõttes eetilisuse taset tõsta. Samuti soovisime me teada mis mõjutab eetilist juhtimist ja mis kasu e...
TOOTMINE JA TOOTLIKUS 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus) 2.Kuidas saavad ettevõtte juhid tootlikust tõsta? Ettevõtte juhid suurendavad ettevõtte tootlikkust uute juhtimisideede rakendamisega. Nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kasutavad ettevõtted kui ka ettevõtted, kes järgivad teisi juhtimisteooriaid, on teatud üldistes põhimõtetes omavahel sarnased. Nad pööravad tähelepanu kliendile, kõrgele töökvaliteedile, kaasavad töötajaid otsustusprotsessi ning ettevõttel on visioon, mida jagavad ka tema töötajad. 3.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Ettevõtete tööviljakust mõjutavad mitmed sisemi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ Taimi Pent AINETÖÖ KAVA Ettevõtte finantsanalüüsi mõjud juhtimise otsustel Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2017 TEEMA TUTVUSTUS Kaasaegses konkurentsirikkal ärimaastikul peavad kõik juhid olema väga ettevaatlikud oma otsuste langetamisel ja eriti ressursside juhtimisel. Muidugi jälgitakse veel rohkem peale oma ettevõtte tegevuse ka koostööpartnereid ja konkurente. Tänapäeval on see jälgimine tehtud kergemast, sest selleks on loodud internetis väga head võimalused. Lisaks oma tegevusega seoses on alati väga raske vastata küsimusele, kuidas jõuda kasumisse, hoida head saavutatud tulemust ning seda veel suurendada. Ettevõtte hetke ning mineviku olukorra analüüsimiseks kasutatakse finantsanalüüs...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXXX TALENDIJUHTIMINE Referaat Juhendaja: XXXX XXXX 2013 Sisukord 2 SISSEJUHATUS Talendijuhtimine on ettevõtte edukuse võti! Organisatsiooni strateegiliste plaanide edukas elluviimine eeldab õigete inimeste olemasolu õigel ajal ja õiges kohas. Üha keerukamaks muutuv majanduskeskkond on tõstnud süsteemse järelkasvu planeerimise ja arendamise temaatika juhtide huviorbiiti, kuna sellest võib sõltuda organisatsiooni püsimajäämine tingimustes, kus senised eeldused pikaajalistest stabiilsetest töösuhetest ei kehti ning tööjõuturgu iseloomustab terav konkurentsivõitlus talentide pärast. (A. Noormägi) Talendijuhtimine kirjeldab organisatsiooni pingutusi selleks, et olla atraktiivne tööandja andekatele ja väärtust loovatele töötajatel...
1 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Lõputöö eesmärk on hinnata AS XXX konkurentsipositsiooni ja sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad, mis looks eeldused ettevõtte arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks. Uurimus on koostatud lähtuvalt deduktiivsest käsitlusviisist, kus andmeid analüüsiti teooriast lähtuvalt. Deduktiivset meetodit kasutades on võimalik saada selgeid tõlgendusi. Empiirilise uuringu ülesanne on kaardistada ettevõtte seisund lähtuvalt SWOT-analüüsist, hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldava...
1. Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et kõik planeeritud asjad eesmärgi saavutamiseks on teostanud ja korrigeeritakse seda, kui on vajalik. Selleks, et kontrolli teostada, võrreldatakse saadud tulemusi ettevõtte standarditega ning selleseatud eesmärkidega. Pärast antakse võrdlustele tuginedes hinnang toodete/protsesside/tegevuste kvaliteedile. 2. Kontrollimisfunktsiooniga peaksid tegelema kõik juhid, isegi kui nende üksused tegutsevad plaanipäraselt. Juhid ei saa reaalselt teada, kas nende üksused tegutsevad õigesti, kuni nad ei ole hinnanud tehtud töid ja võrrelnud tegelikku teostust soovitud standarditega. Kontrollisüsteemi peetakse efektiivseks, kui see kindlustab, et tegevused on teostatud viisil, mis viib organisatsiooni eesmärkide saavutamiseni. Kriteerium, mis määrab kindlaks k...
Mis oleks päästnud Enroni? 2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs. Nende põhitegevuseks oli energia ostmine ning hiljem selle maha müümine kui hinnad tõusid. Mis tegi Enroni nii innovaatiliseks ning erinevaks teistest energiat müüvatest firmadest oli see, et nad ei omanud reaalseid varasid, nagu elektrijaamu, vaid nad olid kõigest vahendajateks. Aja jooksul hakkasid aga teised ettevõtted nende tegevust kopeerima, mis tähendas Enroni kasumi vähenemist. Enroni pr...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Könol Halilova ORGANISATSIOONI-, JUHTIMIS- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ALUSED Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Aud. Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....3 1. Juhtimine ja tegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 ...
Milliste isikuomadustega inimene sobib (äri)juhiks Essee Ärijuht on isik, kes tegeleb majandustegevusega. Olulisteks isikuomadusteks on: kohusetundlikkus, julgus riskida ja olla aus. Majandustegevuse eesmärgiks on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Ärijuht peab olema kursis nii riigis, kui ka maailmas toimuvaga ja huvituma sellest. Ärijuhina on vaja suurt julgust ja riskivalmidust äri nimel. Kui on olemas vastutustunne ja kohusetundlikkus lüüakse ärimaailmas paremini ja edukamalt läbi. Ärijuht peab olema valmis kõigeks, ette nägema erinevaid olukordi ja oskama nendega toime tulla. Kõik algab inimese huvidest, mis teda huvitab ja kindlasti on olulised ka iseloomuomadused, mis määravad ära, kas sobitakse ärimaailma või mitte. Väga tähtis isikuomadus ärijuhil on sõbralikkus teiste vastu. Hea suhtumine kutsub kliente, se...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut RAHVUSVAHELISTE ETTEVÕTETE OLEMUS NING JUHTIMISE OMAPÄRAD Referaat Õppekava Ärindus Autorid: Pille Ülem, Maria Ritter, Getter Oja Õppejõud: Virve Siirde, MSc Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1.RAHVUSVAHELINE ETTEVÕTE ............................................................................................ 4 1.1. Rahvusvahelise ettevõtte tekkimine...................................................................................... 4 1.2. Rahvusvahelise ettevõtte liigid .................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool TÖÖKORRALDUS KUI ORGANISATSIOONI TOIMIMISE VÕTI Referaat Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ............................................................................................. 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ...................................................................................................................
1. .Juhtimse def.: J. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks,milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. 2. Kommunikatsiooni def. Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt kindla märgisüsteemi varal, ka suhtlemise inormatsiooniline külg. 3. Abraham Maslow : Uuris,millised võiksid olla inimeste vajadused.Rahuldamata vajadus on motivaatoriks,mis paneb inimese tegutsema ja mille abil saab juht panna töötajad tegutsema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e.)Kui need vajadused on rahuldamata,ei motiveeri inimest mingid muud vajadused. a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,...
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
Organisatsioonikäitumise kodutöö Raamatupidamisettevõtte Selleks, et ettevõtte hästi toimiks, on vaja rahulolevaid töötajaid ja kliente. Kindlasti peavad ka juhid olema inimlikud ja vastutulelikud, et kõik toimiks hästi. Kui iga ettevõttes töötav isik annab endast 100%, oleks ettevõte justkui täiuslik. Kuid selleks, et seotud inimesed annaks endast kõik, peab neil olema häid motivaatoreid, mis neid tööle innustavad. Inimest motiveerib ikka palk ja preemia. Need on peamised näitajad, mida inimesed arvestavad tavaliselt esimesena, kui tööle kandideerivad. Tänapäeval on raha tähtsus väga üles paisutatud ning enamasti ongi just raha peamine motivaator. Mõned inimesed taluvad igasuguseid ebainimlikke käitumisi ülemuse poolt või kõlbmatuid tingimusi ainult raha nimel. Kui ettevõttes ka preemiat pakutakse, innustab see ka töötajaid rohkem pingutama. Niisiis paigutataksegi raha tavaliselt esikohale. Sõbralik kollektiiv on ka väga tähtis. Töö...
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos oll...
Sisekliendi ja väliskliendi ootused müügiprotsessis Sisekliendiks nimetame me organisatsiooni töötajat. Väliskliendiks võime pidada isikut kes ostab meie teenust või kes külastab meie ettevõttet. Nendel kahel kliendil on väga erinevad ootused müügiprotsessis. Alljärgnevalt uurimegi neid ootusi. Siseklient on ettevõtte töötaja, kes allub antud organisatsiooni juhile, kus ta töötab. Sisekliendiga on sõlmitud tööleping (või töövõtuleping) kus välja toodud tema tööüesanded. Kui töötaja neid järgib, siis ei teki tal juhiga mingeid probleeme ja arusaamatusi. Kuid siiski on nagu igal inimesel ja ettevõtte töötajatel enda ootused vastavas organisatsioonis kus ta töötab. Siseklienti motiveerib töötama kindlasti vastav tasu tehtud töö eest, töötingumused peavad olema head nagu näiteks vesi, pesemis võimalused, tualett jne. Töötaja ootused müügiprotsessis on kindlasti, et tuleksid meeldivad kliendid, ootuseks võib olla veel kliendi sa...
Alustuseks küsimused, millele toeks esimeses loengus jagatud raamatud 1. Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. 4) Strateegiate sõnastamine Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki 5) Strateegiate rakendamine Kui strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse. 6) Tulemuste hindamine Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud? 2....
Estonian Business School Juhtimise õppetool STRATEEGILISE TURUNDUSE TÄHTSUS ETTEVÕTTE TULEVASELE ÄRITEGEVUSELE Referatiivne ülevaade Õppejõud Viljo Kallas Tallinn 2010 Illustratsioonide sisukord Sissejuhatus Planeerimine on tulevikku suunatud tegevus, mis algab eesmärkide püstitamisega, üritab vältida oma teel kõiki võimalikke ohtusid, kasutada kõiki võimalusi, ning lõppeb eesmärkideni jõudmisega, seda mitte reaalselt, vaid teoreetiliselt. Plaani järgimine aitab hea plaani korral nende eesmärkideni ka reaalselt jõuda. Planeerimine ning püüd tulevikku ennetada on ettevõtluse juures üks olulisemaid käike, turundustegevuse planeerimine on mistahes valdkonnas tegutseva äriühingu edukaks toimimiseks lausa ülioluline. Seda tegevust peavad läbi viima nii sügavas konkurentsivees ujuvad väikeettevõtted ...
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted..............................
Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine ...
1. FIE VASTUTAB OMA TEGEVUSE EEST Kogu varaga 2. GRUPIASENDI PÕHITÜÜBID ON a) Tõrjutud b) Isoleeritud c) Juhid-liidrid d) Kaaslased 3. JUHI ROLL a) On küikidel juhtidel ühesugune b) Üldistab asjaolu, et sarnastes olukordades käituvad inimeded sarnaselt c) Kirjeldab seda, mida inimene teeb 4. ETTEVÕTE PEAB ENNAST POSITSIONEERIMA TÖÖJÕUTURUL TEGEVUSE ALGUSES Väär 5. ON ORGANISATSIONI KOHA MÄÄRATUD ÜMBRITSEVAS KESKKONNAS Väär 6. PERSONALI VÄRBAMINE ON INVESTEERIMIS OTSUS Tõene 7. GRUPIASENDI PÕHITÜÜPE ON Neli 8. PEREETTEVÕTTES PEAB OLEMA PEREKONNA KASUTUSES 30% AKTSIATEST Väär 9. AKTSIASELTSI MIINIMUM AKTSIAKAPITALI NÕUE ON 25 000 eurot 10. FÜÜSILINE ISIK ON Inimene 11. PERSONALIJUHIL PEAVAD OLEMA ETTEVÕTTE TIPPJUHIGA ÜHISED VÄÄRTUSED, SARNANE ARUSAAMINE INIMESTEST JA ÄRIST Tõene 12. PEREETTEVÕTE ON ETTEVÕTE, MILLES OSALEVAD AINULT ...
Juhtimine tänapäeval Juba aegade algusest peale on inimesed pidanud vajalikuks juhi rolli on see siis perekonnapea, teatrijuht, projektijuht, ärijuht. Juhi peamine omadus, hoolimata millist kooslust ta on seatud juhtima, on inimese tundmine. Seda omadust võib võrrelda elementide ja objektide tundmise vajadusega ükskõik millise spetsialisti jaoks ehitaja peab tundma ehitusmaterjale, elektrik valdama "faasiteadust", kaitseväelane relvi jne. Kehtib tõdemus, et ajaga tuleb kaasas käija. Ja nii tegelikult ongi, kes vanadesse tavadesse ka kommetesse kinni jäänud, see sinna jääbki. Oluline on edasiarenemine ja ajaga kaasas käimine. Tänapäeval peab juht ennast ka töökõrvalt edasi harima ja koolitama. Iga organisatsiooni juhi jaoks on oluline koht majandusteadmistel. Iga organisatsioon peab suutma tagada oma tegevuseks majandusliku baasi ja seetõttu ei saa ilma majanduse algtõdedeta ilmselt läbi ükski juh...
04.05.2012 Liina Põldra ÄR1 Sisekliendi ja väliskliendi ootsued müügiprotsessis Sisekliendiks nimetame me organisatsiooni töötajat. Väliskliendiks võime pidada isikut kes ostab meie teenust või kes külastab meie ettevõttet. Nendel kahel kliendil on väga erinevad ootused müügiprotsessis. Alljärgnevalt uurimegi neid ootusi. Siseklient on ettevõtte töötaja, kes allub antud organisatsiooni juhile, kus ta töötab. Sisekliendiga on sõlmitud tööleping (või töövõtuleping) kus välja toodud tema tööüesanded. Kui töötaja neid järgib, siis ei teki tal juhiga mingeid probleeme ja arusaamatusi. Kuid siiski on nagu igal inimesel ja ettevõtte töötajatel enda ootused vastavas organisatsioonis kus ta töötab. Siseklienti motiveerib töötama kindlasti vastav tasu tehtud töö eest, töötingumused peavad olema head nagu näiteks vesi, pesemis võimalused, tualett jne. Töötaja oo...
Mis oleks päästnud Enroni? Enroni elu algas 1985. aastal ja firmana tundus ta olevat kui tõusev täht ärimaailmas. 16 aastaga kasvas Enroni vara kümnelt miljardilt kuuekümne viie miljardini. Ja naljakal kombel võttis vaid kakskümmend neli päeva, et pankrotti saavutada. Enroni keerulised finantsaruanded olid aktsionäride ja analüütikute jaoks segadust tekitavad, kuid siiski tuli selline kokkuvarisemine enamuse jaoks suure üllatusena. Kogu Enroni tõusu ja langust saatsid mitmed eetilised dilemmad kui ka illegaalsed teod. Enroni skandaal on siiani suurim avalik pankrott kogu Ameerika Ühendriikide ajaloos. Seda jäädakse alatiseks mäletama kui üht suurimat katastroofilist sündmust finantsmaailmas. 2001. aastal langesid Enroni aktsiad drastiliselt üheksakümne dollari pealt vaid mõne sendini. Enrooni langus algas pärast seda, kui ilmnes, et suur osa kasumist ja tuludest tulenes eriotstarbelistest tehingutest....
LISA 1. Inimressursi juhtimine ja personalijuhtimine Inimressursi juhtimine peab keskenduma organisatsiooni eesmärkidele, strateegiatele ja äritulemusele, mitte oma funktsionaalse valdkonna poolt pakutavale sisendile. Inimressursi juhtimine ehk personali juhtimine ehk strateegiline personalijuhtimine on juhtimise põhifunktsioon. See hõlmab töötajate juhtimisega seotud protsesse organisatsioonis ja seisneb nende koordineerimises ja mõjutamises püstitatud eesmärkide saavutamise nimel. 2. Töötaja ja organisatsiooni vaheline psühholoogiline leping Töötaja panus Organisatsiooni panus Jõupingutus Töötasu Võimed Turvatunne Lojaalsus Staatus Kompetentsid Karjäärivõimalused Aeg 3. Personalijuhi töövaldkonnad o Personalipoliitika ja strateegia formuleerimine ...
1. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid a. Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 i. Definitsioon: Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandus-informatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. ii. Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (k...
sisukord: 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon - terviklikult korraldatud sotsiaalne ühendus, mis on moodustatud kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks. See on teadlikult koordineeritud ja koosneb kahest või enamast inimesest, funktsioneerib enam-vähem katkematult. Seega tunnused on: Kaks või enam liiget Katkematu funktsioneerimine Kindla eesmärgi täitmiseks moodustatud Koosneb H. Mintzbergi kohaselt kuuest osast: Põhitegijad e töö teostajad Eesliin (vähemalt üks juht) Keskliin (ühendab eeslini ehk juhti töö teostajatega) Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) Abistav personal Ideoloogia e organisatsiooni kultuur On nelja tüüpi organisatsiooni "iseloomusid" Võimule suunatud - püüab valit...
TEENINDUSPROTSESS Ettevõtte teenindusprotsess põhineb äriideel ja teeninduskontseptsioonil. Ettevõtte äriidee vastab järgmistele küsimustele: Kellele? kes on ettevõtte kliendid Mida? milliseid tooteid/ teenuseid ettevõte pakub Kuidas? kuidas tooted/ teenused toodetakse ja kliendini viiakse. Ettevõtte teeninduskontseptsioon näitab, kuidas ettevõte kavatseb lahendada teatavat kindlat tüüpi probleeme mingil kindlal viisil. Teeninduskontseptsioon peab olema konkreetne ja kõigile arusaadav. Teeninduskontseptsiooniga määratletakse peatoode/ teenus ja lisateenused, samuti viis, kuidas teenuspakett klientidele kättesaadavaks tehakse ning kuidas kliendiga suheldakse. Teenindusprotsessina võib käsitleda erinevate teenindustoimingute kompleksi, millega saavutatakse soovitud tulemus. Teenindusprotsessi võib käsitleda ka kui ostja-müüja suhet. Teenindusprotsessis osalevad: Klient Teenindusümbrus (keskkond) Ettevõtte t...
TALLINNA MAJANDUSKOOL SR109 Merit Arumäe KUI MINA OLEKSIN JUHT Essee-referaat Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2011 Kui mina oleksin juht Juht, see on hirmu tekitav sõna, sest selle sõnaga meenub mulle koheselt vastutus ja võim. Mina pole kunagi isegi julgenud möelda sellest,et ühel päeval võib minust saada kellegi või millegi juht. Tundub kuidagi ebareaalne et selleks saada võiksin, sest otsest unistust juhiks saamisest mul silme ees ei jookse. Liiga kurnav ja närvesööv tundub see tiitel minu jaoks. Kui aga peaks juhtuma ime ja minust peaks saama juht, si...
1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missio...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli autor on Laura Coy, Seenior ettevõtte sotsiaalse vastutusala juht, Grainger-i ettevõttes. Ettevõtete juhid nagu Henry Ford ja Alexander Graham Bell kasutasid oma ettevõtteid platvormidena parandamaks personaali tähtsust. Globaalset heategevust juhtisid suured juhid nagu Ema Teresa, Mahatma Gandhi ja kuningas Martin Luther. Neid heategusid nähakse tänaseni kui kangelastegudena. Ettevõtted hakkasid heategevusega peamiselt tegelema alates aastatest 1970. Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega. Seda võib isegi nimetada tänapäevase ühiskonna heategevuse rajamiseks. Grainger-i ettevõtte oli üks esimestest firmadest, kes hakkas panema rohkem rõhku inimesse ja tema heaolule. Kuna tegemist on firmaga, kes on tegev just tootmisettevõttena siis leidis Grainger-i juhtkond, et on aeg hakata mõtlema roheliselt. Ehk oma töö...
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad: 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Nagu näha osutusid kõige vajalikumak...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise alused Gertu Põldmaa Juhtimisteooriad Lühi uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine.....................................................................................................3 4. Kontrollimine......................................................................................................3 5. Motiveerimine.....
1 Juhtimise klassikalised funktsioonid Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks, milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. Üldistavalt võib defeneeda juhtimist järgmiselt- See on organisatsiooni eesmärkide teostamine tegevuse planeerimise, personali juhtimise, organiseerimise, eestvedamise ja kontrollimisega. Planeerimine on juhtimise osategevus, mis hõlmab eesmärkide seadmist ja otsuste tegemist selle kohta kuidas neid on kõige parem saavutada, kaasa arvatud muutuste tegemine ja julgustamine. Juhi tööplaane mõjutavad: nõudmised ja ülesanded, mida juhil tuleb täit a või saavutada ja mida tal on raske ignoreerida; piirangud nii organisatsioonis kui väljaspool, mis takistavad juhi tegevust, näiteks ressursside piiratus, seadusandlus, leping töövõtjate esindusega, tehnoloog...
1. Millised on Henry Fayoli poolt sõnastatud juhi peamised kohustused/juhtimistegevused? Henry Fayoli peamised kohustused/juhtimistegevused olid eestvedamine, planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine. Planeerimise funktsioon sisaldab eesmärkide määratlemise protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide saavutamiseks ja plaanide arendamist tegevuste integreerimiseks ning koordineerimiseks. Juhid on ka vastutavad organisatsiooni struktuuri kujundamise eest. Seda funktsiooni nimetatakse organiseerimiseks. Selles protsessis määratakse kindlaks, millised tööülesanded tuleb teha, kes need teeb, kuidas on ülesanded rühmitatud, kes annab kellele aru ja millisel tasandil tehakse otsused. Nagu teada, igas organisatsioonis on inimesed ja juhtide töö on integreerida ja koordineerida nende inimeste tööd. See on eestvedamise funktsioon. Kui juhid motiveerivad alluvaid, suunavad teiste ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad kliend...
TMO3171 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel (teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke.). Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põh...
1. Mis on arvuti kasutamise oskus? 2. Mis on informatsioonitehnoloogia kasutamise oskus? 3. Millised on infosüsteemi kolm olulist komponenti? 4. Kuidas muudatused tehnoloogias muudavad ettevõtteid? 5. Millega peavad juhid arvestama seoses tehnoloogia muutuste ja muudatustega? 6. Miks vajavad ettevõtted infosüsteeme? 7. Tooge näiteid edukatest (ja ka luhtunud) eäri ning ekaubandusega tegelevatest ettevõtetest Eestis ja mujal. Kirjeldage ja analüüsige mingi ettevõtte eäri (või ekaubanduse) mudelit? Valige üks ja analüüsige selle edu (ebaedu) võimalikke põhjusi? 1. Kui me räägime riistvarast ja tarkvarast, siis me räägime sisuliselt ainult arvuti oskustest ( see mis on arvutil). Kui me lisame arvuti oskustele inimese järelduste tegemise oskuse, saame me andmete töötlemise asemel ( see, mida oskab arvuti) hakata rääkima informatsiooni töötlemise oskusest ( inimese ja arvuti koostööst) ehk infotehnol...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus. Just sisemine keskkond on oluline selle...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Sõnastavad eesmärke Loovad usaldussuhteid Oskavad kuulata Oskavad anda positiivset tagasisidet Tuginevad prognoosidele Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaa...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Sõnastavad eesmärke Loovad usaldussuhteid Oskavad kuulata Oskavad anda positiivset tagasisidet Tuginevad prognoosidele Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaa...
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Sõnastavad eesmärke Loovad usaldussuhteid Oskavad kuulata Oskavad anda positiivset tagasisidet Tuginevad prognoosidele Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaa...
annaabi.ee 
