Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr.2.1 (0)

Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna Tehnikaülikool
2016
Artikli autor on Laura Coy, Seenior ettevõtte sotsiaalse vastutusala juht, Grainger-i ettevõttes.
Ettevõtete juhid nagu Henry Ford ja Alexander Graham Bell kasutasid oma ettevõtteid platvormidena parandamaks personaali tähtsust. Globaalset heategevust juhtisid suured juhid nagu Ema Teresa , Mahatma Gandhi ja kuningas Martin Luther. Neid heategusid nähakse tänaseni kui kangelastegudena. Ettevõtted hakkasid heategevusega peamiselt tegelema alates aastatest 1970. Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega. Seda võib isegi nimetada tänapäevase ühiskonna heategevuse rajamiseks.
Grainger-i ettevõtte oli üks esimestest firmadest, kes hakkas panema rohkem rõhku inimesse ja tema heaolule. Kuna tegemist on firmaga, kes on tegev just tootmisettevõttena siis leidis Grainger-i juhtkond , et on aeg hakata mõtlema roheliselt. Ehk oma tööstustooteid toota nii, et mõeldakse mitte ainult firma kasumile , vaid ka sellele mis moodi on ülesse ehitatud tootmine keskkonna mõttes, et see ei oleks keskkonnale kahjulik. Sellest arenes edasi Grainger-i põhimõte, eelkõige tuleb mõelda järgnevatele generatsioonidele ja sellele, kui suure jalajälje jätab tööstustootmine keskkonnale. Ettevõte hakkas arendama kahte peamist suunda. Esimene oli keskkonna sõbralik tootmine ja teiseks sellise käitumise propageerimine üle maailma. Sealt edasi hakatigi välja töötama süsteemi selle reklaamimiseks üle maailma, sinna kaasati kogu firma juhtkond, nende töötajad, kliendid jne. Algatati vabatahtlikus selle propageerimiseks.
See artikkel valgustas ka mind kus kohast on tulnud roheline mõtlemis viis. Artikkel pani rohkem mõtlema rohelisele mõtteviisile. Kui oluline on siiski mõelda ja käituda nii, et tulevasele generatsioonile oleks alles metsad , puhas vesi ja toit. Kui me aga ei mõtle sellele piisavalt on maailm määratud hukule ja tahest tahtmata tuleb sellisel juhul inimkonna kollaps. Õnneks on olnud inimestel ka minevikus õige mõtteviis ja on juba alustanud sellise käitumisega.
Üheks heaks näiteks eesti kontekstis on „Teeme ära“ aktsioon, kus koguti kokku kümneid tuhandeid inimesi üle eesti koristamaks puhtaks Eesti riik prügist, et ka tulevastel põlvedel oleks siin hea elada. Aktsioon võttis aga nii suured meetmed, et see jõudis maailma meediasse ja aastaks 2018 osalevad selles aktsioonis/talgupäeval inimesed üle maailma ja tehakse puhtaks prügist.
Kui tulla tagasi nüüd Grainger-i põhimõtetele siis mul on tõeliselt hea meel, selle üle et hakati varakult sellistele probleemidele tähelepanu pöörama , mõeldi tulevastele põlvedele ja nende heaolule.
Selliseid aktsioone ja mõteviise tuleb järjest rohkem hakata propageerima ka tööstuses. Töödates juba aastaid erinevates tööstusettevõttes pean kahjuks tõdema, et sellist mõtteviisi tootmises kahjuks ei võeta piisavalt tõsiselt. Olen päris kindel, et asi on selles et seda sorti mõtteviis ja selle praktiseerimine tootmises on suurtel ettevõtetel finantsiliselt keerukas ellu viia.
Kokkuvõtteks võin öelda, et õnneks enamus välismaiseid suuri ettevõtteid juba propageerivad ja on turul mingil määral eespool teistest firmadest just selle tõttu, et nemad propageerivad just rohelist mõtteviisi. Järjest rohkem hakkavad inimesed mõtlema oma tulevastele põlvkondadele ja nende heaolule.