1. Kuidas majandusteooriad ja käitumisteooriad seletavad infosüsteemide mõju organisatsioonidele? 2. Kuidas on internet muutnud sinu ostuharjumusi ja suhtlemist ettevõtetega? 3. Kuidas internet on mõjutanud sinu käitumist kliendina? 1. Nii mõnigi kord on odavam palgata arvuti, kui palgata inimene. Inimeste asendamine masinatega võib meile meeldida või mitte; me võime masinaid lõhkuda või mitte; kuid ajalugu on inimese asendamist masinate poolt tuhandete aastate jooksul tõestanud. Käitumisteooriate järgi ei mõjuta tehnoloogia areng organisatsioone otseselt. Et pole olemas maagilist infosüsteemide nimelist võlunuppu mis
1. Kuidas äritehingute töötlemine on seotud ettevõtte strateegiaga? 2. Kuidas infosüsteemid on seotud ettevõtte juhtimistasanditega? 3. Kuidas infosüsteemide abil on võimalik tihendada koostööd tarnijate ja klientidega? 4. Kuidas infosüsteemid aitavad juhtidel oma rolli täita? 5. Kuidas infosüsteemid aitavad ettevõttel teovõimet suurendada? 1. Süsteeme, mis tegelevad ettevõttes nende kõikvõimalike igapäevaste andmete registreerimisega, nimetatakse tehingute töötlussüsteemideks (Transaction Processing Systems - TPS ). Kui meil on sokolaadivabrik, siis huvitab meid: · Mitu tahvlit sokolaadi me eile tootsime? · Palju meil täna on laos suhkrut? · Mitu kauplust meie sokolaadiga kaupleb? Kus ja kuidas konkreetselt on meie sokolaad eksponeeritud igas kaupluses? · Kui palju raha kulub sokolaadi pakendamisele? Ladustamisele? Transpordile?
INFOSÜSTEEMID Loeng1 Rahaliste IT vahendite kasutamine pole põhjendatud ettevõtte eesmärgil. ITIL CoBit 2002-2003 tekkis infosüst. metoodika. Kujunes välja tarkvarade kasutamis metoodika. 4 võimast ülemaailmset muutust ettevõtetes 1. Globaliseerumine ka majanduslik. Ebay,amazon,alibaba. Turg on globaliseerunud. Konkurents maailmaturul. Tekkisid globaal tarnimissüst.-d. 2. Tootmise automatiseerimine võimaldab kiiresti toota piiramatu arvu tooteid. Vaja spetsialiste. Tootmine on muutunud teadmistepõhiseks. Tootmine alguses ja hiljem on hinnapoolest sama. Arendus ja reklaam on tasutud ja poole aasta pärast toode poole odavam. Eluiga lühike. 3. Ettevõtete toote turuletoomine. Toote turuletoomine kiirendab uue toote arenduse ja turule toomist. Produkt vananeb moraalselt juba valmistamiseajal 4. E-firmade rajamised
(täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Mõned päevad enne eksamit tekib Moodlepõhise eksamikonsultatsiooni võimaluse, kuid sellest informeeritakse järgmisel aastal Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
programmid, mis suudavad omapäi teha palju lihtsaid otsuseid ja suhelda reeglina inimkeeles. Neljandaks määratluseks tooksin välja, et IA on süsteem, mis püüab saavutada mingit eesmärki või lahendada mingit ülesannet pidevalt muutuvas keskkonnas. Agent asub ise keskkonnas ja suudab tunnetada teda ümbritsevat keskkoda oma sensorite abil ja mõjutada keskkonda oma aktuaatorite abil. Milline definitsioon on siis õige ? Neid mõisteid lugedes jooksvalt läbisid mõisted nagu; süsteem ja eesmärgi saavutamine. Järeldan sellest, (IA) on arvuti süsteem, mis täidab inimeste poolt ette antud käske, et saavutada eesmärk või teeb seda vaikimisi täites enda funktsioone, lihtsustades sellega inimeste igapäevatööd. Arvutid tegelevad üha enam igapäevaelu ülesannetega. Informatsiooni hankimine ja ühiskondlik elu muutuvad üha enam arvutitehnoloogial põhinevaks, samal ajal kasutavad
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond AÜTH-2 KÄRSTNA PÕHIKOOLI RAAMATUKOGU LAENUTUSPROGRAMMILE ÜLEMINEK Äri analüüs ja pakkumiskutse Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte iseloomustus...................................................................................................4 1.1 Missioon.................................................................................................................. 4 1.2 Visioon.......................................................................
Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept. Projektide põhieesmärkideks on: Bürokraatia vähendamine arstide tööprotsessis; Tervishousüsteemi efektiivsemaks muutmine; Aegkriitilise informatsiooni kättesaadavaks tegemine raviarstile; Tervishoiuteenuste arendaine kvaliteetsemaks ja patsiendisõbralikumaks. Tänapäeval pikad ravijärjekorrad arsti juurde on jätkuvalt suur probleem, mis teeb ravi ebaefektiivseks. Järjekorra ooteaeg eriarsti juurde võib kesta mitu kuud ning selle tulemusel jäävad
kasutatud tarkvara jne. Selline info võib paikneda faili enese sees. 4. Miks on vaja dokumente registreerida organisatsioonis? Registreerimise eesmärgiks süsteemides on tõestada dokumendi loomist või hõlmamist Registreerimine – hõlmatud dokumendi või teaviku andmete terviklikkuse kontrollimine ja viida andmine. Et oleks võimalik dokumendi kiiresti üles leida. 5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele? Registreerida tuleb: õigusaktid protokollid aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad dokumendid õigusaktide eelnõud kirjad avaldused, märgukirjad, taotlused teabenõuded suulised teabenõuded (kui ei täideta kohe) aruanded, seletused, selgitused vastavalt õigusaktidele või vajalikud menetluses oleva asja lahendamiseks muud õigusaktides ettenähtud dokumendid arved 6. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele? suulised pöördumised
Kõik kommentaarid