KARJÄÄRIÕPETUS 1. 3. Võimed. Huvid 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Võimed Võime on isiksuseomadus, mis võimaldab sooritada midagi heade tulemustega. 3 Võimed · on igal inimesel · alged on sünnipäraselt ette antud · suuresti pärilikud · saame elu jooksul tegevuse kaudu arendada · neid võib olla mitmel alal · soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist 4 Võimed
KARJÄÄRIÕPETUS 1. 4. Oskused 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Oskused · kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures
,,Õppimise rahvusvahelisus" ,,Väärtushinnangud ja hoiakud, nende mõju suhtlemises" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" Minu õpivajadusi arvestades on kõige olulisemad järgmised teemad: ,,Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess. Õppimise eesmärgid" ,,Õpihoiakud ja motivatsioon" ,,Õppimise planeerimine ja ajakasutus. Mälutehnikad" ,,Õpistiilid ja -meetodid" ,,Eksamiteks valmistumine. Toimetulek perfektsionismiga" ,,Enesetundmine ja õppimine. Keskendumisoskus" Tahan sellel ainekursusel osaleda selleks, et saada uut informatsiooni nii enda kui isiksuse kohta, kui ka omandada uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Kui tunneme vajadust midagi õppida, on võimalik hakata püstitama enda jaoks õpieesmärke. Eesmärk aitab õpivajadust paremini rahuldada, kuna eesmärk muudab konkreetseks selle, kuhu
5. Teeskava punktid näitavad ära, kui mitu lõiku jaksan oma kirjandisse luua. Teeskava punktid korrektselt sõnastatuna on minu kirjandi lõikude tuumlaused. Neid tuumlauseid (-väiteid) asun argumenteerima, s. t koostan iga teesi kohta tervikliku argumentatsiooni. Koostan näidiseks argumentatsiooni oma teeskava esimese punkti kohta: Näidis: Väide (tees): Koolis õpin end igakülgselt tundma. Selgitus: Enesetundmine tähendab, et ma tean, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed. See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada. Tõestus: Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud õpiviisid. Kuna kogu elu on üks suur õppimine, on sellest teadmisest tulevikus palju kasu. Loovainete
Karjääri mõistet seostatakse tihti vaid ametialase edukusega. Kas kõrge palk ongi edukus ja kas väline heaolu tagab ilmtingimata sisemine rahulolu? Kas noor on kiirustavas maailmas lootusetult rongist maas, kui ta ei saa kohe peale gümnaasiumi tunnustatud kõrgkooli? Kuhu me õigupoolest kiirustame? Küsimusi ongi palju ja igaüks otsib vastuseid omal moel. Ilmselt saab kogeda rahuolu inimene, kelle elurollid on omavahelises kooskõlas. Enesetundmine, töömaailma võimalused ja sobiva eriala leidmine on olulised teemad nii kogenud täiskasvanute kui ka noorte jaoks, kes on alles oma valikute alguses. Üks võimalus on küsimustele vastuseid otsida koos karjäärinõustajaga. Karjäärinõustaja ülesandeks on kliendi toetamine karjääriplaneerimisega seotud otsuste tegemisel, lühemate ja kaugemate eesmärkide püstitamisel, lähtuvalt nõustatava isiksusest ja võimetest. Karjääriinfo spetsialist
kuidas nendest loobuda ja vältida. Ehkki Anti Kidron õpetab ebameeldivate, kuid sügavate mõtete vältimist, annab ta selgelt teada, et ilma nendeta, oleks meil endil palju raskem. Kui me poleks ahned, ei oleks meil ka mingit eesmärki, see omakorda tähendab, et me ei teeks midagi, et paremuse poole saada, seega mis me teeks, oleks tühi olemine. Peale kõigi tarkuste jagamisi on siiski väga tähtis tunda enda iseennast. ENESETUNDMINE LISAB ELAMISTARKUST. Raamatus on lausa antud ,,Teisikminade tundmaõppimise harjutus". ,,Oska olla enda psühholoog" oli mu esimene sellelaadne raamat ning uusi avastusi teada saada nii enda kui ka välismaailma kohta, oli väga omapärane ning see andis jättis ka oma jälje, mis ta arvatavasti lugejas jätma peakski. Arvan, et mõne aja pärast, kui mõtetes segadus tekima hakkab, oskan ma ehk natukenegi paremini neid kontrollida, kuigi tean, et ühest raamatust ei piisa, et
sõnadele, esinejale ja tootele / teenusele, mida ta tutvustab. Väliselt tajutav osa Esmamulje Kehakeel/Esinemislaad Kontakt Mõjutamiskunst(kõnekunst,esinemisoskus,imidz) Väliselt tajumatud Meeleolu Sisemised kujutlused Uskumused/Väärtused Enesetundmine ja identiteet Üks võimalik esinemise mudel. Esinemise alustamine. Struktuur: Algusele tasub 1. Paus planeerida vähemalt 2. Tähelepanu tekitav 10% esinemise algus üldmahust. 3. Paus Alustamise ülesandeks 4. Lühike iseenda on tõmmata tutvustus tähelepanu, luua kontakt ja panna ennast 5. Teema esitus ja selle kuulama. kompaktne liigendus
Tippjuhid (ülesandeks firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine) Keskastmejuhid (ülesandeks tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega) Esmatasandi juhid (ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida) 29. Juhi edukust määravad tegurid - Eesmärgi selge tajumine - Püsivus - Enesetundmine - Pidev kirg õppida - Tööarmastus - Tulevikunägemuse jagamine - Tundlikus vajaduste suhtes - Emotsionaalne küpsus - Riskijulgus - Usk võitu, edasiminekusse
Tippjuhid (ülesandeks firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine) Keskastmejuhid (ülesandeks tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega) Esmatasandi juhid (ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida) 29. Juhi edukust määravad tegurid Eesmärgi selge tajumine, Püsivus, Enesetundmine, Pidev kirg õppida, Tööarmastus, Tulevikunägemuse jagamine, Tundlikus vajaduste suhtes, Emotsionaalne küpsus, Riskijulgus, Usk võitu, edasiminekusse
Äärmuslikus olukorras ei kõhkle ta olemast direktiivne ja jagamast korraldusi.(Arro, 2001) 2.1 Liidri mõjuvõimu allikad · Selge visioon liidril on selge arusaam professionaalsusest ja ametialastest eesmärkidest ja jõud nendest kinni hoida ka ebaõnnestumistes. · Kirg liider armastab oma tegevust, suhtub suure hoole ja armastusega oma ametisse/erialasse · Moraalne küpsus võime käituda põhimõtete järgi. Enesetundmine, küps arusaam oma tugevustest ja nõrkustest, võime õppida iseenda ja teiste vigadest. · Julgus valmisolek proovida uusi asju, eksperimenteerida, võtta riske.(Arro, 2001) 2.2 Liidrikäitumise tüübid Liidrikäitumine on arendatav, nagu on ka selle aluseks olevad kompetentsid. Liidrikäitumise erinevad tüübid tuginevad peamiselt neljale omaduste grupile: 1. Eneseteadlikkus(iseendast arusaamine, adekvaatne enesehinnang ja enesekindlus) 2
äratamine, inimese kasvamise üldine toetamine, aktiivsus, osalemine ja osasaamine. Kollektiivsus indiviidi huvides! Kollektiivide pedagoogiline arendamine. Tõrjutuse asendamine positiivsete teguritega. Strateegiad Sokraatiline meetod inimesel aidatakse ise jõuda mõistmisele Aktiivsus, kollektiivsus, elamuslikkus Looval tegevusel põhinevad töövormid (aitab end analüüsida, süvendada enesetundmist) Dialoogiline lävimine Teraapia Interaktsioon Identiteeditöö enesetundmine ja tugev sotsiaalne identiteet (tuleviku visandamine) Elukäigu teadlik suunamine!! Väärtused ja väärtuskasvatus, ilmneb selles, mida inimene tahab, väärtustab. Integreerumine peab toimuma tugevdades inimese subjektsust ja osalemist Sotsiokultuuriline innustamine soodustada kultuurilist osalemist ning innustada inimesi eluviisi parandavale kriitilisele ja loovale tegevusele. Keskustelutöö identiteeti loov ja tahet arendav keskustelu inimestega
· Keelekasutuse oskus (sõnaosavus, kujundlik ütlemine). · Kultuuride eripärade ja normide tundmine ning aktsepteerimine. · Sotsiaal- ja grupipsühholoogiline kompetentsus (rollisuhetest arusaamine, konfliktide lahendamise oskus). · Sotsiaalne sensitiivsus (kaasinimeste vajaduste, ootuste ja nõuete tundmine, inimeste aktsepeerimine, nii nagu nad on). · Toimetulek iseendaga (enesetundmine ja meelekindlus). Inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Koosneb personaalsest loomusest ja sotsiaalsetest oskustest. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus baasoskus, millele üles ehitada kompleksoskused.
suhtlemisomaduste, arukuse, väärtushinnangute üle. 2. Situatsioonitaju ja käitumise ettenägemise oskus. Siia kuulub taip eristada ja ära tunda suhtlemise ,,siin ja praegu" lavastuva mikrosituatsiooni põhiolemust ja mängureegleid. Oskus mõista rituaalse, sümboolse, mitmetähendusliku ja peidetu olemasolu inimkäitumises. Võime ära tunda manipuleerivat käitumist ja suhtlemismänge ning oskust ette aimata nende kulgu. 3. Enesetundmine. See on võime enese suhtlemisoskust realistlikult hinnata. 4. Sotsiaalpsühholoogiline tähelepanelikkus oskus laias laastus ära tunda liidriks pürgimist, rivaalitsemist, matkimist ja konformismi, emotsionaalset nakatumist, rollikäitumist hõlbustavaid ja takistavaid asjaolusid, pinevuskollete teket ja muid grupipsühholoogilisi nähtusi. Kommunikatiivsed oskused sisaldavad: 1) kuulamisoskust;
Eristatakse: - Esialgne kontroll - Jooksev kontroll - Järelkontroll 5. Mehitamine ingl. k staffing (personali juhtimine kitsamas mõttes) kujutab endast: - personali kujundamist ja rakendamist - personali valikut - paigutamist - arendamist - hindamist - hüvitamist. 10. Juhi edukust määravad tegurid. Eesmärgi selge tajumine Püsivus Enesetundmine Pidev kirg õppida Tööarmastus Tulevikunägemuse jagamine Tundlikus vajaduste suhtes Emotsionaalne küpsus Riskijulgus Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad
28. Juhtimise tasandid ja erinevate tasandite juhtide ülesanded Tippjuhid (ülesandeks firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine) Keskastmejuhid (ülesandeks tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega) Esmatasandi juhid (ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida) 29. Juhi edukust määravad tegurid Eesmärgi selge tajumine, Püsivus, Enesetundmine, Pidev kirg õppida, Tööarmastus, Tulevikunägemuse jagamine, Tundlikus vajaduste suhtes, Emotsionaalne küpsus, Riskijulgus, Usk võitu, edasiminekusse 5
Kui võtame teist kui võõrast ja ettearvamatut, ei ole avatud kommunikatsioon võimalik. Sellisel juhul suhtume inimesesse sildistamise kaudu, kommunikatsioonis võõraga tugineme väljakujunenud stereotüüpidele ega püüagi luua suhteid konkreetse inimesega. Me lähtume kujunenud seisukohtadest, seadmata kahtluse alla nende õigsust. Tähtis on aidata noortel näha maailma teistsugusena, mitte võõrana, see loob nendele uue eneseavamise võimaluse. Enesetundmine ja siiras huvi teise vastu vabastab normatiivsest stereotüübist. Integreerides uusi väärtusi, jõuab inimene teisele enesemõistmise tasandile. 2.1 KULTUUR JA IDENDITEET Mõiste kultuur haarab maailma mitmekesiseid nähtusi ja seetõttu on tal palju erinevaid määratlusi. Esmakordselt käsitleti mõistet kultuur teaduslikust aspektist 18. sajandi teisel poolel. Saksa filosoof Wilhelm Wundt tõlkis ladinakeelset sõna kui hoolitsust, mis on suunatud elu paremaks muutmiseks.
identiteeditunne tagab meile võimaluse kogeda iseennast pidevalt kestvana ja samasena. Seesama tunne teeb meile raskeks muutuste ettevõtmise, sest me peame muutudes vähemalt ajutiselt "mina" olemise tundest loobuma. Tänaste teooriate kohselt on mina nii õpitud kui ka konstrueeritud nähtus (Deci & Ryan, 1991). Mina õpitakse meid ümbritsevate hoiakute ja uskumuste internaliseerimisega, seda konstrueeritakse uute uskumuste loomisega, mis tekivad ümbritseva maailmaga suhtlemise tulemusena. Enesetundmine ja iseregulatiivsed funktsioonid Enesetundmine on eriline ja unikaalne omadus, sest see puudutab meie eksistentsi ja seda peab pidevalt reguleerima, et enesetundmine oleks nii "värske" kui vähegi võimalik (Higgins, 1996). Enesetundmine on ka valikuline, püüdes keskenduda ellujäämise seisukohast olulistele tugevatele ning nõrkadele külgedele. Lõppkokkuvõttes aitab meie mina meil keskkonnaga suhtlemisel. On eristatud mina kolme selgelt erinevat iseregulatiivset funktsiooni: 1
oskuste puudulikkus (enesekoolitus); vastutus (hirm vigade ees); töö ei saa kunagi ,,valmis"; tagasisidet saab vähe; kliendid (kõrgem stressitase tuleneb suhtlemisest suur koormus). Stressi aitab leevendada, nt mingi asi peab olema väga paigas, nt kodune elu (kodus head suhted); head suhted kolleegidega; huumorimeel; huvialad (sport, tants vms); enesereflektsioon; teadlikolek enda emotsionaalsetest reaktsioonidest; enesetundmine; nõustamisprotsessi jälgimine (nt me ei saa vastutada kogu terviku eest, a la poole eest vastutab klient ise); alguses tuleb nõustamisleping teha rääkida läbi tingimused, tegemist on kliendi ja nõustaja koostööga ainult nõustaja ei pea vastutust kandma. Töökoormuse jälgimine vähem ,,ei" ütlemist ja rohkem ,,vastu tulemist". Stress on loomulik teatud määral, aga läbipõlemine on kuhjunud stressi tulemus, on probleemne olukord.
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Ei järgi üht kindlat antiigi filosoofi, kuid hindab paljusid. Kuid alati peab lugu Plutarchos'est, kellel oli väga paindlik mõtteviis. Palju näited temast ja ka Montaigne'i enda kaasajast. Eraldi on tal ka teos naistest. Teda ei saa kindlalt määrtleda kirjanduszanrisse. Elu kui terviku nautimine on peamine õnn Montaigne'i järgi, samuti on loodus äärmiselt tähtis. Samas ta annab endale hästi aru, et meeled on tihti petlikud ja loodus võib petta, seega on eneseanalüüs ja enesetundmine oluline, vaadelda end erinevates olukordades. Ka meelerahu on oluline, mis on kooskõlas loodusega, kuid mitte liialdamine, et midagi saavutada. Läbinisti kristlik filosoof. Esseed ei ole kuidagi vastuolus kristluse põhimõtetega. Kuid tal ei ole mõtted piiratud eelarvamustega, vms, mõttemaailm on tal väga lai ja avar. "Mida ma tean?" on Montagne'i tuntud lause, mis väljendab skeptilisust. St mida rohkem ma tean, seda rohkem ma tean, mida ma ei tea. Temaga algab teise
8. Nõustaja kasutab vastastikuse mõjutamise võrgustikku asjadesse selguse toomiseks, pla- neerimiseks, otsuste langetamiseks, aktiveerimiseks ja toetamiseks. 9. Olulised on niihästi huumor ja mängulisus kui ka tõsidus. 10. Abiotsija liigub eneseaitamise suunas, mis peabki olema nõustamise tulemus. 14 Karjäärinõustamine Nõustamisprotsess Nõustamine on protsess, mille tulemus nõustatava jaoks võib olla: • adekvaatsem enesetundmine; • isiklike ressursside tundmine; • oma võimalustest arusaamine; • suurem valmidus kohaneda muutustega; • valmidus teha otsuseid; • suutlikkus seada eesmärke; • suutlikkus eesmärkide nimel tegutseda. Nõustamise käigus kujundatakse: • teed rajavaid oskusi, mis loovad eelduse muutusteks, õppimiseks, iseseisvate eesmärki- de seadmiseks;
annaabi.ee 
