Nimetu (0)

Vastseliina Gümnaasium
Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg“ –eepose sünni ja kujunemise lugu.
referaat
Koostaja : Marved Silm
10.klass
Juhendaja : Annela Tohv
2013

sisukord

Sissejuhatus 4
1. Friedrich Reinhold Kreutzwald ( 1803 -1882) 5
2. Eepose algus 7
3. Kalevipoeg rahva pärimuses 8
3.1. Kalevipoja haud 8
3.2. Kalevipoja varandus 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg“ –eepose sünni ja kujunemise lugu on valminud uurimustöö ja kirjanduse tunni raames. Töö eesmärgiks oli teada saada eepos „Kalevipoeg“ sünnilugu. Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada „Kalevipoja“ sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud?
Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses.
Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest.
Teine peatükk annab ülevaate eepose sündimisest ja kellele oli seda eepost vaja. Saab teada, kes seda tegid ja millest see koosneb.
kolmas peatükk jaotub kaheks alapeatükiks:
„Kalevipoja haud“, mis analüüsib Kalevipoja surmapaigast.
„Kalevipoja varandus“, Kalevipoja varandusest ja kus see peaks paiknema.

1. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)

Friedrich Reinhold Kreutzwald on eesti kultuuuri loos tuntud eelkõige kui folklorist ja etnoloog. Ta sündis virumaal, Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas 1803 aastal 26. detsembril. Ta oli Eestis kirjanik ja arst.
Algselt õppis ta gööki algkoolis 1815-1817 aastal. Peale seda kreiskoolis 1817-1818 ja Tallinna kreiskoolis 1819-1820. Ta sooritas 1823 aastal Tallinnas koduõpetaja eksamid ja tõõtas koduõpetajana 1825-nda aastani Tallinnas ja Peterburis.
Kreutzwald kirjutas tavaliselt jutte eesti rahvale. Tema lugudes oli palju õpetlikkust ja kasvatuslikkust. Ta esindas esindas saksa rahvaraamatutes ja teistes Euroopa rahvaste traditsioonis levinuid jutte. Kreutzwald toimetas piki aega töödeldes välja kalendreid , mis muutusid rahva osas väga populaarseks.Tema tuntumad teosed olid " Reinuvader Rebane " ja "Mihkel Põllupapp", mis ilmusid välja järjejuttutena.


Fr.R.Kreutzwaldi portree. 1864. Autor Johann Köler. 1
1853 . aasta sügisel esindas Kreutzwald ÕESile 12 loost koosneva käsikirja, mis hakati nimetama "Alg-Kalevipojaks". See oli juba eesti keelne värsilugu. Täielikul kulul ilmus kalevipoeg 1857-1861. aastatel koos saksa keelse tõlkega.2

2. Eepose algus

19. sajandi alguse leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos . Nii tegi Friedrich Robert Faehlmann Eesti Seltsi ettekande kalevipoja-muistenditsest. Pärast Faehlmanni surma jätkas kalevipoja kirjutamist Eesti Seltsi palvel Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet. Ta kogus lisamaterjali ja asus lugusid algul proosavormis kirja panema . Pärast kui ta oli tutvunud Kalevaga siis ta otsustas kirjutada regivärsiliste vormidena.
Oskar Kallise "Kalevipoeg laudu kandmas" (1914)
Kalevipoeg valmis 1853 aastal. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost. Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Esimene väljaanne levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnes eeposest lühendatud ja ümbertehtud jutustusi. Kokku on ilmunud 18 trükki.

3. Kalevipoeg rahva pärimuses

Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Rahvas on rääkinud igasuguseid muistendeid kalevipojast.

3.1. Kalevipoja haud3

Mis rahvas künka kohta räägib?
Rahvas ütleb, et see on Kalevipoja haud ja et kange mees selle künka all oma viimist und puhkab. Hauas piab Kalevipoja kaasas ka kallis varandus, matisuurune kulduur ja 3 tündrit kulda peidus olema. Külap seda ihaldaks iga inimene kätte saada, ja on mõned seda püüdnudki, muidugi mõista kaevamise teel, aga need kõik on seda endi armsa eluga pidanud maksma. Nad on kohe haigeks jäenud ja ka varsti ära surnud. Näituseks räägitakse Remu Jaanist , et ta on kaevanud ja kaevades Kalevipoja ühe külleluu leidnud, suur nagu pool vene looka. Ei ole mees enam öösse magada saanud: aetud ülesse ja kästud luu oma paiga peale panna. Mees õnnetu, juba päris haige, läinud käinud veel läbi häda järgmisel päeval külleluud maha tagasi matmas; aga haigus läinud sellegipärast ikka rängemaks, ja paari päeva pärast on Jaan kõrvad pia alla pannud .
Enne kasvasivad haua peal suured puud. Mõis lasknud need maha raiuda . Raiujad mehed on aga kõik haigeks jäenud ja selle järele kohe siitilmast lahkunud.
Kalevipoja kalm . autor Avo

3.2. Kalevipoja varandus4

Ärina metsas Porkuni raja peal on kaks suurt kivi, mida ühte nendest Viru ämmaks kutsutakse, muidu ka veel suuremat teumeeste ämmaks, vähemat teuvaimude äiaks. Viru ämma all pidada nimelt Kalevipoja terve varandus ja tema tööriistad varjul olema. Kalevipoja hobuse kondid ja hobuseriistad pidada aga Assamalla luhas olema. 1909. aasta suvel käidud Soomest üht Türsamäge Väike-Maarja kihelkonnas taga otsimas. Seal mäe peal peab üks suur vöötidega kivi olema ja kolm munasuurust auku seal kivi sees. Viru ämm on küll nõndanimetud Tõrgamäe otsas ja vöödiline on ta küll, aga nimetud kolme kanamuna suurust auku ei ole seal sees. Ka on välk kord sellesse kivisse löönud ja suure tüki küllest maha põrutanud.

Kokkuvõte

Minu töö eesmärk oli teada saada „Kalevipoja“ eepose tekke lugu. Töö käigus sain teada palju Friedrich Reinhold Kreutzwaldi elust. Ta oli aidanud kaasa palja eepose „Kalevipoeg“ tegemisele. Sain teada tema elust, kus ta koolis käis ja muid tegemise. Ta oli sündinud 1803. Aastal, 26 detsembril järvamaal.
Kalevipoeg on eesti rahvus eepos ja mille tegemisele on Kreutzwald pannud suure panuse. Eeposes on 2 sissejuhatust ja koosneb 20 loost.

Kasutatud allikad

Folklore . http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/56.html
Folklor . http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/48.html
Epner , Luule, Kristi Metste, Sirje Olesk 2005. Vanem Eesti kirjandus. Tallinn: koolibrii, lk 53–58
1 Vikipeedia – http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kreutzwald-k%C3%B6ler.jpg
2 Epner, Luule, Kristi Metste, Sirje Olesk 2005. Vanem Eesti kirjandus. Tallinn: koolibrii, lk 53–58.
3 Folklor. http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/48.html
4 Folklore. http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/56.html
11