Eesti Ärkamisaeg (0)

EESTI
ÄRKAMISAEG
EESTI ROMANTISM
Rahvusliku liikumise eeldused
1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse
talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas
iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele
levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda
eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja ­meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
ÄraTUS
Click to edit Master text styles
Ärkamisaja tulekut Second level
kuulutas Johann Third level
Fourth level
Voldemar Jannseni Fifth level
ajaleht Perno
Postimees (1857),
mille esimeses
numbris pöördus
Jannsen lugeja poole:
"Tere, armas eesti
rahvas..."
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
ajakirjandusClick to edit Master text styles
Second level
Tänu eestikeelse Third level
ajakirjanduse tekkele Fourth level
Fifth level
levisid ärkamisaja
ideed, rahvas hakkas
mõtlema ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni Perno
Postimees ja Eesti
Postimees, C. R.
Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
Ärkamisaja ühisüritused
Palvekiri tsaarile
1864. aastal esitati tsaarClick to edit Master text styles
Aleksander II-le Second level
Third level
palvekiri, milles sooviti Fourth level
kaitset baltisaksa Fifth level
mõisnike omavoli vastu
ning maarahva olukorra
parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Laulu- ja mänguseltsid
Kultuurielu elavnes
tänu laulu- ja Click to edit Master text styles
mänguseltsidele. Second level
Olulisimad seltsid olid Third level
Fourth level
Vanemuine Tartus Fifth level
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater. Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud 1906 (arhitekt
Armas Eliel Lindgren), hävis II maailmasõjas 1944.
Click icon to add picture
Click icon to add
laulupeod
Rahvusliku liikumise kõrghetkeks
picture
·
kujunenud esimene üldlaulupidu
toimus 1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
· Laulupeo korraldasid J. V. Jannsen ja
Vanemuise selts.
· I üldlaulupidu oli pühen-datud
pärisorjusest vabane-mise 50.
aastapäevale.
Pildil rahvas 1879. aasta II üldlaulupeol Tartus.
Eesti kirjameeste selts
Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine, rahvaluule kogumine, eesti kirjanduse
arendamine, eestikeelsete raamatute kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai Eesti Kirjanduse Selts (1907-
1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
aleksandrikooli rajamine
1860. aastal algatasid Viljandimaa 1880. aastatel alanud
talumehed eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
venestusajal asutasid
Kooli nimeks pidi saama ametivõimud rahvalt
Aleksandrikool pärisorjuse kogutud rahaga
kaotanud keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel koguti kooli Põltsamaa lähedal
asutamiseks 100 000 rubla. venekeelse linnakooli, kus
Tööd juhtis Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille juhiks
õpetati paar tundi
valiti Jakob Hurt. nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Rahvusliku liikumise
juhid
Johann voldemar jannsen
1819-1890
Järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja:
Perno Postimees (1857-1863), Eesti Postimees
ck to edit Master text styles (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
Second level I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Third level sõnade autor (esiettekanne I laulupeol)
Mõiste "eestlased" kinnistaja
Fourth level Esindas konservatiivset suunda, toetus
Fifth level baltisakslastele.
Ärkamisaja tegelasi
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt teine
keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Carl robert jakobson
1841-1882
Esimene eesti poliitik, radikaalse suuna
lick to edit Master text styles esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja 1870. a
Second level peetud kolm isamaakõnet esitasid uudse
Eesti ajaloo käsituse.
Third level Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Fourth level Kirjutas eesti koolidele õpikuid: "Kooli
Fifth level lugemise raamat" (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani aluse
eestikeelsele põllumajanduskirjandusele,
pidas Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson
Jakob hurt Rahvusliku liikumise mõõduka suuna
juht.
1839-1907 Pidas olulisimaks rahva vaimset,
kultuurilist ja eetilist arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles tähtsustas
ck to edit Master text styles üldise hariduse levikut rahva seas.
Oma üleskutsega "Paar palvid" algatas
Second level rahvaluule suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis avaldamisega ("Vana
Third level kannel") pani aluse eesti rahvaluule
Fourth level teaduslikele väljaannetele.
"Kui me ei saa saada suureks jõult ega
Fifth level arvult, siis võime me saada suureks
kultuurilt."
romantilisi kirjanikke
Friedrich reinhold kreutzwald
1804-1882
Folklorist ja etnoloog
Click to edit Master text styles
Rahvavalgustuslik Second level
Third level
kirjandus
Fourth level
Allegooriline satiir
Fifth level
"Reinuvader Rebane"
(1850)
Rahvaraanat
"Kilplased"
"Eesti rahva ennemuistsed
jutud" (1866)
"Kalevipoeg" (1857-
1861; 1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus
/ Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi
ääres
Lydia koidula 1843-1886
Eesti esimene naisajakirjanik
Click to edit Master text styles
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
Second level "Saaremaa onupoeg" 1870. aastal
Vanemuise seltsis
Third level I eestikeelne algupärane näidend
Fourth level "Säärane mulk ehk sada vakka
Fifth level tangusoola" (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud "Vainulilled" (1866) ja
"Emajõe ööbik" (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: "Mu
isamaa on minu arm", "Sind
surmani!", "Eesti muld ja eesti
süda" jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYkzPVU&feature
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMnRoSU&feature
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt62no&feature
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M&feature
Reinhold Sachkeri
portree Lydia Koidulast
Teisi luuletajaid
MIHKEL FRIEDRICH ADO
VESKE KUHLBARS REINVALD
1843-1890 1841-1924 1847-1922
Keeleteadlane ja
luuletaja
Luuletusi:
"Kodumaa", "Ilus ·
Talunik ja
Õpetaja ning
·
oled, isamaa!" luuletaja
luuletaja
http:// ·
"Kuldrannake",
·
"Vanemuine"
"Müts maha!"
www.youtube.com/watch?v=sHg9pm0Ii-Y&feature=related
http://
http://
www.youtube.com/watch?v=0IjNhEr04_k
www.youtube.com/watch?v=4q
Eduard bornhöhe 1862-1923
Ajaloolised jutustused:
"Tasuja" (1880), seotud Jüriöö Click to edit Master text styles
ülestõusu sündmustega 1343;
Second level
"Villu võitlused" (1890), samuti 1343.
aasta sündmused;
Third level
"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed
Fourth level
päevad" (1893), Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus "Tallinna narrid ja
Fifth level
narrikesed": "Kuulsuse narrid", "Raha
narrid", "Armastuse narrid"
http://
www.youtube.com/watch?v=LdSPCQiGPQQ
http://
www.youtube.com/watch?v=CWcy8up_bIg&feature=related