Arbujad (3)

Sarnased õppematerjalid

20

pptx

Betti Alver

romaanivõistlusel  Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal  Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda  Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel”  Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus  Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige  Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad  Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane  1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust.  Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin”  Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD  Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938.aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia

Kirjandus

11

ppt

Arbujad

ARBUJAD  Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt.  Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud.  Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935)  Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · Heiti Talvik

Kirjandus

17

ppt

Luulerühmitus Arbujad

Arbujad Koostanud: Tartu, 2007  Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus  Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid  Põhimõtted ja ideed

Kirjandus

10

pptx

Betti Alver elu ja looming

Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 1914­1917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.  Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad

Kirjandus

1

doc

Siuru, Tarapita ja Arbujad

olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Friedebert Tuglas avaldas Tarapita ajakirja esimeses numbris võimude vähest kultuurihuvi tauniva kirjutise ,,Kirjanduse ja kunsti osa riigi eelarven". August Alle vastandas poleemilises kirjutises Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole

Kirjandus

6

docx

Romantismi uus jõuline puhang 1930. aastatel – ARBUJAD

Betti Alver ning inimest sõltumatu isiksusena. (1906 - 1989) Bernard Kangro Arbujad on eesti kultuuri üks (1910 - 1994) suuri legende ja luule kuldaja Uku Masing sümboleid. Imetletud ja erakordsete autorite sõpruskond, Arbuma – ennustama, (1909 – 1985) kes sai oma nime 1938. aastal nõiduma, loitsma. Kersti Merilas ilmunud kriitiku Ants Orase

Kirjandus

8

pptx

Arbujad

ARBUJATE EESMÄRK · Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. · Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu. · Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist. · Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine.  RÜHMITUSE NIMI · Arbuma tähendab ennustama, nõiduma, loitsima. · Sõna pakkus välja Bernard Kangro. · Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast  VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud essekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). KASUTATUD KIRJANDUS · https://et

Kirjandus

1

rtf

Arbujad

Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi ­ usku ja vaimset sõltumatust ­ kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahistavat kivimüür

Kirjandus

Kommentaarid (3)