ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad
.............................................................................16 Kasutatud kirjandus......................................................................................................17 Lisa - Pildid....................................................................................................................18 3 ELULUGU Hugo Albert Masing sündis 11. augustil 1909. aastal Raplamaal, Raikküla vallas, Lipa külas Einu talus. Lugemise sai poisipõnn selgeks juba viiendal eluaastal ning sealtpeale on õppimine ja enese arendamine olnud Masingule nii hobiks kui ka eesmärgiks. Õpinguid alustas ta 1917. aastal Raikküla ministeeriumikoolis. Ta lõpetas seal kuue klassilise algkooli. Aastatel 1921-1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud õpilane
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja
„Katastroofid“ (1920) „Kolmnurk“ (1921) „Memento“ (1936) Johannes Semper (1892-1970) • Kirjanik, kes on viljelenud kõiki kirjanduse põhiliike • Oli ajakirja Looming toimetaja • 1917. aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu • Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister, … • 1917 - Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli „Jäljed Liival“ • Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse klassikast. August Jakobson (1904-1963) • eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Algne nimi oli Augusti Jakobson • Pärit töölisperekonnast • Õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis • 1939 - valiti Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks
4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor. 2) tasakaal, sügavus tekivad, meelelist kireluulet järjest vähem, tekstuaalne staatika suureneb.
Siurulik isikuvabadus eelkõige tundevabadys, igaühe õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal Siuru I - III (1917 - 1919) · Marie Under - Sonetid (1917), Sinine puri (1918) · Henrik Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) · Friedebert Tuglas - Saatus (1917) · August Gailit - Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919; mh ,,Sinises tualetis daam") Johannes Semper - Pierrot (1917) 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Johannes Semper prantsuse-vene sümbolism, esikkogu "Pierrot" 1917. Tema intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik
reklaamimisel, üksteise arvustamisel ja väljastpoolt tuleva kriitika pareerimisel. Kirjastamine nii rühmituse ühisväljaannete kui üksikute siurulaste raamatute avaldamine, oli ,,Siurule" esmatähtis ülesanne. Selleks tehti edukaid ringreise, korraldades kirjandusõhtuid, mis olid tulutoovad raamatute väljaandmiseks. See tõi ka noortele autoritele tuntust. ,,Siuru" vallutas raamatuturu. Laia leviku põhjuseks oli ka noore luule värskus ning elulised teemad, mis puudutasid teisigi inimesi peale kirjandustundjate. ,,Siuru" rühmitus avaldas oma tegevusajal üle 30 eri raamatu alguspäraseid esmatrükke. Ühisväljaannetena ilmusid 3 ,,Siuru" albumit (I 1917, II 1918, III 1919) ja koguteos ,,Sõna (1918). Ülejäänud olid siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A. Gailit ,,Muinasmaa" 1918) ja F. Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918).
Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste
Kõik kommentaarid