Eesti keele sõnauuendused (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Eesti keele KT vastused

Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse eesti kirjakeelele. 7. Otto Wilhelm Ma

Eesti keel

2

doc

Eesti keele ajalugu

18. saj alguseks oli tema kirjaviis üldkasutatav. Forselius lõi esimese järjekindla kirjaviisi, mis tuntud vana kirjaviisi nime all. Peale kirjaviisi lõi veel kooliõpetajate seminari. Suri Stockholmi naastes 28- aastaselt (uppus). Vana kirjaviis- nii pikk kui ka lühikene täishäälik märgitakse ühe tähega. Lühikese täishääliku järel märgiti kaashäälik kahe tähega. Puudus õ-täht, selle asemel kirjutati ö;o või e. Traditsiooniliselt jaguneb eesti keel 3 murdeks: põhja- ja lõunaeesti murre ning kirderannikumurre. (jagunevad veel omakorda). Piibli tõlkimine- Piibel mahukas, sisaldab palju erinevaid tekste, sellega andis Piibli tõlge eesti keelele palju juurde (sisu poolest). Tõlkimine võttis aega ligi sajandi (sõda, katk, kirjakeele haprus, vaidlemine tõlke küsimuste üle). Alustati Uuest Testamendist. Iga vaimulik tõlkis ühe osa, pärast ühtlustati komissioni poolt. Tööjuhiks oli R

Eesti keel

23

doc

Eesti keele reeglid

Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9­12 ja 13­17 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup < > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city , arutlemine <12: -mise>, .kaasnema <51; millega> [ ] nurksulud (sõ

Eesti keel

20

odp

Eesti kirjakeele areng

EESTI KIRJAKEELE ARENG  Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga.  Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt ­ Koelli katekismus. Wandrat ­ Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine.  Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi.  Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul.  Eduard Ahrens soovitas eesti keele jaoks kasu

Kirjandus

28

docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Niisuguseid muutuste reegleid nimetatakse häälikuseadusteks. Häälikulooline meetod seisnebki tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed.  Häälikuloolise meetodi kasutamisel annavad väärtuslikku lisateavet murdeandmed. Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks.

Eesti keele sõnavara ja...

17

doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. ·Eesti Kirjameeste Selts- oli Tartus aastail 1871­1893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi. Esimene president oli Jakob Hurt. ·Eesti Aleksandrikool- oli aastail 1888­1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Kool oli mõeldud kõikidest seisusest poeglastele alghariduse andmiseks ning oli kuueaastase õppeajaga. Õppimine koolis oli tasuline. Kooli võidi vastu võtta lapsi alates seitsmendast eluaastast. ·Carl Robert Jakobson- 1841-1882, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Jakobson andis

Eesti kultuuriajalugu

23

docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

maapealsed kivikirstkalmed (Iru, Loona). Tarandkalmed olid suurpereliste kogukondade matusepaigad. Jõukate olemasolu tõendavad üksikud rikkalike panustega hauad (Kivimäel, Palukülas) ning aardeleiud. Alates 9. sajandist on peale hõbeehete peidetud rohkesti ka münte. Eesti keel on eestlaste rahvuskeel, soome-ugri keeli, mis koos liivi ja vadja keelega kuulub läänemeresoome keelte lõunarühma. I a.t. lõpul eestlased ise nimetasid endid maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eesti keel kujunes Eesti ala kolmest muistsest läänemeresoome hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus

Eesti ajalugu

14

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud.

Eesti keel

Lisainfo

Märksõnad

Meedia

Kommentaarid (0)