Küünikute arvates võib saavutada sisemise vabaduse kui muutua oma suhtumist maailma, loobudes ühiskonnas tunnistatavates väärtustest; kuna maailma ennast muuta pole võimalik. Diogenes olevat öelnud,et ,, ei rikkas riigis ega rikkas majas ei saa olla voorust." Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud midagi( kuulust, rikkust vms) ning nüüd suurima rahuldustundega saavutatut imetlevad? 3. Milles seisneb Epikurose arvates õnnelik elu? Ta on hedonismi pooldaja, peab õnnelikuks eluks naudingute saamist, püüdes hoiduda kannatustest. Naudingute all mõtles ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu, 2 mitte kehalisi naudinguid. Iga nauding on hea, kuid mitte iga naudingut ei tule valida; iga kannatus on halb, kuid mitte igast kannatusest ei tuleks hoiduda. 4. Kes on skeptik? Moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest(u 365-275 eKr).
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast.
all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlasteks, kusjuures koolis toimuvast õppetööst ja seltskondlikest lõbustustest võisid osa võtta ka naised. Säilinud on suur hulk sellest koolist pärinevaid anekdoote, mis pilavad väljaspool epikuurlaste ringkondi tegutsevaid Ateena filosoofe, õpetajaid ja teisi avaliku elu tegelasi see annab alust arvata, et
end õppimas. Küünikute koolkond oli samuti koolkond, mis pakkus mulle huvi. Küünikute näol on tegemist väga haritud inimestega, kuid nende elukombed on liiga barbaarsed. Ma tõesti ei kujutaks end ette elamas tünnis või onaneerimas tänaval. Epikuurlaste koolkond meeldiks mulle samuti, kuna ma ise olen samuti väga rõõmsameelne ning viimasel ajal olen jõudnud järeldusele, et ka minu elu eesmärgiks on nauding. Epikurose loodud mõtteviis on mulle igati sobiv. Samuti meeldib mulle mõte, et inimene koosneb aatomitest ning hing ei saa niisama eksisteerida ehk surmajärgset elu pole olemas, mis tähendab, et ma võin teha täpselt nii palju pattu, kui ma tahan ilma, et peaks mõtlema kannatustele põrgus. Kokkuvõttes polegi ma enam stoitsismis nii kindel ja kaldun pigem Epikurose filosoofia poole. Epikuurlaste koolkonnast saadud õpetused muudaks mind kindlasti
Esialgseks ajendiks sellele oli tema katse kirjutada suur teos õiguse filosoofia alalt, kuid ilmset süvendas tema huvi 7 filosoofia vastu ka püüe lahti mõtestada tolleaegset tegelikkust koos kõigi selle vastuoludega. (Sealsamas: 22) 1.3 Doktoriväitekiri 1839. aasta alguses hakkas Marx põhjalikult uurima filosoofia ajalugu. Ta õppis asjatundlikult tundma antiikmaailma filosoofilist mõtet, eriti selle niisuguseid suundi nagu Epikurose koolkond, stoitsism ja skeptitsism. Epikuros oli üks väljapaistvamaid antiikajastu mõtteteadlasi, keda Marx nimetas suurimaks kreeka valgustajaks. Marxi huviobjektiks olid filosoofilised suunad, mis analüüsisid eetilisi probleeme, inimese suhtumist teda ümbritsevasse maailmasse. Lõpuks aitas filosoofia ajaloo uurimine Marxil lahendada teda erutavat probleemi: kuidas suhtub filosoofia välismaailmasse,
jõudlus langeb. Samas trenni üldse mitte tehes pole ka jõudlust. 19. Demokritos väitis, et tegelikult ei ole millelgi värvi, lõhna ega maitset. Selgitage seda mõtet. Demokritos väitis, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest. Maitset, värvi ja lõhna tajume üksnes seetõttu, et aatomid ühinevad teatud korra ja asendi järgi ning see kindel asend ning kord tekitavad meis vastavalt värvi, lõhna või maitse aistingu. 20. Kas Epikurose arvates on põhjust karta surma? Selgitage tema seisukohta. Epikurose arvates pole põhjust surma karta, sest meie ja surm ei eksisteeri ühel ja samal ajal. See tähendab, et kui meie oleme manalateed läinud, siis on surm või kui me veel elame, siis pole surma. Kokkupuutepunkt meie ja surma vahel puudub. 21. Kas Epikurose arvates on põhjust karta jumalaid? Selgitage tema mõtet. Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta. Epikurose kohaselt on jumalad väljaspool meie
Samas trenni üldse mitte tehes pole ka jõudlust. 19. Demokritos väitis, et tegelikult ei ole millelgi värvi, lõhna ega maitset. Selgitage seda mõtet. Demokritos väitis, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest. Maitset, värvi ja lõhna tajume üksnes seetõttu, et aatomid ühinevad teatud korra ja asendi järgi ning see kindel asend ning kord tekitavad meis vastavalt värvi, lõhna või maitse aistingu. 20. Kas Epikurose arvates on põhjust karta surma? Selgitage tema seisukohta. Epikurose arvates pole põhjust surma karta, sest meie ja surm ei eksisteeri ühel ja samal ajal. See tähendab, et kui meie oleme manalateed läinud, siis on surm või kui me veel elame, siis pole surma. Kokkupuutepunkt meie ja surma vahel puudub. 21. Kas Epikurose arvates on põhjust karta jumalaid? Selgitage tema mõtet. Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta
1. Iseloomusta küünikute ellusuhtumist. Nende ellusuhtumist võib iseloomustada väljapääsmatustundega.Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4
Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Et kõige tähtsam luule peamiselt keskus oli Aleksandria, siis tuntakse hellenistlikku poeesiat Aleksandria luule nime all. Filosoofia 4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega halb ja mõttetu. Tark inimene, ütlesid stoikud, lepib
18.november.2011 HELLENISM Hellenistlikud õpetused. Skeptitsism. kes kahtleb, skeptikus ehk uuriv . Pyrrhon ,, kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväiteid ,, ta ei võta seisukohta, erapooletu Oli pidevalt sügavates mõtetes Timon ,, kõik on näiline ,, MULLE TUNDUB ET ON. ,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt.
Epikurism (või epikuurlus) ja stoitsism Epikuurlus ja stoitsism olid vastuseks skeptikute ja küünikute väidetele, et filosoofial ei olevat igapäevaelu kohta midagi mõistlikku öelda. Mõlemad suunad olid pühendunud inimeste moraalse tegutsemise ja käitumise teemale ning mõlemad tuginesid empiirilisest maailmast saadavatele kogemustele. Epikuurlus Epikuros (ca 341-270 e. Kr.) tugines oma filosoofias Demokritose atomismile, kuid eitas tollele omast determinismi. Epikurose järgi ei kaotavat aatomid, millest inimene koosneb, kunagi oma võimet vabalt liikuda; seega postuleeris ta vaba tahte olemasolu. Ta nõustus Demokritosega selles, et pärast surma ei ole mingit elu, kuna ka inimese hing koosnevat vabalt liikuvatest aatomitest, mis pärast surma lihtsalt kõik laiali pudenevad. Aatomid ei tekkivat ega hävivat kunagi, nad üksnes paigutuvad ümber. Sellest järeldub, et aatomid, millest inimene koosneb, saavad osaks uuest konfiguratsioonist
Milliste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Epikuros nõustuks selle väitega Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada Inimese õnn sõltub jumalate tahtest Epikuros ei nõustuks selle väitega Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi Epikuros ei nõustuks selle väitega õnne Küsimus 8 Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates näitab see, et Vali üks: a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (st rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. Õige vastus! b. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. c. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud.
Epikuurlus väidab, et ainus hea asi maailmas on nauding. Stoitsism aga väidab, et õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest. Hilisemad rooma stoikud keskendusid rohkem arvama, et elu tuleb elada harmoonias universumiga, ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli. Kaldun isiklikult rohkem Epikuurlaste poole. Kui elus ei oleks rõõme, ning kõik oleks ettemääratud,
ebakindlaks. Ateena minetas oma poliitilise tähtsuse. Seni poliitikas tegev linnakodanik tõmbus eraellu, polise iseseisvuse kadumine tekitas uue, kosmopoliitilise mõttelaadi. Paljud inimesed hakkasid filosoofias otsima lohutust, õnne ja juhatust. Pärast ulatuslikke üldistavaid filosoofiasüsteeme võitsid taas poolehoiu peamiselt eetikaalased õpetused. Nende käsitlusobjekt oli inimene; inimkeskne hoiak säilis ka füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel, näiteks stoikute ja Epikurose filosoofias. Kuid senine ühiskondlik eetika (küünikud ja kürenaikud olid küll juba varem erandiks) asendus individualistlikuga. Põhimõtteks sai, et inimene peab vabanema kõigest välisest, sest see on ebakindel ega sõltu temast, ja saavutama sisemise rahu. Samal ajal arenesid hoogsalt üksikteadused, eriti Aleksandrias, kus filosoofia edusammud olid tühised. Ateena jäi veel kauaks tähtsaks filosoofia keskusena, see oli viimane märk tema möödunud hiilgusest
aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali. Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida elu, ilma et keegi peaks kartma oma pattude pärast igaviku kohut, või uskuma, et hauatagune elu on parem kui praegune. Põhimõtteliselt, et me peaksime elu nautima (sööma, jooma jne) nii kaua kui võimalik, ilma surmale mõtlemata. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus
Epikuros ei sarnanenud teiste temaaegsete filosoofidega ning see mis ta filosoofiat selgelt teistest eristab, on meeleliste naudingute olulisuse rõhutamine. Ta on öelnud: ,,Nauding on õnneliku elu algus ja lõppsiht" ja ,,See, kes ütleb, et ta pole veel filosofeerimise eas või et see iga on mööda läinud, sarnaneb sellele, kes ütleb õnne kohta, et selleks sobiv iga pole veel käes või et seda pole enam." Paljud kritiseerisid sellist mõtteviisi, kuid hoolimata nendele leidis Epikurose õpetus toetajaid. Ta pidas filosoofia ülesandeks aidata inimesel interpreteerida ähmaseid segadusi ja iha impulsse tema sees ning päästa ta seeläbi ekslikest õnnesepitsustest. Epikuros sõnastas oma mõtte kokkuvõtvalt: ,,Sest nii, nagu pole mingit kasu arstikunstist, mis ei suuda kehast välja ajada haigusi, pole kasu ka filosoofiast, kui see ei suuda välja ajada hinge kannatusi." Epikurose arvates polnud õnn seotud rahaga ja varandusega, vaid hoopis millegi
Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Esteetika (kreeka keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud) on filosoofia haru, mis
Teoreem - väide, mille õigsus magistraal - suur keskne tõestatakse loogilise arutlusega, liiklustee tuginedes aksioomidele ja varem magistraat Vana-Rooma tõestatule kõrgem riigiametnik Heureka! - Archimedese diktaator piiramatu võimuga hüüatus ,,Leidsin!" valitseja Meander - jõelooge imperaator - Vana-Roomas Epikuurlane - Vana-Kreeka võiduka väepealiku aunimetus filosoofi Epikurose õpetuse princeps - Rooma keisrite pooldaja, lõbude ja elu nautija, mitteametlik tiitel; vürst, prints usub, et inimese õnn peitub munitsiipium - temas endas omavalitsusõigusega linn Vana- Stoiline rahu - Roomas Senat - Valitsev riiginõukogu, provints (Gallia, Albion, kuhu kuulusid tähtsamate Germaania - Ibeeria, Lusitaania) sugukondade vanemad vallutatud ala väljaspool Itaaliat
Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana-Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Eetikateooriate põhitüübid
Kui ta on Vend, siis ta on inimesele vend. Vahe on ainult selles, milliseid küsimusi lahendada Kõiksuse poole pöördudes ja millist abi otsida Vennalt. 4. Kuri on see, mis arvatakse olevat moraalselt halb. Kurjust peetakse inimese omaduste juures kõige ebasoovitavaks. Paljud inimesed loodavad, et Jumal on hea ning loodavad tema abile, ometi ollakse tihti vastamisi olukordadega, kus tuleb tunnistada kurjuse valitsemist headuse üle. Küsitakse: ,,Miks Jumal laseb nii sündida?" Epikurose väidetele mõeldes arvan, et vaevalt Jumal kurjuse vastu võimetu on. Vaevalt et ta ka passiivne või pahatahtlik on. Arvatavasti on kurjus siiski karistus selleks, et hea võidule pääseks. Paavst Johannes Paulus II kirjutas oma raamatus ,,Mälu ja idenditeet", et kommunism oli vajalik kurjus, mille Jumal lasi sündida 20.sajandil kuna see lõi võimaluse headuseks pärast kommunismi surma. Thomas Aquinast ,,Teoloogia summa" hea ja kurja eristamise käsitluses väidab, et
kes oligi skeptilise mõttesuuna esimeseks harrastajaks, ja Karneades ning nn. hilise skeptitsismi esindajad Ainesidemos, Agrippa ja Sextus Empiricus. Viimane on kirjutanud filosoofia koolkindadest nii: "...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide
Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana- Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte- eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlusning Zenoni rajatud stoitsism. Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks.
Monism- Iiri filosoofi George Berkeley' *Pole olemas midagi materiaalset, nimetas oma õpetust üleloomulikud jõud õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. immateriaalseks 9. Millist seisukohta keha ja avimu probleemis Monistlikeks võib pidada samuti antiikaja *Mis on õun, kui ta pole materiaalne? Ideede kogum, pooldab Smart? Põhjenda. atomistide Demokritose, Epikurose ja mida hing mõnikord tajub. Vaim ja aju on identsed. Vaimne sõnavara osutab Lucretius Caruse õpetusi, mille järgi ka *Mälestused on ideed, mida saame tahtlikult esile füüsikalisele nähtusele, ajule. Hariliku keele sõnad inimese hing koosneb aatomitest: maailmas kutsuda hinges, aga me võim ideede üle on piiratud osutavad teaduse abil uuritavatele nähtustele. Vaim ei
omaga. Materialism - on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. IV Selgita Mille poolest erinevad teineteisest mütoloogiline ja filosoofiline mõtlemine? Millised olid antiikmõtlemise ja kristliku mõtlemise vahe? Milles seisneb Sokratese erakordsus? Miks oli hilisantiigis oluline kritlike apologeetide tegevus Milles seisnesi Aristotelese käsitluses hea elu? Milline oli Platoni ideaalriik? Milline oli Epikurose käsitlus naudingutest? Milleks tegeleti keskajal jumalatõestustega?
antiikajast ja mugandavad neid ning paiskavad siis lavale. 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Aleksandria luule ehk ilukirjandus tänapäeva mõistes. Eliidi pärusmaaks muutus kirjandus. Kirjutati eelkõige kõrgelt haritud lugejaskonnale. Vihjeline luule, haruldaste sõnade kasutamine, äärmiselt lihvitud vorm. Eelistati väitevorme: idüll (elupildike), epigramm, eleegia vorm (jutustav), pisi-eepos ehk epüllion. Keskenduti indiviidile, isiku õnne taotlemisele, peegeldub Epikurose maailmavaade saab elada rahulikult sõprade keskel. 9 Lüürika muutus raamatulikuks, polnud mõeldud suuliselt ettekantavaks. Muusikaline saade kadus. Kreeka ja Rooma stiilide segunemine. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Ta lõi zanri nimega pastoraal. Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga
Selle arvamuse 9 lükkaski Epikuros ümber. Ta väitis, et sellised omadused ei eksisteerigi aatomi tasandil ja et aatomitel pole mingit maitset ega värvi, aga et sellised omadused on tegelikult ikka olemas.[1, 2] Kokkuvõte Selle referaadiga õppisin ma väga palju juurde vanakreeka filosoofide elu ja tegemiste kohta. Materjali otsimine pani mind palju paremini mõistma vanakreeka teadlaste saavutusi ja kuidas 10 nad suutsid välja mõelda neid teooriaid. Kõige enam huvitas mind Epikurose kohta uurimine, sest temal oli palju igasugu mõtteid ja ideid elu, inimese ja üldiselt füüsika kohta. Kasutatud kirjandus 1.Epicurus (341--271 BCE); Tim O'Keefe. http://www.iep.utm.edu/epicur/ (09.05) 11 2. Epikuros http://www.hot.ee/indrme/epikuros.htm (09.05) 3.Demokritos http://www.hot.ee/indrme/demokritos.htm (09.05) 4.Demokritos Abderast (u. 460 - u. 370 e.Kr); tõlkinud Jaan Unt. http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/demokritos/demokritos.shtml (09.05) 5. Thales
Karli Heinrich Marx kes elas aastatel 1818-1883 on marksismi tuntuim esindaja. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof. Majandusteadlane ja revolutsinäär. Sündis ta Saksamal Trieris. Karl Marxist endast sai aga teismelisena võitlev ateist, tema greedoks ehk sõnumiks oli juba siis Religiooni kriitika on igasuguse kriitika alus- Marx õppis ise eeskujul alguses juurat kuid jätkas õpinguid peagi ajaloo filosoofia erialal. Aastal 1841 kaitses ta oma doktoritööd ,,Demokriituse ja Epikurose loodusfilosoofia erinevus" Karl Marx oli hiljem Grönnis vasak libelaarse Rheinishe Zeitungi juures kaastööline ning seejärel peatoimetaja. Abiellus ta aastal 1843 pärast 7 aastat kestnud kihlust Jenniga, ja kolis elama Pariisi. Seal tutvus ta Prantsuse sotsialismi ja selle poolehoidjatega, ning Freirch Hengelsiga kellega teda sellest ajast peale sidus eluaegne sõprus ja koostöö. Sellest sai alguse võib-olla kuulsaim kuid kindlasti viljakaim kirjanduslik koostöö, mida kunagi nähtud
Kõik kolm filosoofia osa loogika, füüsika ja eetika moodustasid ühtse terviku. Loogika tugevdab tervikut, hoiab seda koos, füüsika on õpetus loodusest, eetika õpetab, kuidas elada ja õnnelikuks saada. Stoitsism tekkis ajastul, mil filosoofia peamiseks ülesandeks ei olnud enam looduse või tunnetuse uurimine. Esiplaanile olid tõusnud hoopis eetika probleemid, inimliku õnne küsimused ning kõik muu oli allutatud nende probleemide lahendamisele. Kui Epikurose eetika oli vabaduse eetika, siis stoitsismi eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Inimene on osakene maailmast ning peab elama maailmaga kooskõlas, s.t peab elama mõistlikult. Elada mõistlikult aga tähendab: elada kiretult. Stoik on alati mõõdukalt rõõmsatujuline ning seisab kõrgemal igapäevasest elust. Sellises tees nägid stoikud teed õnnele. Just stoitsismi filosoofiast on saanud algusemõte, et
üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit. “Sparta revolutsioon” (Agis; Kleomenes). 6. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3
vähemal määral ümber, mõnda kõnet (näiteks Verrese protsessis) pole aga tegelikult kunagi peetudki. Cicero filosoofia-alased teosed on enamasti kirjutatud dialoogi vormis ja nendes esitatakse tihti eri koolkondade vaateid. Muide, Cicero polnud ise mingi filosoofilise õpetuse järjekindel pooldaja, vaid eklektik, kes teoreetilistes küsimustes kaldus nn. uue akadeemia poole, kuna ta praktilise eetika alal seisis lähedal stoikutele. Eitaval seisukohal asus Cicero ainult Epikurose materialistliku filosoofia suhtes. Et hellenistlike filisoofide teosed on peaaegu kõik läinud kaotsi, jäävad Cicero üksikasjalikud ümberjutustused põhiliseks või isegi ainsaks alliakks hellenismiperioodi eri koolkondade õpetuste tundmaõppimisel. Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase terminoloogia loomist ladina keeles. Tunnetusteooria alal võttis Cicero omaks akadeemia skeptilised vaated, eitas teadmiste tõsikindlust ja arvas, et tuleb rahulduda ainult
Ta suri 4. detsembril Hardwickis. (1) 2.1 Kust sai Hobbes'i filosoofia mõjutusi? Hobbes'i vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis tõuke saada Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kuid tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemat mõju avaldas talle seal Pierre Gasendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materjalismi, ja munk Mariane Mersenne(1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud Descartes'i ideedega. (50) Tema maailmapilt on saanud ka mõjutusi Itaalia filosoofilt Niccolo Di Bernardio Dei Machiavelli'lt. (1469-1527) Ideaalse riigi otsimise ideed mõjutas tõenäoliselt tema kaasaegne ühiskond ning seal toimuvad sündmused. (1) 3. Hobbes filosoofia. Thomas Hobbes on ühiskonnafilosoofia klassik. Samuti on ta tegelenud inimolemuse lahti
valikud, on järjekindel ja näeb enda kallal vaeva, siis ta saab ka sellega hakkama, inimene võib muutuda, kui ta tahab. motiiv - ajend, põhis, (liikumapanev) põhjus ultimaatum - ähvardust sisaldav kategooriline nõue faktor - tegur, mõjur huvisfäär - globaalne - kogu Maad hõlmav protsess - kulg, käik, areng garantii - tagatis stoikud - stoitsism (antiikfilosoofia suund) Stoitsismi pooldajad on stoikud. epikuurlased - Epikurose õpetuse pooldaja; ülek elunautija determineeritud - harmooniline - kooskõlaline, tasakaalus, proportsioonis filosoof - mõttetark, mõtteteadlane unifitseerima - ühtsustama radikaalselt - põhjalikult, uuenduslikult, põhjalikke ümberkorraldusi pooldavalt, äärmuslikult eksistents - olelus, olemasolu, olemine dehumaniseeri - geneetika - pärilikkusõpetus
rohkem aga riigist. Hobbesi vaimustus uuest mõtteviisist loodusteaduses võis saada tõuke Francis Baconilt, kelle juures ta nooruses sekretärina töötas. Kui tema mõttelaadi mõjutasid palju rohkem kohtumine G.Galileiga Itaalias ja vaidlused moodsate filosoofidega Pariisis, kus ta veetis üle kümne aasta oma elust. Kõige olulisemalt mõju avaldasid talle seal Pierre Gassendi (1592-1655), kes oli taasavastanud Epikurose atomistliku materialismi, ja munk Marin Mersenne (1588-1648), kelle kaudu Hobbes tutvus oma noorema, kuid varakult kuulsaks saanud kaasaegse Descartes'i ideedega. Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomismist võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise
Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte mõnesuguses rõõmustamises millegi üle või üldse rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud võimalusi ehk voorusi parimal viisil. HEDONISM - on eetika seisukoht, mille järgi kõrgeim hüve on nauding ning hea on see, mis tekitab naudingut. STOITSISM - hellenistliku ja rooma filosoofia suund, mis pooldas meelerahu, korrastatud maailma ja mõistuse järgimist. EPIKUREISM Epikurose õpetus sellest, mis on õnn ja kuidas saada õnnelikuks KRISTLIK EETIKA - kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Kuid kristliku eetika sisu ei ole ainult kõlbelise käitumisviisi teadmine, vaid ka selle elluviimine. I
Ainesidemos kirjutab, et otsustusest hoidumine oli Pyrrhonile reegliks vaid filosoofias, igapäevases elus aga polnud ta sugugi ettevaatamatu. Pyrrhon oli alati rahulik. Kui tema juttu ei kuulatud, siis jätkas ta kõnelemist ka ilma kuulajateta. Noorest peast aga olevat ta olnud üpris elavaloomuline. Sageli lahkus ta kodust ilma kellelegi ütlemata ja hulkus igasugustega ringi." Pyrrhon elas (erinevate andmete järgi) ajavahemikul 360-275 eKr ning oli seega Zenoni (Kitionist) ja Epikurose kaasaegne. Tema kohta on teada, et ta reisis Aleksander Suure sõjaretke käigus Aasiasse, kus kohtus Pärsia nn gümnosofistide ("alasti tarkade") ja maagidega, see tähendab vastavalt dzainistide ja zoroastristidega, kes võisid anda impulsi tema eluhoiaku kujunemisele. Veel mõjutas teda näiteks Demokritose õpetus. Võõrsilt naastes, jäi Pyrrhon resideeruma Elisesse, kus rajas enda filosoofiakooli, mis küll väga suurt populaarsust ei kogunud
selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. · Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. · Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism. · Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja
sündmust, mille põhjust nad ei tea · Värv ja lõhn on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole · Värv ja lõhn iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust Demokritose arvates erinevad aatomid üksteisest · kuju, paigutuse korra, asendi, värvuse ja lõhna poolest. · kuju, paigutuse korra ja asendi poolest. Ei, paigutuse korra ja asendi poolest erinevad aatomite kooslused, mitte aatomid. · ainult kuju poolest. Epikurose arvates ei ole tarvis karta jumalaid, sest · jumalatele pole omane jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse. · jumalaid polegi olemas (Epikuros oli ateist). · jumalad ei karista õiglasi inimesi ning annavad andeks patustele. Epikuros jagas filosoofia kolmeks: tunnetusteeoria, füüsika ja eetika. Tema arvates vabastavad meid hirmust surma ees teadmised · tunnetusteooria vallas · füüsika vallas · eetika vallas
Soovitas vältida võimu, vara ja kuulsust – asju mis muudab teised inimesed kadedaks. Tark elab märkamatult elu eesmärgiks individuaalne õnn, rahulolu- huvitatud pikaajalisest õnnelikkuse seisundist, mida olevat võimalik saavutada ainult läbi ekstreemsuste ja äärmuste vältimise. Hoopis arutlused ja mõistlikud valikud peavad juhtima inimese tasakaalustatud elu juurde, mis omakorda tagab suurima naudingu hulga pikima aja vältel. Kokkuvõtlikult oli Epikurose arvates hea elu vaba, lihtne, ratsionaalne ja mõõdukas. Zeno Citiumist (ca 333-262 e. Kr.) Ta uskus, et maailm on korraldatud vastavalt jumalikule plaanile ning et kõik, mis looduses leidub, kaasaarvatud inimesed, on olemas kindla põhjusega. Stoikud uskusid, et ülim voorus on elada loodusega kooskõlas. Olulisim järeldus selles teoorias oli usk, et kõigel, mis maailmas toimub, on oma põhjus, et ei ole olemas juhuseid,
· Poeemi esimeses osas "Elu kui olemine" eitab ta · Eluviis oli tal lihtne, kaldus vaesuse poole. muutusi. Poeemi teises osas: "Elu kui näivus." väidab · Selles aias hakkasid kogunema inimesed, kes polnud veel ta, et näivuse tasandil muutused tegelikult on olemas. kaotanud usku inimväärikusse. · Tõeliste teadmisteni jõutakse puhta mõistusliku · Kooli nimeks saigi "Epikurose aed". Seda aeda külastavad tunnetuse kaudu. mitmed kuulsad hetäärid. · ON OLEMAS VAID ÜKS OLEMINE JA MITTEOLEMIST · See kutsub esile altkulmu vaatamist ja kuulujutte. EI SAA OLLA. · Epikuurose filosoofia: · PARMENIDES · See on elufilosoofia, mille eesmärgiks on vabaneda
algab mütoloogilistest aegadest (Aenease saabumisest Itaaliasse) ja lõpeb Augustuse võõraspoja Drususe surmaga 9. a eKr. Tänu sellele teaosele teame tänapäeval lugu Romulusest ja Remusest ning lisaks Puunia sõdadest. 35. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinevad rooma kirjanduses? Korduvad Puunia sõja temaatika, kreeka mütoloogia, Herakles, Aeneis. 36. Millisele kreeka filosoofile teotus Lucretiuse looming? Epikurose ideedele. 37. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? 1) Pikemad teosed kuuluvad aleksandria stiilis ,,õpetatud" luule liiki: erudeeritud, lihvitud, mütoloogilise sisuga, enamasti mini-vormiline. 2) paljud luuletused kirjutatud nn mööda minnes (juhuluule), tühistel teemadel. 3) keskseks peateemaks on traagiline armastus Lesbia vastu (selle varjunime all, mis peab meenutama Sapphot, peitub antiikaja teadete järgi senaator Metelluse abikaasa Clodia, Cicero
Aleksandria on linn mille Aleksander rajas niiluse kaldale. Sellest kujuneb kõige tähtsam linn. See oli väga puhas ja korras linn. Olulisem vaatamis väärsus oli tuletorn. Üle 100 m kõrge. Museion tegutses seal , ta oli teaduse , haridus keskus. Seal on kõige olulisem raamatukogu , kus oli üle 7000 käsikirja. Millest väga vähesed on säilinud. Seal tegeleti ka filosoofiaga. Palju huvitas seal teema , et kuidas saada hingerahu. Kerkis esile 2 filosoofia koolkonda. Epikurose koolkond- arvati et pärast surma ei ole midagi ja inimese hing laguneb ja inimene ei pea kartma. Teine koolkond oli Stoitsistlik koolkond nende alla kuulusid inimesed kes rääkisid saatusest , et sellega tuleks leppida ja kõik ilmas on ettemääratud ja inimest juhub saatus. Riiklik korraldus Roomas Vabariigi periood (510-30 eKr) Res publica vabariik, Avalik asi. Patriitsid rikkurid , kel oli palju maad. Pleveid lihtrahvas. ( talupojad , käsitöölised..
võimalik leida vastuväide. Seetõttu on parem, kui ei võeta seisukohta. Mitte kunafgi ei saa kindlalt öelda, et asjad on nii või teisiti, asjad näivad meile niimoodi. Pyrroni kuulsaim õpilane oli Timon, kes ütles ,,Kas mesi on magus, seda ma ei tea, kuid mulle tundub ta magus". Kui puudub seisukoht, siis tagab see hingerahu. EPIKUREISM Rajajaks Epikuros, kes sündis Samose saarel. Rajas ka oma õppeasutuse, mida nim Epikurose aiaks. Seal käisid ka naised ja orjad. See aed on seatud Epikurose filosoofiaga. Epikuros võrdles filosoofiat aiaga. Igas aial on olemas see viljakas pinnas ehk huumuse koht, mille all mõtles füüsikat. Teine aia element oli see piirdetara, mida võrdles loogikaga, mis on filosoofia teine koostisosa. Kolmas osa on eetika, mida võrdles viljadega, mis selles aias võrsusid. Atomism oli epikuterismi II laine. Atomismi I laine rajajad leidsid, et aatomite põhjus on väline-
b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalad koosnevad aatomitest -- Epikuros nõustuks selle väitega 14th of March 0:53 matis Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt a. ainult kehaliste naudingute poole. >> b. nii hinge kui keha naudingute poole. c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. 14th of March 0:53 matis Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu >> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku. c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. 14th of March 0:54 matis
Tõelised hüved on arukus, tarkus, intelligentsus, mehisus, õiglus. Kurjuseks on vastavalt lollus, ebaõiglus, arutus. Nende eetika on saatusele allumise eetika. See tähendab, et mõistlik inimene soovib saatuselt seda, mis nagunii tuleb. Tuleb olla kõrgemal igapäeva muredest -> ,,Tuleb olla nagu kalju keset möllavat merd!" on üks filosoof öelnud. Nendelt on pärit ka praktiline elureegel: Kui mingi tegevus on paratamatu, tuleb see muuta endale võimalikult meeldivaks. Epikurose eetika on esimene eetika õpetus, mis on selgelt hedonistlik. Hedonism väidab, et inimese õnn peitub naudingutes. Väitis, et inimese õnn on suhteline ja ebakindel, seepärast peame teadma, mille poole püüelda ja millest hoiduda püüelda tuleb naudingute poole ja hoiduma kannatustest. Kusjuures hullemad on hingelisemad kannatused. Peab saavutama hingerahu ehk ataraxia. Vahel tuleb mõnest naudingust loobuda teades, et sellele järgneb maksimaalne nauding.
ja hirmu. Epikuurlased Epikuros 341-270 eKr, sündis Samose saarel, vaese Ateena kolonisti pojana. Tutvus paljud koolkondadega, kuid ei näinud neis väljapääasu. Lõpuks leidis oma tee ''muutumata makedoonlaste tallalakkujaks või hulkuvaks peniks'' (küünikuks). Epikuros lahkub Ateenast ja liigub ringi 18 linnas. 306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest. Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest. Tunnetusteooria ehk kanooniks õpetus tõe kriteeriumitest. Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse
Kunagi ei saa midagi hindat väita, kuna igale väitele võib leida vastuväit.Skeptik ei eita ega väita.Keskus on Platoni akadeemia.Akadeemiline skepsus täh põhjalik uurimine. 2. vool Atomism uue (teise) laine. Erines, aatomide liikumise põhjuks peeti aatomi sisemine põhjus, oma raskuse tõttu. 3. Hedonistlik moraal moraal, mis on suunatud lõbule ja naudingule. Leidsid, et siis on in vaba, kui naudib elu. Epikuros rajas epikurismi.Pärit Saamuse saarelt. Rajas oma õppeasutuse Epikurose aed.Füüsika pinnas aias, loogika-tara, eetika-viljad.3.vool Stoikud- stoitsism. Lenon Kitionist Küproselt pärit. Eklektiline õpetus- segu erin stiilidest. Tuli on alge, meeldisid Aristotelese vaadesid, Ar. füüsika. Põhil. tunnusjoon stoiline häirimatu rahu. Apatheia tundetu, kiretu rahu. In on õnnelik, kui ta on meeletu häirematu rahuga. Populaarne vabatahtlik surm Roomas. ROOMA FIL (753 eKr 476 eKr),,Roomas on terve maailm". Impeeriumi
sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest- inimese poolt meeltega tajutava maailma ehituskividest, ning lõputust tühjusest, kus aatomid liiguvad. Hellenismi perioodil tõi atomistikateooriasse mõned uued aspektid Epikuros (341-270), kelle õpetaja Nausiphanes oli omakorda olnud Demokritese õpilane. 306 asutas Epikuros Ateenas atomistide kogukonna, mis tegutses kuni tema surmani. Arvatakse, et Epikurose poolt sisse toodud muudatused võisid olla põhjustatud Demokritese kritiseerimisest Aristotelese poolt. Erinevalt Demokritesest väidab Epikuros, et kuna kõik meie meeleaistingud on otseselt põhjustatud reaalselt eksisteerivate aatomite mõjudet meeleorganitele, on need ka tõesed. Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse
Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet teda karta. Suurema populaarsuse saavutas stoitsismi koolkond. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada. Teaduse areng 3.sajandil eKr Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. 4.sajandi teisel poolel koostas matemaatik Eukleides mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles sõnastab elementaargeomeetria põhialused. 3
b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalad koosnevad aatomitest -- Epikuros nõustuks selle väitega 14th of March 0:53 matis Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt a. ainult kehaliste naudingute poole. >> b. nii hinge kui keha naudingute poole. c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. 14th of March 0:53 matis Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu >> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku. c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. 14th of March 0:54 matis
b. on olemas olemine (aatomid), mitteolemist (tühjust) ei ole >> c. on olemas aatomid ja tühjus 14th of March 0:52 matis Milliste järgmiste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalaid polegi olemas, sest maailmas on palju ebaõiglust -- Epikuros ei nõustuks selle väitega Jumalad koosnevad aatomitest -- Epikuros nõustuks selle väitega 14th of March 0:53 matis Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt a. ainult kehaliste naudingute poole. >> b. nii hinge kui keha naudingute poole. c. pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. 14th of March 0:53 matis Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest a. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu >> b. me ei puutu surmaga kunagi kokku. c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. 14th of March 0:54 matis
annaabi.ee 
